Noored orienteerumisest

17 minutit kulda

2012-01-19T21:26:00.000+02:00

Valentin Novikov MM-ist Prantsusmaal

2012-01-15T23:50:00.007+02:00

Sel aastal me tulime MM-ile 10 paeva enne, et säästa raha ülesõitudest, aga et oleks ka võimalus tasumiseks kohalike spordikomiteede poolt. [...] Trennid läksid mul hästi, aga kuna see oli teine kokkupuude selle unikaalse maastiku ja väga spetsiifilise joonistamisega, oli kokkuvõttes vähe aega, et hakata kindlalt ja vigadeta jooksma. Pidi väga palju muutma oma orienteerumistehnikat, et kohaneda selle maastiku erisustega. Sellist ma kuskil peale MK-d Vulkaanias (siin samas Prantsusmaal) pole näinud. Ilmne on üks asi: liiga palju laagreid sellistes metsades ei ole palju. Sellest said aru kõik võiskonnad ja katsusid teha trenne siin kogu oma vaba aeg aastas.

On veel üks moment kaartide kohta MM-il. Eelmisel sügisel peale Annecy MK-d oli paljudel võiskondadeal ettepanek IOF-ile vahetada mõõtkava tavarajal 1:10000-le. Selle pärast, et kaart oli lugematu võistluskiirusel: liiga palju detaile ja objekte. Aga IOF-is otsustati teistmoodi ja kutsuti kaks rootslast, et need võtaks ära mõned objektid kaardilt ja teeks mõned üldistused. Tulemuseks oli selline kaart, et kui tahad sellel oma asukohta määrata, siis kõik augud valja näevad kaardil samasuguselt, kuigi nad on metsas oru ja siksakiga, mida muidu tavaliselt alati välja joonistatakse. Vot selle pärast ma pidin vahetama oma tehnika sellisele joonistamisele, rääkimata veel sellest üliraskest, ebaloogilisest maastikust.

MM-i ajal ma olin rahulik, sest häälestasin end varem ja üldse olin tasakaalukas. Samuti eelmiste aastate kogemus annab rahulduse. Joosta puhtalt võistluskiirusel sellises metsas oli peale kaht laagrit raske, aga kvalifikatsioonid ma läbisin kindlalt. Nagu selgus, need planeeriti lihtsamaks, sest raskemates kohtades oli kaart joonistatud vigadega. Sellest me saime aru pärast, trennis.

Tavaraja finaali alustasin veidi kiiremalt, kui vaja, aga hästi lugesin sisse, lugemata esimest punkti. Seal ma polnud näinud ringiga varianti mööda teeradu paremalt. Kui tulin rajalt ära, läksin mööda nõlva ja kaotasin ennast, tegin väikse vea. Edasi kõike sain lugeda hästi, väikeste pisivigadega. Pikal etapil 13.-le valisin algusest peale vale variandi paremalt ainult selle pärast, et mitte võtta pikka tõusu otse variandil. Mulle tundus, et paremalt on tõus väiksem. Sellel variandil ma kaotasin kohe 5 minutit. Edasi ma hakkasin väsima ja kiirus langes väga palju. Panin tähele tehnika osas tähele, et need, keda nägin, teevad vigu ja mina kokkuvõttes jooksen nendega võrdselt, aga pikkadel ettapidel jäin palju maha. Üldse alguses oli võitjaaeg lubatud 1:35. Thierry jooksis 1:47. Minu aeg tuli 2t. Selliseks maratoniks ma polnud aasta jooksul valmistunud. Käisid jutud, et see polnud korraldajate viga, vaid teiste võiskondade meelega eksitamine. Sest ettevaalmistus selliseks distantsiks on täitsa teine, kui arvestada veel kõrgusega 1100-1450m.

Lühiraja finaali ma tulin starti riski taktikaga. Ma teadsin, et tegin vähe trenne arusaamiseks sellest maastikust ja kaardistusest, et konkureerida medalitele. Aga läbida peatustega ja saada koht esikümnes polnud minu jaoks huvitav. Otsustasin tulla oma täiskiirusega, kuidas jaksan. Thierry variantidest on naha: ta sai aru, et ei saa usaldada seda kaardistust ja lihtsalt jooksis ringi mooda teeradu. Ja seda peale 3 aastat trenne kahe tunni sõidu kaugusel kodust! Ma selleni "nedoshurupil" (m6ttele ei tulnud). Esimesse ja teise punkti ei näinud reljeefi ümberjooksu paremalt. Läbisin ideaalselt, kuid tundsin, et jooksen tehika võimaluste maksimumil. Orienteerumise pingutus ja intensiivsus ületasid piiri. Edasi olid jooksuetapid kiirusele. Seitsmendale minnes otsustasin kannatada tõusu teerajal, peale seda ma isegi ei pannud tähele, kuidas kaotasin sidet kaardiga. Sellest etapist algas kõige tehnilisem raja osa. Nagu ma juba kirjutasin, kaart oli väga üldistatud. Väiksed lohud ja käänakud puudusid, augud ja künkad olid ühesugused; ja kui oled eksinud, siis leida end kaardil on topeltkeeruline. Ma tegin veel ühe vea 10. punktiga. Ma lihtsalt ületasin tehnika kiiruse, keesin üle. Ülejaanud etapid läbisin kindlalt. Kokkuvõttes tuli vigu üle 6 minuti.

Korraldajad üritasid teha MMi kõrgel tasemel, seda oli näha. Kuid olid sellised puudused, kui kottide transpordi hilinemine stardist finishini kuni 40 minti. Äraolek või arusaamatud vastused võistluskeskuses esindajate küsimustele. Majutus MMil on juba palju aastaid skeemiga mitu varianti erinevate hindadega. Iga võiskond valib hotteli oma rahakoi järgi, selle pärast me nägime ainult kaht teist koondist meie hotelis.

Olukord meie võiskonnas oli rahulik, kõik said hästi läbi omavahel, muidugi arvestamata koosolekut enne teadet, aga see on pikk jutt.

Minu jaoks järeldus peale seda MMi, et vaja kuidagi muuta tavarajaks valmistumist. Lühirajal reaalselt hinnata oma tehnikakiirust antud olukorras ja mitte hüpata trepiastmest üle. Teatest ütlen ainult, et Viktor Vasiljevitsh ei küsinud minu vigade põhjusi lühirajal ja arvas, et mina pole valmis tehniliselt selliseks maastikuks ja kaardiks. Kuigi ma ei olnud valmis konkureerima Thierryga, ikkagi riskisin. Aga teates on minu taktika kindlus. Ja ka enesetunne oli hea.

Type the name of a command and press enter to execute it, or help for assistance.

Tõlgitud: Sergei. Korregeeritud: Oleg ja Lauri
originaal

Orienteerumine Marsil

2012-01-10T13:27:00.005+02:00

Kõike seda saab omal nahal proovida mängus Catching Features või imiteerige "lend" Marsile.

Eesti talv

2012-01-08T21:10:00.000+02:00

Eile trennis (Värska) vs täna trennis (Tallinn)

Eestis on äärmiselt mitmekülgsed treeningvõimalused. Ainult mõni tunnike sõitu ja asud totaalselt teises maailmas. Ei saa mainimata jätta, et sellistes oludes, mis vasakpoolsel pildil näha, toimus EOL SO-laager.

EOLi suusalaager

2012-01-06T22:47:00.002+02:00

Ettepanek Vallole

2012-01-03T14:51:00.002+02:00

Vot nii ta peab motiveerima sportlasi võistlustel:

ja kes ei ole saanud aru, tõlge:

Omski Gazmjas (gaasliha) kaotab Arhangelsi Kumerusele seisuga 3:0.

Poisid, poisikesed mu omad... uh olete mu võim. Oi kuidas ma teid armastan, armastan teid kõiki. Ärge olge nukrad, no 3-0, kellega ei olnud, eks ju? Te olete masin, olete gazmjas. Nuka, gazmjas, gazmjas, gazmjas, me oleme liha, me oleme gaas, vot. Pane suu kinni! Tõin teile - doping. Tean, et keelatud, aga mida teha? Koguge jõudu, nüüd kui jooksete välja, panete väravad sisse. Nu jäta, jäta teistele natukene, mida ahnitsed? Aitab, anna juba teistele juua. Jooge, koguge jõudu. Prokopenko - mäletad 98 sa vaevalt tabasid posti? Ai, see polnud sina, pole hullu. Zuravljov, miks sa tilgastusid? 39. eluaastal jalgpalluri karjäär alles algab, kõik hakkab käima hästi. Mida te, jooge, jooge, koguge jõudu. Epishev, mäletad, jaamal tulin su juurde ja ütlesin, kui sa seda kõike viskad ja alustad jalgpalli tegema, siis halvem ei ole. Sa veel ei tahtnud oma kodutuid sõpru jätta, et olete perekond. Näed, kuidas kõik hästi välja tuli? Leiba sööd iga päev, super. Kõik jooge, hästi jooge. Gatalski sa oled mu kallim mängija, ja pole hullu, et sul on pe***auk suur, polegi spordikotti vaja- paned sinna kõik ja trenni. Noh - kõik proovisid? Kas hästi proovisid? Ma rääkisin ju sulle - ära ahnitse! Ahnitsesid! Kas teate mis see on? Dioksiin- surmav mürk. Aga vot see on vastumürk. Jood ja oled terve. No nii, teil on 45 minutit aega, et võrdustada seisu. Kui seda ei tee, siis vastumürki ei anna. Kiiresti tööle...

No vot väärtuslik surm jobule. Matame sind värava alla, vähemalt üks kord sinna saad.

Sergei

Näpunäide Martin Simpsonile

2011-12-18T08:00:00.000+02:00

Tabav pealkiri

2011-12-01T08:00:00.000+02:00

Just-just, selline see orienteerumine ongi...

Kui soodsalt Sina Soome saad?

2011-11-20T15:40:00.001+02:00

Tallinn - Helsingi liini laevapiletite hindu uurides leidsin, et soodsaimad piletid saab Eckerö Line-lt või Linda Line-lt. Detailidesse laskumata on ühe otsa hinnad vastavalt 21 € ja 26 €. Õpilastele kehtib soodus 17 € ja 16,38 €. Mina saaks odavamalt vaid siis, kui ostaksin Lindalt edasi-tagasi piletid: 12,285 € üks ots. Alla 17-aastastel venitab öiste väljumiste puhul isegi 10 € peale välja, pole paha!

Eckerö Line'i hinnakirja allapoole kerides ja hindu uurides selgub aga, et üks tuntud Eesti (koondise) orienteeruja saab igast asendist 10 euroga ühe otsa pileti kätte!

Ega Sa kaevul ei ole!

Taassünd

2011-10-26T08:00:00.000+03:00

Oleme aastaid jälginud meie oma orienteerujate veebilehekülgi ja blogisid. Neid on aja jooksul juurde tekkinud ja aga kahjuks ka vähemaks jäänud. Circa viimase aasta nn kontode sulgemistest võiks välja tuua näiteks jonatankarjus.blogspot.com, www.kraas.ee ja jaagupap.blogspot.com. Siiski on hea meel tõdeda, et vähemalt üks ammu suletud leht on taas avatud! Kuigi tundub, et jutu peateema on pisut vahetunud, jätkab Raido Mitt oma tegude vahendamist oma kunagisel leheküljel rmitt.blogspot.com! Head jälgimist!

Kus asud sina?

2011-10-23T19:45:00.002+03:00

Tule proovi teerajaorienteerumist!

2011-08-30T12:45:00.003+03:00

4. septembril on Tartus võimalik proovida teistmoodi orienteerumist- EOL ja Läti Orienteerumisföderatsioon korraldavad sel päeval Spordimuuseumis teerajaorienteerumise loengu ning hiljem Toomemäel näidisvõistluse, millest saavad osa võtta kõik huvilised vaatamata kogemusele ja võimetele.

Teerajaorienteerumine on orienteerumisala, mille käigus pannakse proovile sinu tehnilised oskused ja jäetakse kõrvale füüsilise ettevalmistuse pool. TRO rajal on igas kontrollpunktis tavapärase ühe asemel 2-4 tähist ning võistleja ülesandeks on kaardi ja legendi abil kindlaks teha, milline tähistest on õige, st asub kaardil näidatud kohas.

Kõlab ju lihtsalt? Tule ja veendu, et orienteerumine võib olla väga keeruline ja kaasahaarav ka ilma ühtki jooksusammu tegemata!

Osalemissoovist anna teada estlat@orienteerumine.ee

Lisainfo http://orienteerumine.ee/estlat/index.php#uudised
Rohkem infot teerajaorienteerumisest http://orienteerumine.ee/estlat/seminarid/index.php

Tutvustame Eesti koondist!

2011-08-11T19:20:00.000+03:00

JWOC vaatlus 2.

2011-07-06T23:08:00.001+03:00

Niiniii, tulles tagasi Poola lainele, siis tegelikult ei lähe meil üldse nii halvasti, kui esmapilgul tundub, vaid kogusime päev-päevalt hoogu Lühiraja finaaliks.

Pühapäeval toimunud Sprint kujunes ootamatult paljudele Lühirajaks. Seega sellel väga ei tahaks peatuda.
Tulemused:

Noormehed

1. Lucas Basset 15.07
2. Andreu Blanes 15.17
3. Florian Howald 15.19

….

15. Raido Mitt 16.02

23. Kenny Kivikas 16.18

86. Sergei Rjabõshkin 17.35

92. Tauno Tiirats 17.48

109. Alex Shved 18.15

125. Rene Post 19.07

Neiud

1. Ida Bobach 14.29
2. Emma Klingenberg 14.31
3. Tereza Novotna 14.41

….

74. Katrin Vinkel 17.46

101. Kerstin Uiboupin 19.02

107. Sigrid Ruul 19.34

110. Kaia Kivikas 19.50

Muljeid:

Kenny: Valikutevaesel sprindil jäin oma jooksuga peaegu rahule, lihtsalt teised olid natuke liiga kiired.

Raido: Läksin jooksma puhast sprinti ja sain sellega peaaegu hakkama. Olen jooksu ja tulemusega päris rahul!

Tavaraja päev algas mõnele eriti varakult. Esimesed tõusid juba kuue? paiku ning ega tagumistel startijatelgi kergem polnud. Karantiini alasse pidid kõik võistlejad jõudma hiljemalt kella 9ks, mis tähendas varakut hommikusööki viimastele (poole nelja ajal) startinutele.

Tavaraja maastik nõudis teravat jalga ja kiiret kaardilugemist üsnagi teevalikutevaesel rajal.

Poiste 11,1km pikkusel rajal saavutasid nad järgmised kohad:

1. Yngve Skogstad 1.08.49
2. Robert Merl 1.10.23
3. Lucas Basset 1.10.36

….

26. Raido Mitt 1.18.14

40. Kenny Kivikas 1.20.09

70. Tauno Tiirats 1.26.07

84. Alex Shved 1.29.43

97. Rene Post 1.35.04

108. Sergei Rjabõshkin 1.38.15

Tüdrukute tulemused:

1. Ida Bobach 55.23
2. Emma Klingenberg 56.51
3. Tove Alexandersson 57.37

…

48. Kerstin Uiboupin 1.10.55

54. Katrin Vinkel 1.11.57

78. Sigrid Ruul 1.17.12

101. Kaia Kivikas 1.25.57

Kenny: Algusest peale ei jõudnud joosta ning lisaks tegin viga ka. Ootasin huvitavamat tavarada.

Raido: ausalt öeldes pakuti kandikul head tavaraja kohta, aga sain aru, et ma ei ole selleks veel valmis. Füüsiliselt oli kõik hästi ja pärast esimest veerandit ka tehniliselt, aga raja alguses tehtud vead on andestamatud.

Kerstin: Enesetunne oli palju parem kui sprindis, ent kiirus jätab soovida. Raja lõpus andis väsimus tunda kaardilugemisele ning muutusin lohakaks.

Tänase lühiraja kvalifikatsiooni ilm oli mõnusalt pilvine ja temperatuur oli ka täpselt paras võistlemiseks. Tsiteerides Vallot oli selle aasta kvalifikatsioon varasematest lihtsam, kuid finaalideks on oodata keerukamat rada. Täna oli esimene päev, mis tõi rõõmu ka neidude silmadesse. Saime kuulda esimesi kiidusõnu. Pooled koondislased pääsesid A-finaali(Kenny, Tauno, Kerstin, Sigrid, Katrin). B-finaalis näeb Alex, Kaia, Rene ja võib-olla ka Raidot. Ning C-finaali pääses vaid Sergei.

*Kuna nett on siin suht 50:60, siis on raske seda blogi täiendada.

Homme pöidlad pihku meie noortele talentidele!

Häääd öööd!

Kerstin ja Sigrid

Let's rock the JWOC 1.vaatlus

2011-07-02T23:57:00.000+03:00

Meie noored ja lootustandvad meesjuuniorid:

Ken,Tauno, Mitt, Post, Alex, Rjaaba

Ja tüdrukud:

Siku, Kata, Kaia ja Kerstin

Motihoidjad:

Vallo ja Paul

Poola haiglasse (hotelli) kohale jõudsime kell 9 kohaliku aja järgi, vihma padutas, poiste arust juba kella kahest saati oli tunda, et kohe-kohe läheb pimedaks. Kaaluti isegi varianti, et tavarajale lambiga minna.

Noorimate tüdrukute rõõm oli üüratu, kui esimese asjana autot parkides nähti akendel lehvivaid šveitsi koondise lippe! J

Erinevate läbirääkimiste ja katsetamiste tulemusena (ilmselgelt poisid on süüdi) ei sobi ükski olemasolev juhe ega mälukaardilugeja Kerstini superhea digika jaoks. Seega- no pictures! :((( (Siiski saime Sigridi digika)

Süüa saab PALJU, kusjuures söögid on head! Õhtusöök 3-käiguline, kõik serveeritakse ükshaaval aeglasti ette, hommiku- ja lõunasöögid on rootsi-laua-stiilis ja igale maitsele midagi (okei, putru polnud). Siiski on ka pettumusenurinat kuulda- mahlades on rohkem keemiat kui gümnaasiumitundides.

Modelikaardid on niivõrd pisikesed, et Paul nt pidi luubiga seda jälgima. Poiste silmad nõudsid pikemat harjumist, seega käisid nemad (v.a Rjaaba) enne modelikaardile tulekut kevadise laagri kaardiga kaugemal maastikul salatrenni tegemas. Üldiselt on muljed maastikust väga head, kiirust saab arendada ja seejuures peab väga täpselt suunda jälgima. Täna oli nii tavaraja kui ka homse sprindi modelid (mis tähendas kogu aeg sööma kiirustamist ja tühjakõhutundeks lihtsalt aega ei jätku). Kõik on maru indu täis!!!

Toad on ruumikad, 2-kohalised, rõdu on minimaalne, pesemine on toas (siiski 4. korrus, gravitatsioon annab veesurvele ja –kogusele tunda), seinad väga läbi ei kostu (v.a kui ise tahame magada, aga kõrvaltoas POISID kõva häälega naeravad ja räägivad :D).

EDU meile kõigile homseks!!!

Live-ülekannet jälgijad-pöidlad pihku!

www.jwoc2011.pl

Kaia ja Kerstin

Venla viisakaim ja Jukola kangeim

2011-06-25T00:24:00.003+03:00

Liis tunnistas, et kaotas Venla avavahetusel väga palju kohti liigse viisakuse tõttu. Punktides ta ei trüginud, tõugelnud, nüginud ega kakelnud. Paparazzi:

Väga kena Sinust, Liis, aga orienteerumises pole viisakusele kohta. Eriti 1. vahetuses. Õpi Kirtilt.

Edasi aga Jukola kõige kõvemast mehest. Mees, kes lihtsalt ei anna alla. Jutt käib võistkonnast nr 1103: Ristiin Rastiin, täpsemalt nende kolmandast vahetusest. Aeg 8:34:43 annaks lõpuprotokollis 54. koha, aga see oli vaid aeg mis kulus "pika öö" vahetusele! Juha Ylinen oli metsas tund aega kauem kui kogu Haldeni 1. võistkond kokku. Ei tea kas ta oli selliseks retkeks valmistunud? Kas tal olid võileivad ja termos sooja teega kaasas? Või vähemalt toos tikke, tamiil ja vile? See jääbki ilmselt saladuseks. Mina võtan küll selle die-hard mehe ees mütsi maha.

Noorte EM 2011

2011-06-22T23:07:00.000+03:00

Sel aastal toimub noorte EM Tsehhis. Teele asusime esmaspäeva varahommikul ja Poolas tegime öösel peatuse. Kohale jõudsime eile pärastlõunal. Linna nimeks on Jindřichův Hradec ja ööbime hotellis nimega Vajgar. Siiamaani pole tühjakõhu tunnet tekkinud, niiet süüa saame korralikult. Ilm oli täna päeval kohutavalt kuum, kuid nüüd lööb äikest ja sajab vihma.

Täna käisime esimest korda maastikuga tutvumas, seda küll võistluspaigast natuke kaugemal, aga üldpilt peaks sama olema. Tõusud on pikad ja lauged. Joostavus ja läbitavus on väga head. Isiklikult pole nii hea läbitavusega metsas veel jooksnud, risu praktiliselt puudub, aga on ka halvema läbitavusega kohti ja esineb okastaimi.Maastiku üldmulje on siiski positiivne.

Koondis: M16 Janek Piirisild, Anti Sõukand, Rimmo Rõõm

M18 Tõnis Laugesaar, Reigo Teervalt, Kristjan Linnus

N16 Margret Zimmermann, Triinu Rooni, Marianne Haug, Kerda Timmusk

N18 Marili Zimmermann, Evely Kaasiku, Kaisa Raudkepp, Laura Joonas

Treenerid on Vallo ja Rein

Meie võistluskava: Neljapäev- Modelid (tava ja sprint)

Reede- 1.võistluspäev, sprint

Laupäev- 2.võistluspäev, tavarada

Pühapäev- 3.võistluspäev, teade

Võistluste koduleht- http://eyoc2011.cz/

Võistlusi peaks saama jälgida live´is, aga ma ei tea kuidas Tsehhis sellega lood on.

Pöidlad pihku!

Jooga

2011-06-15T13:12:00.000+03:00

Jooga ei ole lihtsalt üks spordi liikidest. See on täielik hinge- ja kehavahelise harmoonia filosoofia, mis tihtipeale muutub elustiiliks, tagades Teile pika eluea, suurepärase tervise ning hingerahu. Võttes sisse vastavad poosid ning sooritades hingamisharjutusi toimub kogu keha massaaž ning vereringluse parandus, mis normeerib kogu organismi töö. Jooga mõjub hästi kõikidele organismis toimuvatele protsessidele, kõrvaldab võimalikud haiguse põhjused ning aitab alati püsida toonuses. Jälgides jooga filosoofiat ning järk-järgult omandades tasakaalu keha ja hinge vahel, muutute Te ligitõmbavamaks teistele inimestele.

Päevakaja

2011-06-12T21:38:00.001+03:00

Läbi on saanud tulevaste staaride seltskondlikuim aastaüritus EOLi noortelaager Põlvas. Koguti uusi kogemusi ja teadmisi orienteerumise vallas. Näidati õigeid stardivõtteid ja jagati kasulikke näpunäiteid. Toimusid mitmed seltskondlikud üritused õhtustele energiapommidele. Laagri finaaliks oli 4.km Intsikurmu radadel toimunud jooks, kus kõik said sõbralikult jala joonele panna ja hinnata oma hetke vormi.

Üheskoos on lõbusam!

Nelivedu aitab alati

Kutse öisele treeningule!

2011-04-23T20:36:00.002+03:00

Koht: Uniküla
Aeg: Teisipäev, 26. aprill kell 21:30
Distants: 7,7 km
Formaat: Karikakar

Tegu on sama rajaga, mida joosti 2007. aastal Andrease sünnipäeval ning rajameister endiselt Jaan Tarmak. Minu käsutuses on 10 kaarti, mida võin lahkesti üritusest osavõtjatele jagada. Kui huvilisi tuleb rohkem, tuleb viimastel leida viis endale kaardi paljundamiseks. Kui kellelegi 7,7 km üle jõu käib, on seda antud rajaformaadi puhul võimalik hõlpsasti lühendada!

Transpordi osas koopereerugem!
Osavõtust teada anda kommentaarides!

Update:

Stardi asukoht

Minule teadaolevalt tuleb kohale:
Lauri
Kristo
Liis
Tiit
Rene
Even
Olle

2 kaarti on veel, kui keegi peaks teatamata ilmuma.

Infot punktipanijalt (Andreas):
Lindid on metsas. Maastik kuiv ja mõnus. Lund minimaalselt. Kohati on tuulemurdu ja metsaharvendust.
NB! Stardist lõunas oleva suure metsapiiri (jookseb läbi kaardi) äärde on ennast kaevanud Kaitseliitlased. Olge ettevaatlikud, ma oleksin ühele täna pähe astunud.

Aasta POMM!

2011-04-01T08:00:00.183+03:00

Oma esimesel põhiklassi aastal EMV-del mehetegusid teinud Kristo Heinmann hakkas juba eelmisel aastal uurima oma edasisi arenemisvõimalusi rahvusvahelisel orienteerumisareenil. Kui on selge, et pikaajaline koostöö OK Ilvesega jätkub, siis välismaal on lood teised. Viimased aastad Soomes SK Kangasala ridades võistelnud Heinmann on aga tolle klubi kaardid ammu risti-rästi läbi jooksnud ja uusi katsumusi on üha raskem leida. "Olid head aastad, aga nüüd on vaja edasi minna," teatas Heinmann oma blogis.

Kristo 2008. aasta FIN5-l SK Kangasala värvides

Kristo tutvusringkonnas olid jutud, et noormees uut Klubi otsib, ammu liikvel. Võimalusest haaras Kristoga mitu korda koos koondist esindanud Grete Gutmann, kes on pikemat aega oma Rootsi klubi IK Hakarpspojkarna käsilane olnud ning Eestist võõrleegionäre juurde otsida aidanud. "Mulle jäi Kristo silma juba 1999. aastal Saaremaal Karujärvel toimunud 4EST-il. Olen teda alati imetlenud orienteerujana kui ka kena noormehena. Kui rääkisin Kristost oma välisklubi president Edward Pukenssonile, nägi ta kohe võimalust uut verd oma klubisse tuua." Heinmannile uue klubi pakkumine meeldis ja värske hooaja hakul kirjutaski ta 5-aastasele lepingule alla. Uurisime, kas Soome klubist lahkumine enne 2013 MMi Soomes on mõistlik ning miks valis Heinmann just Rootsi klubi? "2013 MM Soomes on ju lühinägelikele. Ma ei tea millal see Rootsi MM tuleb, aga kunagi peab ju tulema!" oli sportlane valikus kindel. Viimase lükke just selle klubi kasuks andis siiski OK Ilvese ja IKHP klubi dresside sarnasus. "Lisaks läheb riidekapp liiga kirjuks, kui on nii palju erinevat tooni särke. Tegelikult on kollane ja sinine on alati minu lemmik värvikombinatsioon olnud. Seda tõestab ka fakt, et minu iidol Yury Omeltchenko koondist nendes värvides esindas. Gustav Bergmanile sobivad ka need värvid!"

Grete Gutmann ja Kristo Heinmann esimesel õnnestunud võistlusel
Seekord jäi Kristo peale

Tõepoolest, uurisime IOF-i asepresident Leho Haldna käest, kas jutul on ka alust. Haldna kinnitas, et Rootsi kandideeribki MMi korraldajaks ja üheks võimaluseks ongi keskusega Jönköpingis, IK Hakarpspojkarna kodulinnas.

2003. aasta teate maailmameister ja 2004. aasta tavaraja hõbe Mattias Vagnis Karlsson ajas pärast edukat tiitlivõistlust oma kuulsad vuntsid maha, nüüd lubas ta Heinmanni uudispommi kuuldes vuntsid suurest rõõmust tagasi kasvatada.

Mattias Karlsson ja Kristo Heinmann
Justkui nagu jalgpallis vahetati sümboolselt klubide särgid esimesel ühistreeningul

Noored Orienteerumisest toimetus hoiab Kristole pöialt ning soovib eesseisva sportlaskarjääri lävepakku ületavale sportlasele suuri kordaminekuid, eriti Rootsi MM-il!

Talent

2011-03-15T12:09:00.002+02:00

Täna teeme trenni, homme teeme trenni, ülehomme trenniiiii... ja ongi 9 treeningkorda täis!

Talent Olli-Markus Taivanen treenib vahetevahel nädalas 50 tundi ja mõtleb samal ajal kitaririffidest: http://orienteering.org/athlete-of-the-month/

Propaganda!

2011-02-23T16:09:00.001+02:00

Tellida saab: http://www.orienteerumine.ee/ajakiri/index.php

Rakett 69

2011-02-19T18:49:00.004+02:00

"Rakett 69" on telesaade, milles on seiklust samapalju kui teadust, mängu ja võistluse piirid hägustuvad, üks seisab kõigi ja kõik seisavad ühe eest ning selgub, et mitte midagi ei ole võimalik ette ennustada! 12 vaimult rikast 16-24 aastast inimest panevad pead kokku ja lahendavad teadlaste poolt neile ette antud ülesandeid. Viimane, kes saates vastu peab, saab preemiaks 10 000 euro suuruse stipendiumi!
Osalejad on jaotatud kolme võistkonda.

Igas saates tuleb võistkonnal lahendada kolm ülesannet, mis on erineva raskusastmega ja nende eest antakse vastavalt punkte. Kõige vähem punkte saanud võistkonnast lahkub 1 liige.
Eelmine saade oli toiduteemaline, kus esimeseks ülesandeks oli toiduainete järjestamine eneriasisalduse järgi. Teiseks ülesandeks oli lahuse pH määramine kasutades selleks punast kapsast. Raskeimaks ülesandeks oli tšillipiparde tugevuse testimine.

Saate üheks osalejaks on noor, 18-aastane HTG abiturient Uku- Laur, loodusfänn, kes armastab liblikaid püüda ja mägiorienteeruda.

Järgmist telesaadet on võimalik jälgida täna, 19.35 ETVs. Seekordses saates maanduvad teadlasehakatised robootikaplaneedil, kus tuleb näidata teadmisi tehislooma kasvatusest, konstrueerimispõhimõtetest ning isegi programmeerimisest .

Elagem omadele kaasa!
Lisainfot leiab www.rakett69.ee

Suusa-o Vikerraadios

2011-02-15T14:10:00.003+02:00

Väidetavalt pidi täna, st teisipäeva kell 15.45 paiku Vikerraadio Uudis+ saates räägitama suusaorienterumisest ning mängitama suusaorienteerujate tehtud muusikat.

Tjuun in!

Raadio mitteomamine pole juba aastaid olnud vabanduseks: http://vikerraadio.err.ee/kuulaotse

Ükskord võitja, alati võitja!

2011-02-13T09:48:00.002+02:00

Who the ... is Björge?

2011-01-31T22:21:00.002+02:00

IOFi maailma edetabelis eestlaste kohti sirvides jäi silmi keegi Björge. Tundus esialgeu olevat täitsa põline Eesti nimi, aga pärast Pauksonite nimeraamatu sirvimist ning antud eesnime mitte leidmist, tekkis kahtlus, et tegemist on salamängijaga Norrast. Faktide selgitamiseni leppigem tema WRE punktidega: http://iof.6prog.org/WR_Athlete.aspx?aid=EST24

John Rambo: "Nothing is over! Nothing!"

2011-01-29T13:48:00.002+02:00

Hämmastav lugu Austraalia lühirajauisutaja Steven Bradbury seiklusest Salt Lake City Olümpiamängudel. Distantsiks 1000 m. 9x 111,12 m ringi hokiväljakul, kus kiirus on suur ja nügimsi-kukkumisi palju. Ääretult pealtvaatajasõbralik ala! Tollal üks vanimaid osavõtjaid sellel alal, sai ta kvalifikatsioonist veenva võiduga edasi. Paraku ei paistnud veerandfinaalist edasi pääsemisega võimalused kuigi head: ta oli samas sõidus ühe suurfavoriidi ja valitseva maailmameistriga. Sõidust pääses edasi vaid kaks... Bradbury finišeeriski sõidu kolmandana ning mäng paistis läbi olevat. Üllatuseks aga maailmameister diskvalifitseeriti kaasvõistleja takistamise eest ning Bradbury võistlus jätkus. Poolfinaalis oli mees hoidmas viimast positsiooni, konkurentidest selgelt maas. Siiski suutis sõidu lõpus kolmene kamp kukkuda, kelle seas olid ka maailmameister ja mitmekordne olümpiamedalist. See võimaldas Bradbury-l kindlustada stardipositsioon finaalis. Mees ei uskunud ise ka, et nii kaugele jõudnud oli ning tundis lihtsalt rõõmu finaalis olemisest. Lõpulahingusse läkski ta lihtsalt kindla peale sõitma ja medaliheitlusse polnud tal plaani sekkuda. Eelsõitude kulgu ja finaali lõpplahendust vaata videost...

Ära iial anna alla!

Orienteeruja spetsiaaltreening?

2011-01-20T23:09:00.001+02:00

Nagu kolm tilka mett

2011-01-06T17:31:00.003+02:00

2011. aasta alguses ühines Eesti €-tsooniga ja see mees orienteerujatega.

2011-01-02T22:21:00.002+02:00

Mõtle suurelt!

2010-12-26T20:14:00.000+02:00

Merry Christmas!

2010-12-24T10:38:00.000+02:00

Dear Children,
Santa is Mom and Dad.
...
Merry Christmas,
Wikileaks

Timo kaart

2010-12-10T13:44:00.000+02:00

Leidsin kaardihunnikust ühe huvitava joonise:

Oskab keegi arvata, mis koht see on? Timo võib ise ka arvata, ta ehk ei mäletagi enam, et sellise asja joonistanud on...

Üks tavaline kolmapäev

2010-11-26T23:10:00.001+02:00

Sirvin põnevusega isa vanu treeningpäevikuid. Siinkohal toon välja kirjelduse päevast, mille esimesena läbi lugesin:

"K. 14.III 90

TARTU - TALLINN - HELSINKI -

Hom. vara Lehoga Tallinna (liinitaksoga). "Ingalipt"-iga kastan üha kurku ja päeval hakkabki nagu järgi andma. Paar tundi Leho vanemate pool. Juuksuris. Tõnis viis meid "Tallink"-i laevale. Teele saatis Mati Poom meid: mina, Leho, Inno, Ede, Külli Kaljus. Lõuna laeval. Õhtul Helsingis kerge jalutuskäik (kõht juba tühi). Edasi "Silja Line"-iga 18.00 Stockholmi poole. Söögiraha pole ju (kajuteid muidugi ka). Hulgun terve õhtu laeval ringi, püüdes oma inglise ja soome keele oskust meelde tuletada. Kõht muidugi koriseb - ent enne homme õhtut ei ole vist erilist lootust süüa saada. "Kap.-maailma" mulje on üle hulga aja muidugi ka üsna võimas. Tekib kerge alaväärsuskompleks."

Hirmujutte välismaalt

2010-11-03T13:04:00.009+02:00

"Karjala brigaadi orienteerumisvõistlusel kadunud ajateenija leiti surnuna"

"Karjala brigaadis Vekaranjärvil otsitakse jätkuvalt eile pärastlõunal kadunuks jäänud relvastatud ajateenijat.

Mees jäi kadunuks orienteerumisvõitluse ajal Ahvenlammi õppepolügoonil. Tal on kaasas automaat ja väike kogus padruneid, vahendas YLE.

Karjala brigaadi staabiülema kolonel Reima Helmineni sõnul on läbi otsitud kõik kadumispiirkonnas olevad ehitised, kuid meest ei ole leitud.

«Nüüd vaatame üle kõik garnisoni juurde kuuluvad hooned, kuhu ta võis öösel varjule minna.»

Koloneli jutu järgi ei oleks saanud orienteerumisrajal ära eksida.

Brigaad kaalub helikopteri kaasamist otsingutesse. Probleeme valmistab see, et piirkonnas liigub palju inimesi ja soojuskaamerast pole seetõttu mingit abi. Õppepolügoonil toimuval treeningul osaleb 300 ajateenijat ja selle jätkumine on küsimärgi all. Laskmine on katkestatud.

Karjala brigaadi õppepolügoon

Eile leiti kadunuks jäänud ajateenija enne keskpäeva surnuna üles.

Kaitseministeeriumi otsingupatrull leidis 20-aastase mehe surnukeha orienteerumisraja lähistelt. Tema relv oli samas juures, vahendas YLE.

Iltalehti andmetel ei ole juhtunu seotud mingi kuriteoga.

Mehe kadumise täpne ajahetk pole teada. Küll aga on selge, et ta jäi kadunuks Ahvenlammi õppepolügoonil. Kuna mees osales laskeorienteerumise võistlusel, siis oli tal relv koos padrunitega.

Kolonel Helminen rääkis, et oma 30-aastase armeekarjääri jooksul puutub ta esimest korda kokku taolise juhtumiga."

27 aastat tagasi toimus brigaadist vaid 12 km kaugusel Jukola:

Allikad:

http://m.yle.fi/w/uutiset/kotimaa/ns-yduu-3-2106936
http://www.postimees.ee/?id=335482
http://www.postimees.ee/?id=335719

Kutse

2010-10-15T12:29:00.002+03:00

Eesti ja Läti Orienteerumisliidud kutsuvad huvilisi kaardistajate koolitusele.

Projekti „Eesti-Läti Orienteerumisliiga“ raames korraldavad Eesti ja Läti Orienteerumisliidud 30. ja 31. oktoobril Kanepis rahvusvahelise koolituse orienteerumiskaardistajatele. 2-päevase seminari raames jagavad Eesti ja Läti eksperdid kogemusi muu hulgas laserskanneeritud andmete kasutamisest orienteerumiskaartide alusmaterjalina ning annavad praktilisi näpunäiteid välitöödeks.

Koolitus toimub eesti keeles, tõlkega läti keelde.
Koolitus sobib nii alustavatele, kui ka kogenud kaardistajatele enese täiendamiseks.
Täpne kava ning esinejad selguvad nädala jooksul.

Eesti ja Läti Orienteerumisliidud tagavad projekti „Eesti-Läti Orienteerumisliiga“ eelarvest majutuse ja toitlustuse kümnele Läti ja kümnele Eesti kaardistushuvilisele ning katavad osaliselt osalejate transpordikulud.

NB! Koolituse esimesel päeval, 30. oktoobril toimub Põlvamaal Vastse-Kuustes orienteerumisvõistlus IX Koku jooks http://kobras.polvamaa.ee. Koolitus algab pärast võistluse lõppu.

Huvilistel palutakse kontakteeruda Eesti-poolse projekti koordinaatoriga:

Markus Puusepp
Projekti koordinaator
markuspuusepp@hotmail.com

tel +372 526 8279

Kodutöö noortele.

2010-09-20T23:18:00.003+03:00

Sel nädalavahetusel on viimane katsevõistlus BJC'ile. Võistluse endani on küll veel aega(22-24 okt), kuid kaardipoole ja vaimu ettevalmistamisega võiks siiski juba algust teha. Nagu kõigile noortele juba teada, toimub võistlus sel aastal Leedus, Klaipedas. Täpsemalt Nida säärel.

Esmamulje saamiseks aitavad kindlasti kaardid, millel oleva raja läbi mõtlemine kindlasti kellelegi kahju ei teeks. Võistlus ise peaks toimuma esimese kaardi põhjaosas ja sealt veel põhja poole, kuid üldjoontes näeb kaardipildi ära.

Maastik ise on üsna omapärane, meenutab 2007a BJC'i maastikke, samuti ka 2009a EMV lühirada, mis toimus Lätis. Mets on justkui üsna park(läbitavus nagu Jõulumäe ja Rannametsa kant), nähtavus on ka hea, kuid samas teeb see orienteerumise keerukaks kuna näed liiga palju ja võib valesti kaarti klapitada. Vaid päris tume roheline on tihedam, puud on seal tihedamalt ja hargenumad, vist okaspuud, kuid päris kindel pole. Samuti tasub ettevaatlik olla augu punktidega. Augud ei paista kaugele. Mõned sihid on seal ka ülesküntud vms, et takistada metsapõlenguid soojal ajal. Kaart on kohati ka üsna kribu, mistõttu võib jooksu pealt raskesti loetav olla. Esmapilgult võib tunduda kõik lihtne, kuid tegelikkuses see nii lihtne polegi.
Lugege kindlasti ka korraldajate poolt pakutavat infot
Sellised maastikud on rohkem tüüpilised Lätis ja Leedus, mistõttu võivad nad ennast seal palju kodusemalt tunda, kuid ennast õigesti ette valmistades ei ole ka meile miski takistuseks.
Pange vaim valmis, kuid ärge üle ka mõelge.

Natuke muust ka: tavaliselt on seal toimunud mängude õhtu, ma küll ei tea, kas ka see aasta, kuid kui kellelgi mõni hea mäng on, siis pange see kõrva taha!

Jõudu.

Kodutöö

2010-08-20T09:22:00.003+03:00

Mida on tarvis võitmaks MM-sprindist medalit? Siia võiks kirjutada pika nimekirja füüsilistest ja tehnilistest omadustest ja oskustest, aga täna tahaks hoopis tutvustada üht väga erilist kodutööd. Enne tähtsaid võistlusi uurivad vanu kaarte ja mõtlevad välja võimalikke radu meist kõik, eks? Fabian Hertner, hõbemedalivõitja tänavuaastasel MM-il Trondheimis läks kõigist sammu kaugemale ning joonistas endale ise kaardi. Aga las ta nüüd räägib oma sõnadega:

"Minu ettevalmistus tähtsateks võistlusteks sisaldab palju vanade kaartide uurimist ning radade planeerimist/ära arvamist. Sprindi finaali jaoks polnud see aga võimalik, kuna puudus vana kaart. Mida sellises situatsioonis teha? Mina tegin enda kaardi... Internetis leidub erinevaid häid allikaid, kust saab kaasaegseid aerofotosid, 3D-kaarte ning "tänavavaateid"(street-view). Nende andmete põhjal oli OCADis kaardi joonistamine lihtne. Mõned kaardifragmendid bülletään 2-s andsid mulle aimu kaardi detailsuse kohta. Siis (pärast bülletääni lugemist - M.P) oli üsna lihtne ennustada, kuhu rada viib, kui seal on 100m tõusu ning start on tõenäoliselt finišiga samas kohas. Siin võite näha minu kaarti, kuhu on sinisega kantud võistlusrada ning violetsega minu planeeritu: kaart Seega teadsin ma täpselt, mis mind ees ootab ning tundsin ennast stardis väga kindlalt."

Siinkohal katkestan jutu, kuna Fabian hakkab kirjeldama enda jooksu, mis tõi talle lõpuks hõbemedali 2,3 sekundilise kaotusega Matthias Müllerile.

Võrdluseks ka "päris" kaart Fabiani rajaga: kaart
Link tema kodulehele ja originaaltekstile: link

Carl Waaler Kaas

2010-08-14T20:42:00.006+03:00

Pildil olev värske lühiraja maailmameister ütles täna hommikul järgmist: "Flow is when hard work feels easy. Flow is the result of hard work. Flow is the way to success. Flow is todays mission." Olgu see ütlus motiks kõigile trennihuntidele. Küll see raske trenn hakkab kunagi ära tasuma! :)

I'm on a boat!

2010-06-23T11:10:00.004+03:00

Aga milline paat?

Juunioride valmistumine JWOC’iks

2010-06-11T00:12:00.015+03:00

Juuniorid Piibe, Katrin, Adele, Sigrid, Jonatan, Lauri, Raido ja Kenny käisid Taanis maastikutega tutvumas. Neile lisandusid ka multifunktsionaalsed Vallo ja Alar. Teele asuti 2.juuni öösel laevaga Paldiskist. Laeval sai hästi süüa ja hea rahulik oli, ainuke ebameeldivus oli laeva ebatäpsus. Reisiks kasutasime kahte sõiduautot, rendiautot esimest korda nähes said küll kõik naerukrambid, kuid masin teenis meid edukalt. Hommikul jätkasime reisi Rootsimaal, kus kostitas meid toiduga Grete, ning hilisõhtuks maabusime juba Taani suuruselt neljandas linnas - Aalborgis. Elukohaks oli kohaliku klubi maja.

Esimene treening toimus Vester Torup’i kaardil, kus sai nähtud päris huvitavaid puid, mis olid väga kõverad ja käänulised. Okaspuudel olid kohati okkad ka üpriski teravad ja pea kippus põõsastesse kinni jääma. Maastik oli üsna keeruline, sisaldades palju pisidetaile,mis tegi kaardi lugemise raskeks. Meeldiv oli see, et seal polnud ühtegi sääske! Selle eest oli meeletult puuke, poistel oli neid veel hulgi, leidus ka tüdrukutel, kuid Adele ja ma jäime puutumatuks. Õhtul käisime sama kaardi läänepoolses osas, kus sai tehtud mõningad kiiremad ringid. Esimesel päeval oli mitmete jaoks raja täielik läbimine liiga keeruline ülesanne (kes ei pannud kaardilt punkti tähele, kes lihtsalt ei jõudnud õigesse kohta).
Kahe trenni vahepeal sai meelt lahutatud pildiga sarnases kohas ja vahepeal ka mere ääres.

Teisel päeval käsime treenimas Blokhusi kaardil, kus oli pilt palju selgem, kuid leidus ka detailiderohkeid kohti, ja mets paremini läbitav. Üsna lauge maastik oli.Õhtul sai tehtud linnas esimene sprinditreening, mis läks kirja ka omavahelise võistlusena. Edukana väljusid võitlusest Piibe ja Lauri. Oli korralik linnasprint.
Pühapäeval käisime Bulbjerg’i kaardil. Kohale jõudes rikkusime ühe vanema paarikese rahuliku pikniku oma saabumise ja Cool D plaadiga. Maastik oli taaskord veidi teistsugune varasemast. Esimene osa treeningust toimus 15000 kaardil, kus enamus rajast oli lagedal maastikul. Vahepeal toimus kaardivahetus ja edasi tuli kiiremas tempos orienteeumine 10000 kaardil, kus rada läbis esimese päeva õhtust kohti. Terasemad said sellest juba maastikul aru. Õhtu poole toimus staadionil lõigutreening Kenny soovil, kuid kel ilmnesid jalaga mõningad probleemid ja sörkis hoopis rahulikult samal ajal, kui teised lõike jooksid.Trenn kujunes üsna raskeks kuna jalg oli juba üsna kange.
Õhtul toimus väike miiting, kus igaüks rääkis oma muljetest. Maastikud olid seinast seina ja kellegil polnud selget pilti, mis ees ootab. Sel päeval juhtus meil ka väike õnnetus- me suutsime maja võtme ära kaotada.
Esmaspäev oli pidupäev- treener Vallol oli sünnipäev.
Hommikul sai tehtud rahulik jooksuots metsaradadel ja õhtul mõningad sprindilõigud kaardiga, mis nõudsid kiiret sisseelamist kaarti ja pakkusid palju rajavalikuid. Hästi huvitav igal juhul.
Teisipäev oli viimane Taanis oleku päev. Hommikusöögiks olid seekord pannkoogid. Trennis sai käidud teate sarnasel maastikul. Treening sisaldas paari ühisstarti 2-4 punktilistele lõikudele. Põnevust tekkis rajal mitmeid. Seda eriti tüdrukute viimasel lõigul,mis koosnes neljast punktist. Teises punktis tegid kõik viga, samuti tehti viga ka viimase punktiga. See tuletab meelde, et tulemus loetakse alles finišijoonel!
Õhtupoole alustasime teekonda tagasi kodu suunas, sõitsime korra ümber JWOC'i sprindimaastiku, külastasime kohalikku nn shopingcentrit, mis koosnes ühest suurest poest, kus leidus kõike. Suuri kaubamaju ei tundunud seal esmapilgul leiduvat, kuid võib-olla me lihtsalt ei sattunud neist mööda minema. Aega sai parajaks tehtud Fredrikshamnis, kust sõitsime laevaga Göteborgi. Fredrikshmn meenutas kohati Palangat oma jalakäijate tänavaga. Öö otsa sai autoga sõidetud Rootsi pinnal. See oli eriti raske autojuhtidele, teised magasid samal ajal hambad laiali. Alar pärast rääkis ka oma nn unenäost, mis sisaldas laeva põhja minekut. Hommikul 30km enne Kapellskäri oli äratus. Vallo autol tuli teha rattavahetus. Rekkameeste laeval sai taaskord hästi süüa. Peale sööki suutsid tüdrukut tekitada veidi paanikat, kuuldes "palume liikuda päästepaatide juurde ja panna selga päästevestid". Mõtlesime, et Alari unenägu läheb täide, kuid seekord siiski mitte, väikese info lisandumisel saime teada, et tegemist oli õppusega. Magamist laevas segas meeletu puurimine vm meeletut kära tekitav tegevus, kuid väsinumaid see ei häirinud. Teekond läks meil lahku Paldiskis, kus tervitasid meid meeletud sääsemassid.
Kokkuvõttes oli mõnus reis, kus aeg läks lennates. „Koit Toome“ laul oli ka laagri lõpuks kõigil selge.
Veel treeningkaarte on üleval Jonatanil ja Lauril.

Eesti oma kaarditeod

2010-06-02T13:25:00.005+03:00

Näitus avatud 7. mai - 31. august 2010 Eesti Rahva Muuseumis (J. Kuperjanovi 9, Tartu).
Avatud T-P kl 11-18, reedeti on sissepääs tasuta. Vaata lisaks www.erm.ee/kartograafia.

Näitus tutvustab Eesti kartograafia arengulugu. Esindatud on Eesti oma kaarditeod alates esimestest eestikeelsetest kaartidest kuni tänapäevani. Samuti tutvustatakse eri aegadel kasutatud kaardivalmistamise tehnoloogiaid. Loomuliklt on näitusel esindatud ka orienteerumiskaardid.

Kui tahate täpsemalt kuulda, miks on ühele vanale Tartumaa kaardilehele peale märgitud kustunud vulkaan, kuidas õnnestus tsensuuri lollitada ja 1980 ndate lõpus kaardile kanda Tartu rahu järgne Eesti vabariigi piir ning veel palju muud huvitavat, võite mind kutsuda endale giidiks (täiesti tasuta).

Mõista-mõista, kus see on...

2010-05-28T20:58:00.009+03:00

Olen taaskord kogemuse võrra rikkamaks saanud. Kui nii jätkata, saan varsti professionaalseks hoovi-kaardistajaks! Vilununa sain välitööde ja joonisega hakkama ühe õhtuga. Nüüd aga mõistatus: mis asutuse krunt kaardistatud sai? Kõik kes on juba varasemast kursis selle pisikese projektiga, paluks arvajatel elu lihtsaks mitte teha!

Kaart ise:

Võitjale auhinnaks leivalabidas!

O-htlik!

2010-05-23T14:25:00.002+03:00

Õnnetu kukkumine, mis lõhkus A-M Hauskeni põlve. Pildiseeria siit: http://www.opn.no/her-gaar-hausken-paa-trynet-i-en-steinroeys.4778107-122786.html

Intervjuu Marek Karmiga

2010-05-20T22:04:00.007+03:00

Sünniaeg ja -koht
19. juuni 1990. aasta. Sündisin Tallinnas.

Kus resideerud praegu?
Elan üürikorteris Tartu kesklinnas W. Struve tänaval. Elukoha valikul sai otsustavaks tutvused korteri omanikuga ning väga hea asukoht õppehoone(te) suhtes. Treeninguid silmas pidades on kesklinnas elamisel omad plussid ja miinused. Tallinnas (kodus) käin nädalavahetustel olenevalt vajadustest.

Kirjelda lühidalt oma kooliteed.
Väiksena meeldis mulle õppida ja kool tundus hästi äge. Lasteaias soovisin vist saada panga presidendiks. Kuna enne kooli oskasin juba lugeda ja korrutada, siis kooli valikul jäi sõeldale Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Reaalkool. Otsustasin selle teise kasuks - tundus kuidagi sümpaatsem. Kõik 12 klassi käisin ma Tallinna Reaalkoolis. Põhikooli astme alguses hakkas mind järjest huvituma geograafia. Kuna geograafia õpetamise tase oli koolis väga hea, siis selle pärast ma jätkasin ka gümnaasiumiastmes Tallinna Reaalkoolis. Seda võimaldas geograafia olümpiaadi 1. koht 9. klassis, mis tagas mulle enda koolis jätkamise ilma katseid tegemata. Gümnaasiumis läks reaalainetega päris raskeks, kuid olen oma kooliteega siiski väga rahul. Tallinna Reaalkoolis sain realiseerida oma huvid. Võib mainida ka seda, et koolis õppis ja õpib ka praegu mitmeid häid orienteerujaid. Enda klassis oli orienteerujatest veel Kristjan Stroom ja Ats Sõnajalg, kellega oli tundide ajal hea orienteerumise-juttu rääkida ja analüüsida radu. Praegu õpin esimest aastat Tartu Ülikoolis geograafiat.

Lemmikmaastik Eestis ja välismaal.
Eestis on maastike erinevus päris suur. Kuna ma olen siiski põhjaeestlane, siis mõned Põhja-Eesti maastikud on jäänud meelde, kui väga huvitavad - OJ arvestuses Jõelähtme (Võerdla) ning erinevad reljeefsed maastikuosad Põhja-Kõrvemaal. Lõuna-Eestis mulle meeldib Korela piirkonna maastikud. RO arvestuses on lemmikmaastikud Keila-Joa ja Võlsi. Kindlasti on paljud head maastikud mul veel käimata.
Välismaal olen võistlenud veel vähe ja annan oma arvamuse senikäinu põhjal. Kuldiga linn oli väga mõnus sprindimaastik ning hea elamuse sain ka 2008. aasta Baltic Junior Cup-i teatevõistluse maastikul. RO maastikest on mulle meeldima jäänud Nida poolsaare (Leedu) maastikud.

Kuidas sattusid orienteerumisspordi juurde?
Enne orienteerumisega alustamist tegelesin võistlustantsuga. Kuna see spordiala hakkas erinevatel põhjustel vaikselt ära tüütama, siis tahtsin ühendada oma huvid ja spordi ning orienteerumine tundus selleks õige spordiala. Orienteerumisega alustamise daatumiks loen 01.04.2006. - siis ma ostsin litsensi ning järgmisel päeval osalesin Tallinna Loomaaias Tervex-i võistlusel, kus ma kahjuks jätsin ühe KP vahele. See mind ei kõigutanud ning jätkasin hooaega peamiselt päevakutel käimisega. Ühtegi orienteerujat ma ei tundund siis ja keegi mind ei kutsunud.

Mis on Sinu hobid peale orienteerumise?
Kunagi sai tegeletud ilmavaatlustega, mis on praegu asendanud lihtsalt huviga meteoroloogia vastu. Nooremana sai veel skaudiringis käidud. Tutvused on säilinud ning praegu olen vahest noortele skautidele õpetanud peamiselt orienteerumist. Kuna orienteerumisega seonduv ise läheb järjest rohkem ajamahukamaks, siis muid hobisid hetkel ei harrasta.

Kui palju inimesi oled meelitanud orienteerumisüritustele? Kas mõni neist on arvestatavaks harrastajaks hakanud?
Koolis ja muudes tutvusringkondades olen ikka inimesi metsa- või linnamaastikule suutnud meelitada küll (isegi EMV-le ühe koolivenna). Arvestavaks harrastajaks on neist saanud 1 või 2 inimest.

Kuidas saaks orienteerumise juurde tuua uusi noori sportlasi?
Ainult noortele mõeldud orienteerumisvõistlustel (nt Tallinna Koolinoorte MV) tuleks noori kuidagi meelitada treeninggruppidesse ning jagada infot kõige orienteerumisega seonduva kohta. Isiklikult arvan ka, et Ida-, Põhja- ja Lääna-Eestis peaks olema aktiivsem noortetöö. Orienteerumisest tuleb luua vinge spordiala kuvand noortele. Minu aravtes seondub orienteerumisega noortele pigem metsas eksimine ja seiklemine, KP-de saboteerimine ja kaardist mittemidagi arusaamine - see kuvand tuleb ära kaotada.

Oled mees mitmel rindel - võtad osa orienteerumisjooksu-, suusaorienteerumise- ja rattaorienteerumise võistlustest. Milline on ikkagi see kõige tähtsam ala, milleks valmistud?
Noorte- ja juunioride aega nimetan ma mitmekülgsuse arendamise aastateks. Käesolev hooaeg on mul 5. ning vaikselt võib juba hakata mõtlema spetsialiseerumisele. Paljud on minult seda tihti küsinud ning olen vastamisel kuidagi keerutanud välja mittetäieliku vastusega. Tihti on mul tujude vaheldus, küll meeldub RO rohkem, siis aga OJ. SO-d olen teinud pigem selleks, et talvel ka kuidagi orienteeruda saaks. Oma hetke valiku tegemisel olen arvestanud mitme faktoriga: milline liikumisviis mulle treeninguna rohkem meeldib, kuidas tehniliselt sobib, kui palju on kaotuse-% võitjale jne. Esmakordselt suuremale avalikkusele võin ma öelda seda, et hetkel on ilmselt plaanis järgmised aastad pühenduda rohkem RO-le. Tähtsaks pean füüsilise vormi edasiarendamist. Kindlasti ei jää OJ unustuste hõlma. Plaanin teha vähem starte ja seda tehnilisematel maastikel. Kui mõne aasta pärast on füüsiline ja OJ-tehniline võimekus parimatega võrreldav, siis võib juhtuda nii mõndagi. Eks homne ole jälle targem...

Mis on Sinu sportlikud eesmärgid?
Igaks aastaks katsun teha omale mingid eesmärgid, mille täideviimise tõenäosus jääks 30...60% vahele, et motivatsioon püsiks kõrge. Selle aasta eesmärk on RO juunioride MM-l teha sõit, millega jääks väga rahule ning tulemus oleks vääriline. Järgmise aasta eesmärk on murda ennast täiskasvanute RO koondisse. See on raske ülesanne, sest ettevalmistusperioodil peab tõsipalju tööd tegema. Omaette eesmärgiks olen ma võtnud sihiku saada tehniliselt väga heaks orienteerujaks - ka see on raske ülesanne, sest pean koguma veel väga palju kogemusi.

Missuguseid varasemaid eesmärke oled juba saavutanud?
2008. aastal ma tahtsin väga Eesti koondise eest võistlema saada välismaale - seda ma ka sain ja sooritused olid rahuldavad. Eelmine aasta oli eesmärk võistelda RO juuniroide MM-l ja teha enda kohta hea sõit ning olla eestlastest parim - see õnnestus tavarajal. Need vist on parimad näited eesmärkide täideviimisest. Üldjuhul olen ma enda suhtes pigem kriitiline ja rahulolematu.

Missugune on Sinu aastane treeningtsükkel?
Päris traditsioonilist aastast treeningtsüklit pole veel selgelt välja kujunenud. Viimase paari aasta kohta võin midagi juba öelda. Sügise lõpp on väikese puhkeperioodi ning kergemate treeningutega. Talvekuudel teen mahutreeninguid nii joostes, suusatades kui ka spinningu näol (siserattasõidutreening). Kevade poole üritan juba teha ka raskemaid treeninguid. Kevaditi olen võistlenud palju, et saada tehnilist kindlust. Vastavalt sellele, kas ees on tähtis OJ või RO võistlus, olen ma teinud vastava suunitlusega trenne nii kaardiga kui kaardita. Treeningute planeerimisel üritan enda jaoks selgitada välja, millal mida üldises joones teha hooaja jooksul. Siis planeerin edasi täpsemalt umbes nädala ette. Enda miinuseks loen, et väga täpseid plaane ei oska teha, sest muutuvaid faktoreid on tihti palju ning treeningu tüübi juhuslikkuse faktor on vahest enda arvates suur. Järgmiseks hooajaks proovin aga teha süstemaatilisema ettevalmistuse ja saada sellealast nõu rattasõitjatelt.

Kas oled enda- või teiste vigadest õppija?
Nii ja naa. Teiste vigadest on küll mugav õppida, kuid orienteerumises ei pruugi teiste vigadest õppimine olla piisav. Enda tehtud vigadest on aga parem õppida, kuid kahjuks neid ikka tuleb omajagu ka.

Kes on Sinu eeskujud?
Eeskujude peale olen vähe mõelnud. Konkreetsem orienteerumisega seonduv eeskuju on mulle Tõnis Erm.

Mõni lõbus seik, mis metsas juhtunud.
Eelmise aasta öisel EMV-l sai Atsiga metsas viskilaulu lauldud ja pärast seda viga tehtud. Rohkem midagi erilist ei meenu.

Oled tuntud kui väikestest võitudest lugu pidav orienteeruja. On see tõsi? Kuidas on skeem "väikesed võidud viivad suurte võitudeni" Sind aidanud?
(Naerab) Mingi taoline tuntus tuli mulle jah antud lause näol, kui ma 2008. aastal panin vist teate EMV-l K-punkti kinni. Aga eks ta õige ole, et väikestest võitudest võivad saada alguse suured võidud. Mõned külavõistlused on mul vahest olnud võidukad - loodan, et kunagi mõni suurem võistlus läheb võidukalt. Seda lauset ma eriliseks skeemiks siiski ei pea.

Intervjueeris Lauri Sild

Millega on tegu?

2010-05-13T00:41:00.002+03:00

Imeline viisik

2010-05-06T00:03:00.002+03:00

No. 5

4,5

2010-05-04T16:58:00.004+03:00

Siin on teaster minu väiksest projektist. Kaardile jääb minu kodulähedase piirkonna üks kõrgematest tippudest Tornimägi (tegemist ei ole Tornimäega, mis on Karula kõrgustiku kõrgeim tipp, see jääb ~6km Lüllemäe poole). Kaarti teen oma lõbuks vabadel hetkedel, olen kasutanud erinevad maa-ameti serveri kaarte ja ortofotosid, OK Ilvese vanu kaarte, Karula rogaini kaarti. Töö veel käib, ehk kunagi avaneb kellegi õnnelikul võimalus siin jooksta. :)

Imeline viisik

2010-04-30T23:57:00.001+03:00

No. 4

Imeline viisik

2010-04-29T20:41:00.000+03:00

No. 3

Imeline viisik

2010-04-28T15:11:00.001+03:00

No. 2

Imeline viisik

2010-04-27T18:42:00.002+03:00

No. 1

Maastik muutub

2010-04-24T19:46:00.003+03:00

Kuna siin viimasel ajal on juba viktoriiniks läinud, siis minu poolt ka üks lihtne küsimus. Millise alevikuga on tegu (vaata pilti)?
See pilt on väike osake fotoplaanist, mis on paljundatud Maa-ameti andmekogude arhiivis. Aeropildistus selles piirkonnas teostati aastal 1948-1950. Fotoplaan on dešifreeritud 1962.
Looduslike protsesside mõju maastike dünaamikale on reeglina pikaajaline. Märksa kiiremaid muutusi maastikus tekitab inimene (Palng H.).

Kas tunned maad?

2010-04-13T22:28:00.004+03:00

Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt
käib Läänemere kaldale
ja Munamäe metsalt murult
käib lahke Soome lahele?

Millise suurepärase Eesti orienteerumismaastikuga on siinsel reljeefivarjutusel tegu?

Maa-amet lisas hiljuti oma kaardiserverile võimaluse vaadata ka laserskaneeritud andmete põhjal genereeritud reljeefivarjutust. Kaardistajatele annab see hea võimaluse tutvuda võimalike o-maastike potentsiaaliga ning muidumeestele võimaluse teha kasvõi mõnele võistlusele eelluuret.

Arva ära!

2010-04-07T19:03:00.006+03:00

Ülesandeks on otsida üles kaardil-skeemil näidatud koha koordinaadid või tänavate nimed. Vihjeks on see, et koht asub Antsla linnas, Maa-ameti ortofoto pole päris paikapidav (ühe ehitist enam pole). Auhinnaks on maius Metsamoorilt!

http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (koordinaadid saab siit, siin on ka ilmselt parim ortofoto)

Laseme karja metsa

2010-04-01T12:51:00.008+03:00

Laupäeval lastakse selle kevade esimene o-kari metsa. Talvel on trenni tehtud nii et maa on valge, higi on valatud tundide kaupa ja õhk on paks mõtlemise kärsahaisust, kuna keegi ei tea, mis seisus ta on kaaslastega võrreldes. Selleks, et oma mõtteid jagada, tuleb see kuidagi kirja panna. Seega kuulutan välja ennustusvõistluse. Ennustada tuleb Karjalaskevõistluse nelja võistlusklassi(N18, N21A, M18, M21A) esikolmikud. Õige (esikolmikusse tulnud jooksja) nimi õiges kohas annab 2punkti ja õige nimi vale kohaga 1punkti. Auhind tuleb igaühel ise välja joosta, aga ennustuse võitja saab suu magusaks.

Startijate nimekiri

Fännid

2010-03-27T13:38:00.003+02:00

Kus on lippusid lehvitavad, purjus ja vastasvõistkonna toetajatega kaklevad orienteerumisfännid? Kus on naised ja mehed, kes jooksevad paljalt läbi võistluskeskuse, loobivad kohtunikke õllepudelitega, süütavad metsa põlema ja ähvardavad V. Rebase autokummid läbi torgata? Kus nad on? Jalgpallis on see argipäev, ehk küll mitte (veel?) Eestis, aga igal pool mujal küll. Kui sulle ikka Rangers ei meeldi, siis saad tuimalt molli. Pauk käib, jutt teine!

Edasi loe siit.

Esmaspäevane lõigutreening

2010-03-22T20:34:00.012+02:00

Kui noortel algab koolivaheaeg, algab minul hoopis tegus treeningnädal. Täna oli kavas kuus lihalõiku, kusjuures viimased lõigud lahendasin Markusega. Läbimõeldud treeningtsüklit sisustavad veel homne verejooks ja kolmapäevane jõutreeningukompleks meeleheidete- ning arenguhüpetega.

Kuus lõiku ootamas

Markus soojendusel

Kui aga Timo hommikul hantlite embuses ärkas, tundis ta valgupuudust:

Raskusi voodist tõusmisega

Brūnas vistu olas

Anname hagu juurde!

2010-03-17T22:57:00.000+02:00

N

2010-03-14T11:21:00.002+02:00

Leidsin joone üles!

Ennustusvõistlus!

2010-03-03T23:41:00.006+02:00

Käesoleval laupäeval toimub Haanjas üks suusasõit, mille stardis on palju orienteerujate hulgas tuntud tegijaid. Eelmisel aastal üllatas üks kohalik noor orienteeruja vähemalt mind, ja usun, et ka paljusid teisi, saades sellel rajal 17. koha. Sel aastal võiks selliseid üllatusi vältida ning teha ennustusvõistluse.
Formaat on selline, et kokku peab ennustama 7 inimese tulemuse. 3 nime on kohustuslikud, 3 tuleb valida erinevate variantide seast ning seitsmes inimene on ennustaja poolt vabalt valitav. Ennustada tuleb kohta lõpuprotokollis. Iga mööda pakutud koht annab miinuspunkti, ning lõpuks on võitja see, kellel on kõige vähem miinuspunkte. Plusspunkte ei saa ning ma usun, et ega keegi vast 0 peale ka ei jää.

Ennustustes peaks tingimata kajastatud olema järgnevate inimeste oletatav positsioon ametlikus tulemuste protokollis: Kristjan Karabelnik, Kadi-Liis Minn ja Madis Oras.

3 ennustatavat isikut tuleb valida nende hulgast: Peeter Pihl, Jürgen Einpaul, Timo Sild, Lauri Sild, Timmo Tammemäe, Andreas Kraas, Rene Post, Daisy Kudre, Jaak Teppan.

1 sportlase valib iga ennustaja vabalt, ilma piiranguteta.
Ennustusvõistluse ametlikud tulemused tulevad siia nädala jooksul peale Haanja Maratoni ametliku finishiprotokolli ilmumist internetti.

Auhinnaks on üks jäätis Karjalaskevõistlusel. Auhinna hulka võib kuuluda ka musi Nele Tabalt.

Mõtteid Gunde Svanilt

2010-02-11T17:56:00.005+02:00

Lugesin just Bengt Nordini koostatud maailma ühe edukaima murdmaasuusataja Gunde Svani autobiograafiat. Gunde Svan võitis oma sportlaskarjääri jooksul 7 maailmameistrivõistlust ja 4 olümpiamängude kulda ning mitmeid suurvõistluste medaleid. Kindlasti on Gundelt kõigil midagi õppida.

"Tõstes hommikul hotellitoas rullkaardinat üless ja vaadates välja pidi mu reaktsioon olema alati sama, ükspuha, kas väljas oli hea või halb ilm. Pidin alati olema ühtviisi võitlushimuline ja valmis suurteks võitudeks - ilm on kõigile ühesugune" ... "Et ennast selleks ette valmistada, tavatsesin treenida ka kõige halvema ilmaga, harjuda tuli halvimate mõledavate tingimustega" ... "Halb ilm ei tohtinud kunagi anda põhjust treeningkorra ärajätmiseks". Selline suhtumine andis Gunde arvates juba vaimse eelise teiste ees. Gunde oli suusatajana ülimalt täpne ning perfektsionist, kõik pisiasjad pidid töötama laitmatult.
"Mina arvan, et kui tahad võita, on vaja seda ka öelda" ... "Igasuguse edu aluseks on eneseusk"
"Viimane samm võiduni on rohkem usu kui puhtalt füüsilise suutlikuse küsimus."
"Ma olen nimelt veendunud, et kui sa käid seda teed, mida käivad kõik, ei jõua sa kaugemale kui kõik teised või vahest isegi mitte nii kaugele. Selleks, et jõuda kaugele tuleb leida oma tee". Gunde ei olnud meister juba pisipõnnist peale, noorena ning veel juuriorigi klassis oli Gundest tunduvalt tugevamaid sõidumehi, Gunde viis tippu enesekindel järjepidev töö.
"Parimaks saadakse ainult läbi valu ja vaeva"
"Kui tahad olla parim, peab olema valmis riskima"

Lennukaid treeningtunde!

Rugdeveien

2010-02-10T10:35:00.002+02:00

Rugdeveien on üks tänav Bergenis Norras. Google on tänavast teinud ka street view ülesvõtted. Liikuge mööda Rugdeveienit itta ning vaadake, mida kohalikud Google'i pildiautost arvasid. Esimeses kaadris istuvad mehed pildi vasakus nurgas.

Amatööri kartograafiakogemused vol.2

2010-02-04T22:25:00.031+02:00

2004. aastal liitis Võru I Põhikool endaga Võrusoo Põhikooli. Sel ajal oli kooli direktor Tiit Tali. Tema arvates oli "uuele" kooli krundile hädasti kaarti vaja, et tutvustada orienteerumissporti kehalise kasvatuse tundides. Tiit pöörduski minu poole palvega joonistada uus kaart. Siit alates oli tegu juba äriga, sest sain töö eest palka. Välitöödega sain hakkama nädalavahetusel ning järgnevatel argipäevadel sain ühele poole ka digitaliseerimisega. Tegu on ametliku orienteerumiskaardiga, mis on ka Eesti Orienteerumisliidu kaardiserveris olemas. Kaardi esmakordsel kasutamisel koolitunnis olevat üks jüts mütsiga lööma tulnud: "Mul see hoov nii selge, pole kaarti vajagi!" Seejärel otsis ta 14 minutit esimest punkti.

Minu kaardijoonistamisoskustes toimus aga arenguline hüpe. Mingi ime läbi sain tööpakkumise Norrast: digitaliseerida 12 ruutkilomeetrit tõsist Norra maastikku. Päris pikk aeg läks mööda, enne kui tööga valmis sain. Antud kaardil on peetud ka hulganisti võistlusi, üks viimastest mullune Midnattsolgaloppen. Siin Mats Troengi rajad teevalikutega: 1. päev, 2. päev.

Sise-O ajastul tuli mul ka Võru uuest spordihallist kaart teha, et siis siin mõni etapp läbi viia. Kaardijoonistamisest polnud palju juttu, pigem nimetaks tehtud tööd nokitsemiseks.
Seejärel palus Toivo Kotov mul digitaliseerida uus Lüllemäe kaart. Võtsin töö meeledi vastu, sest tegu on minu elu esimese kodukohaga. On see nüüd eetiline või mitte, aga võitsin sel kaardil peetud Valgamaa MV märkeorienteerumises, mis lumepuudusel peeti joostes. Tulemused

Viimane kartograafiaga seotud töö pole enam orienteerumisvallast. Seekord sai eritellimusel tehtud kaart V õ handu Maratoniks. Muuseas soovitan huvilistel sellest sigalahedast üritusest osa võtta! Nimetatud kaart on välja toodud ka viimases Orienteerujas.

Need ei jää kindalsti minu viimasteks kaartideks, juba sel suvel on plaanis Rootsis joonistada kaart huvitavast rabasaarestikust.

PS! Minu kõrvu on jõudnud kuuldused Tiit Tali ja Timo ühisest kaarditalgutest Järvseljal. Loodan, et lähiajal toimub selle esitlus siinsamas blogis.

Amatööri kartograafiakogemused vol.1

2010-01-28T11:51:00.010+02:00

Olen märganud, et nii mõnelgi noorel orienteerujal on käsil oma väike kaardiprojekt. Tööde vilju ma kahjuks siiani näinud pole. Sestap räägingi natuke enda kogemustest selles valdkonnas. Loodan, et järgnev jutt annab huvilistele innustust oma koduümbruse kaardistamiseks või valmis tööde avalikustamiseks! Huvitav oleks vaadata mis kellelgi tehtud on. Kellel kaardipagas suur ja selle juurde käiv jutt venib pikaks, võiks oma teosed siinsamas blogis uue postitusena esitada!

Suur huvi kaartide vastu on mul olnud maast madalast. Ma ei kuulunud veel kõige nooremasse vanuseklassigi, kui legendaarsetes Kergatsi laagrites peeti kompostrijookse paljundatud hoovikaartidega, mille oli vildikate-pastakatega joonistanud Urmas Kannumäe. Igaühele anti stardis kontrollkaart, mille lahtrites olid läbitavate kontrollpunktide tunnusnumbrid. Ühegi võistluse tulemust küll kahjuks ei mäleta, aga see-eest on üritus ise eredalt meeles. Vaimustunult proovisin ka ise joonistada sama hoovi kaardi, kuid see ei tahtnud sugugi õnnestuda.

Aastad möödusid, kuni sain 10 aastaseks ja tegin ema abil tutvust programmiga Ocad, mis on vajalik kaartide digitaliseerimiseks. Esmased oskused vajasid väljundit, ning võtsin ette oma kodu ümbruse paberile kandmise. Seekord tuli välitöö ka palju paremini välja kui Kergatsil. Tööd alustada oli väga keeruline, sest alusmaterjal oli mul... valge leht (nagu kaardil kirjas)! Aga raskused ei takistanud ja paaripäevase pusimise järel sain oma esimese meistriteose valmis. Mäletan, et kui vanemad olid Rakveres Jüriööjooksul, tegin kodus naabrilastega oma võistluse. Sellepärast on ka leppemärgid kaardi ülalserva kantud. Nagu näha, ei osanud ma tookord veel printeritki õigesti kasutada...

Kose kaardi laiendustöö seisab juba mõnda aega. Võib loota, et kaart millalgi valmis saab ning sellel siis kevadine Võru valla auhinnavõistlus öises sprindis peetakse. Väike näidis samast kohast:

2002. aastal toimus OK Võru noorte laager Praali-Ootsipalu kaardi veerel. Seal saime üheks ülesandeks kaardistada taluhoov, millega pärast kompostrijooks teha. Töövahendite piiratuse tõttu jäi osa asju joonistamata ning kruusatee sai näiteks hoopis sinisega kaardile kantud. Kogenud kaardistajana sain töö kiiresti tehtud.

Järgmisel aastal toimus sama laager Nõva vallas Perakülas Arne Kivistiku talus. Taas pandi laagrilised kaarti joonistama, kuid seekord oli talu märksa keerukam. Kahuks ei leidnud ma ühtki eksemplari valmis tööst, ent kes on nimetatud kohas käinud, kujutab ette kui huvitav kaart see olla võis.

Järgmine kokkupuude kaardijoonistamisega oli Rootsis, oma "kodus", kuhu Sander Vaher oli kaardi joonistanud. Minu ülesanded piirdusid siiski kaardile paranduste kandmisega, mida muuseas tuleb igal aastal teha, sest hoov muutub pidevalt!

Jätkub...

Hüva muusikat

2010-01-20T16:07:00.004+02:00

Siinkohal natuke mehest, kes on pärit päris omast maailmast, kelle igapäev võib kõrvaltvaatajlale tunduda kui performance. Tema seoseid spordimaailmaga on hämarad, mistõttu võib kallil lugejal tekkida küsimus, miks temast üldse kirjutada. Aga maailmas on inimesi, kellest ei saa üle ega ümber. Üks neist on Erkki Hüva.Aktiivsed Tartu tudengid peaksid õnnist trubaduuri ja poeeti tundma hästi kohvik Zavoodi klientuuri hulgast. Võib-olla olete teiegi Zavoodis istudes korraks lauast lahkunud ning naastes leidnud eest vaid tühjad klaasid ning vahuste vuntsidega mehe? Aga võib-olla olete filosoof-tekstikahuriga kohtunud linnaliinibussis? Võib-olla olete kuulnud isegi tema muusikat? Igaühel on temaga oma kogemus.

Siinkohal üks lõiguke Eesti Ekspressi artiklist, mis ilmunud 2000. aastal:
"Hüva paelus mind eelkõige kui väsimatu vestleja, tekstikahur, kes on nõus rääkima alati, igal pool ja kõigest. Kogu tema olek jutustab vaikimise võimatusest. Tal on vastus igale küsimusele, ka kõigile neile, mida talt keegi kunagi küsida pole märganud. Kuna tänulikke ja arusaajaid kuulajaid pole alati käepärast võtta, liigub Erkki Sokratesena Tartu tänavatel ning hoolitseb ise nii oma auditooriumi pideva olemasolu kui uuenemise eest. Tema isikus kohtuvad isehakanud rahvavalgustaja, (tänava)muusik, show-mees, dändi ja poeet."

Kahjuks pole tema muusika jõudnud laiema kuulajaskonnani, sest nagu mainitud EE artikkel ütleb: "Hüva viljeleb muusikat, mille vahele on raadioeetris pehmelt öeldes väga raske reklaami müüa". Üllatusena jõudis aga maestro muusika eelmisel nädalal ka R2 eetrisse, saatesse Rahva Oma Kaitse. Asjatundjad teavad, et just sinna see sobibki.

Et mitte oma tühiste sõnadega elukunstnikust valet muljet jätta, lugege ja kuulake natuke, mis on tema kohta öelda massimeedial:
Eesti Päevaleht
Eesti Ekspress
Õhtuleht
Reporter
YouTube

Tõeliselt hüvasid elamusi saab aga ikkagi kohvikust Zavood!

Mitmekülgne Martin Johansson

2010-01-13T14:55:00.009+02:00

See noor andekas Rootsi koondislane katkestas 2007 aasta MM-i tavarajal kuumarabanduse tõttu, kuid juba kolm päeva hiljem oli mees jälle täkku täis ning võttis sprindipronksi. Sama värvi medali sai ta järgmiselgi aastal. Läinud aastal võitis ta ülivõimsalt O-Ringeni eliidiklassi. Viimastel maailmameistrivõistlustel lisaks sprindi 5. kohale, lootis ta ka edukalt esineda tavarajal, kuid kahjuks jõudis ta enne seda sattuda kurikuulsa teatedraama tähelepanu keskpunkti, kui astus umbes tosina sentimeetri sügavusele ora jalga.
Martini mitmekülgsus kajastub ka talispordialadel, seda just murdmaasuusatamises. Ta on võtnud medaleid Rootsi meistrivõistlustelt ning lisaks esindanud oma riigi koondist U23-klassi MM-il. Maailma kuulsaimal maratonil - Vasaloppetil - on ta sõitnud välja hämmastavad 57. ja 53. koha.

Foto internetist

Kui Eesti orienteerujatest suusafännid Otepää MK etapile omadele kaasa elama lähevad, siis ärge unustage hejatada ka seda tublit orienteerujat, sest ka tema on seal startimas! Rootsi murdmaasuusakoondise peatreener nimetab Martini ja veel kahe debütandi osalemist Otepää MK-l investeeringuks tulevikku. Hoidkem pöialt!

Muusikanõukogu

2010-01-12T10:53:00.002+02:00

Kuna Pets on oma blogis metallist ära pööranud (viimased lood Fight With Tools ja Somewhere Over The Rainbow), siis üritan talle siinkohal toeks olla. See on tõenäoliselt 2009/2010 treeninghooajal minu kõige enimkuulat lugu olnud. Justament trennis klapid peas.

Mõttetööd

2009-12-15T22:38:00.003+02:00

Aeg-ajalt leiab huvitavat ka mujalt kui internetist. Küsimus alloleva pildi kohta on väga lakooniline: "millega on tegu?"

Vastused palun lisada kommentaaridesse. Esimene õigesti vastanu saab auhinnaks võimaluse esitada uus küsimus (võimalusel uue jutuna, muidu kommentaarina).
Vihje: pilt on tehtud fotoaparaadiga!

Hollywood õpetab geograafiat

2009-12-15T18:45:00.001+02:00

Orienteerumisjooks Pariisi tänavail

2009-12-14T17:01:00.010+02:00

Maratonipäev, 19. juuli 1900 oli erandlikult kuum päev, lõpuks tõusis kuumus koguni 39 kraadini Celsiuse järgi. Ometi jooks toimus, seejuures uskumatu, kuid tõsi - start anti päeva kõige kuumemal ajal, kell 14.30. Jooksjad läbisid Boulogne'i metsas kõigepealt neli korda 500-meetrise ringi ja väljusid seejärel Pariisi tänavatele. 40,260 km pikkuse maratoni finiš oli jälle Boulogne'is. Kehvasti märgistatud rajal olid eelised prantslastel, kes orienteerusid tänavarägastikus paremini. Esimene katkestaja - Johan Nyström Rootsist - loobus juba esimesel staadioni läbitud ringil.

Pariisi olümpiamaratoni juhtis esialgu, läbi Bois de Boulogne'i, George Touquet-Daunis. Üldiselt on tänapäevani kõigis teatmikes jooksukirjeldused napid, kuid siiski on teada, et prantslane juhtis jooksu vähemalt pool maad ja teda jälitas teisena rootslane Ernst Fast. Kui Touquet-Daunis katkestas, asuski Fast liidriks. Enne viimast viit kilomeetrit juhtis ta maratoni kümneminutilise eduga. Kuid temagi oli sedavõrd kurnatud, et peagi möödusid temast Michel Théato ja Emilie Champion. Teistel andmetel olevat rootslane aga hoopis suunatud valele rajale ja enne kui ta suutis uuesti õigele trassile pääseda, oli kulunud hulgaliselt aega. Ameeriklane Arthur Newton oli teadlik, et juhtis poolel teel, kuid kui ta "võitjana" finišisse jõudis, kuulis ta imestunult, et on alles viies ja et võitja, Michel Théato Prantsusmaalt on läbinud lõpujoone juba tund aega varem. Ameeriklased esitasid 23-aastasele Théatole süüdistuse raja lühendamises, kuna ta tundis hästi linna tänavaid, kuid süüdistus lükati kohtunike poolt ümber põhjendusega, et kolmandaks tuli ju rootslane! Théato võitis jooksu ligi viieminutilise eduga teise prantslase Emilie Championi ees. Ernst Fast jäi maha juba ligi 40 minutiga, seetõttu on kahtlused võitja raja lühendamises jäänud püsima. Otseseid fakte aga kellelgi esitada polnud.

Kuningas T. (2002). Spordilegendid

Foto 1: Maraton algfaasis (19 startijast lõpetas vaid 6)
Foto 2: Võitja Michel Théato

Tähelepanuharjutus

2009-12-11T11:23:00.003+02:00

Kõigil piltidel peaks olema üks inimkameeleon, kas leiate ta üles?

Piece together for peace

2009-11-29T00:09:00.006+02:00

Piece together for peace

Meditsiininurk

2009-11-26T21:45:00.003+02:00

Kui seagripp ründab, siis diagnoosi panemisel aitab pilk peeglisse. Kui pole enda oskustes kindel, võib võrdlusena kasutada noorhärrasid popkultuurist: patsiendid.

Mis suunda sinu kompass näitab?

2009-11-22T10:31:00.002+02:00

Lõõrid kinni?

2009-11-19T17:03:00.001+02:00

Best of What's New 2009: Playing the Lung Flute from PopSci.com on Vimeo.

Õun

2009-11-18T15:56:00.002+02:00

Temaatilised lõbustuspargid

2009-11-12T17:45:00.002+02:00

Vajutage pildile ning te näete kaarte temaatilistest lõbustusparkidest.

Õpime tähestikku

2009-11-04T10:01:00.006+02:00

Peitepilt

2009-10-28T21:40:00.001+02:00

Natuke infot.

Peitepildid

2009-10-27T17:25:00.004+02:00

Milline on teie suhe orienteerumisega?

2009-10-25T12:07:00.002+02:00

Den underbara sagan om ett land på andra sidan hafvet

2009-10-16T23:26:00.002+03:00

Foto-O võistluse tulemused

2009-08-27T15:05:00.007+03:00

Võistluse tähtajast on möödunud juba natuke aega, ning nüüd kui kodus tagasi olen, avalikustan ka tulemused ja korrektse lahenduse.
Alustuseks ütlen, et olen pettunud, sest laekus väga vähe lahendusi. Nimelt saatis oma variandi vaid 10 inimest! Kui võistlust algatasin, pidasin silmas just noori, kellele selline o-ülesanne arendav võib olla. Nüüd selgus, et keskmine võistleja vanus on umbes 32 aastat. Tööinimestest saan aru, kel ei pruugi töö kõrvalt mahti olla, aga noortel peaks suvel aega laialt käes olema ju?!

Tulemuste tabel:
Tulemused on pingereas õigete kontrollpunktide arvu, ning seejärel lahenduse saatmise kuupäeva järgi. Kuna vastamise kiiruse kriteerium siin ei kehtinud, on kaks võitjat - Risto Kiilberg ja Rein Rooni! Finaali jätan tegemata, sest see on päris suur vaev nii vähestele inimestele. Seega kutsun mõlemad võitjad Lendorava Rajale, leppige omavahel aeg kokku ja kontakteeruge!
Rajameistri poolt planeeritud rada on siis selline:

Tänan kõiki kes osa võtsid või vähemalt üritasid seda teha!

Pelle Forsberg

2009-07-12T22:08:00.001+03:00

JWOC Lühirada (Who will win?)

2009-07-07T23:03:00.013+03:00

vs.

JWOC 2009 karvased ja sulelised

2009-07-03T18:56:00.012+03:00

Eeloleval nädalal algab Juunioride maailmameistrivõistlused Primieros, Itaalias. Eesti võistkonda kuulub kümme liiget:

Neiud ja treenerid

Noormehed

NB! Tegu on siiski (musta) huumoriga, sestap palume nendesse tutvustuslehtedesse ka vastavalt suhtuda!!!

Alanud nädalat pingsalt oodanud,

Eesti juunioride koondis

Kuidas Jungadeks valmistutakse

2009-06-21T13:47:00.007+03:00

Kui saime teada mis häärberis Vallo resideerub, loobusime Itaalia laagrist otsekohe ning kolisimegi Peri lähedal asuvasse tallu. Esialgse jutu järgi pidi hoone olema ehitusjärgus ning elamiskõlbmatu, kohale saabudes oli aga mõlemal poisil seda mõisa nähes klapp lahti. Majutusasutuse kodukorrareegel oli lihtne ja otsekohene: "Kes ei tööta, see ei söö!" Reeglile allumatus viis tõusiku ahju. Nii algaski meie raske 6-päevane tööpõli.
Laagri eesmärk oli koguda tuima kilometraaži. Iga hommik algas häirega ning ärkajatel olid jooksuriided juba eelmisest õhtust seljas. Ametlikud treeningud algasid pikkade aeroobsete otsadega mille sekka tegime ka ekstensiivseid ning intensiivseid sutsakaid. Lisaks oli treeningute lahutamatuks osaks igasugu hüppeharjutused. Sammhüppeid dikteeris meie treener-esindaja, ise istus varjulises kohas, libistas kuni 0,5% alkoholisisaldusega kalja ning lõi takti: "Parem, parem, Vallo pool on parem!" Edasistes trennides pakkus meile seltsi ka koondise kloun, kes juhatas vägesid Taevaskoja rindel. Tsirkuseartist tõstis tuju ka allamäge lõikudega, kus seljastas oma treeningpartnerid. Laagri naelaks kujunes muistsetel Rosma nõlvadel peetud maastikukross, mis kulges ainult mööda sammaldunud nõlvu. Pärast 35-minutilist kestust "võttis Lauri välja haamri, ning lõi sellega "isa soovitusel" Kristole pähe". Läks mõni tühine hetk mööda kui juba oli Kristo kosunud ning "äigas treeningpartnerile kuvaldaga". Jooksusammu sel päeval enam ei tehtud.
Puhkehetkel sai koormatud teisi lihasgruppe ja nii saidki peretütred uue liivakasti ning peremees ja perenaine uue sauna.
Muuseas peeti laagriga täies pikkuses Vallo sünnipäeva, kust vooris läbi nii karvaseid kui sulelisi. Naabriks oli meetri laiuse sadulaga Karu, kelle seltsimees Täpi oli kümme korda väiksem ning meenutas lokkis rebast. Kõrvalaias oli oinapere, mille noorim liige sai omale väljanägemise tõttu nime Pamp. Teisel pool jõge kukkus naabrikägu ööpäevaringselt, aga alla ta ei kukkunudki.
Kõik söögid olid väga maitsvad ning enne sööma asumist pidi sõnuma: "Täna söön kõik ära!" Tihti käis selle lubaduse täitmine üle jõu.

Pärisime laagri kohta ka kommentaare laagri juhendajatelt:
Treener-esindaja Vallo Vaher:
"* Sai kõvasti tööd tehtud, kõvasti trenni tehtud, kõvasti söödud, kõvasti õlut joodud – küll see kõva tulemus ka tuleb!
* Lapsed on tänulikud seltskonna ning liiva eest!
* Ainult 2 miinust oli – seaaed jäi lõhkumata ning mind ei suutnud Te liikuma sundida!"
Koondise kloun: "Jäi mulje, et elati alpitoas – õhku polnud. Tegelikult tulin hoopis Pampu vaatama, aga ei näinud. Kättemaksuks võitsin treeningul vigastuse küüsis olnud Kristot ning olin temast kiirem mäest alla jooksus. Lootsin ka grillpidu, aga sünnipäevaline oli pillid kotti pannud. Olen pettunud, ootasin Vallolt paremat korraldust!"

Laagrilised Kristo ja Lauri tänavad võõrustajaid külalislahkuse ja vaeva eest!

JAANIPIDU!

2009-06-07T11:05:00.001+03:00

Tere rahvas,

kellel veel pole jaaniplaane tehtud, võib minu juurde maale sõita (Kiidjärve, Põlvamaa) ja minuga koos pidu ja tuld teha 23. juunil kell 18.00.
Loomulikult on plaanis läbi viia traditsiooniline jaanispordiüritus + kõik muu lõbus mis ühe korraliku jaanipäevaga kaasas käib.
Peale selle saab järves ja jões ujumas käia ja võibolla heal tahtel saab ka sauna.
Jaanipäeva kellaaeg on pandud sportliku ürituse algusajaks, aga kohale võib tulla juba päeval. Küll tegevust juba jätkub.

Palun oma osalusest teada anda 22. juuniks.
Sportlikuks ürituseks palun kaasa võtta riided, mida ei kardeta määrida.

Ööbimine minu juures Kiidjärvel, kiirematele broneerijatele voodid, aga sama mõnus on ka oma telk aias püsti panna.

Kõiki oodates,
Annika

Ettevaatust!

2009-06-02T09:23:00.003+03:00

Hoiatus kõikidele kaardistajatele, ornitoloogidele ja maamõõtjatele - teid võidakse iga kell kahtlase tegevuse tõttu piinama hakata!

Foto-o võistlus!

2009-05-28T11:19:00.012+03:00

Eesmärk on tuvastada rajameistri poolt planeeritud rada, mille pikkuseks on 7,4 km. Selleks on antud: foto igast KP-st; pildistamise suuna ja põhjasuuna vaheline nurk; KP objekt. Väike selgitus.
"Võistlusmaastikuks" on Võrus ja kugemalgi tuntud Kubja spordi- ja rekreatsioonikeskus, kus on ka hiljuti uue pinnakatte saanud valgustatud rullsuusarada. Lahendada võivad kõik, mitte ainult noored! Loodan, et osavõtjad on ausad ning kaardiga maastikul ei käi.

Kaart
Rada:
Start - 44°; tiigi ots
KP 1 - 205°; küngas
KP 2 - 47°; tipuke
KP 3 - 220°; orvand
KP 4 - 180°; auk
KP 5 - 166°; orvand
KP 6 - 271°; soode vahel
KP 7 - 195°; kraavi käänak
KP 8 - 310°; soo ots
KP 9 - 233°; auk
KP 10 - 182°; kivi
KP 11 - 161°; jäärak
KP 12 - 283°; nina
KP 13 - 280°; orvand
KP 14 - 184°; auk
KP 15 - 359°; avatud ala nurk
KP 16 - 353°; tipuke
KP 17 - 82°; lohk
KP 18 - 14°; hoone
Finiš - 324°; hoone

Kaardi mõõtkava on 1:10 000 ning kaardipildi resolutsioon 250dpi. Ehk on abiks ka teadmine, et põhja-lõuna joonte vahe on kaardil 25mm, maastikul 250m.
Kaardipildile tuleb kanda Stardikolmnurk, KP-rõngad järjekorranumbriga ja finiširõngad. KP asukohale on kohustuslik lisada täpike! Ühendada pole tarvis. Näide.
Hindamisel arvestatakse kaardile õigesti kantud KP-de arvu, kaasa arvatud start ja finiš.
Lahendus saata e-postiga sild.lauri@gmail.com (pealkirjaks "oma nimi foto-o lahendus") või anda paberi kujul Lauri Silla kätte hiljemalt käesoleva aasta 31. juuli südaööks. Jätta ka oma nimi ja kontaktandmed.
Võitjale auhinnaks prii pääse Lendorava Rajale koos sõpradega!
Juhul, kui on mitu võitjat, toimub finaal.

Lahendusega võib ka koos saata oma arvamuse ja soovitused antud ülesande kohta. Nt kas on liiga lihtne, liiga raske; mida võiks teha teistmoodi jne. Siis oskab järgmine tegija ehk parema võistluse korraldada!

Elust ja ilmast

2009-05-22T21:24:00.000+03:00

Olen mõelnud alustada oma blogi kirjutamist, aga kuna ma ei ole seda veel ilmselgelt teinud, siis teen kerge postituse siia ning eks siis ole näha kuidas välja tuleb. Millest ma aga kirjutan, nooh, mitmed on minult küsinud, et mis sa lühirajal tegid, et mitte seda igale ühele eraldi vatrada, kirjutan siis natuke oma jooksust eestikatel.

Nojah, eks ma ise läksin ikkagi sinna kulla järele, ma küll ei mõelnud tulemusele niivõrd kui ikkagi kenale o-sooritusele. Aga läks siis hoopis seda moodi, et 2.koht lühirajal, kui nii öelda siis nagu oiii,pole paha, aga vaadata ka jooksu tulemust( võitjale +3.48) ja arvestada enda rahulolu jooksuga, nooo asi on halb!

Vastupidiselt oma vendadele, kes läksid päev varem Lätti kohale, otsustasin mina võistluseelse soojenduse teha kodus ja nautida kodust olemist võimalikult kaua. Laupäeval mitte üldse väga vara hommikul seadsime siis Riia poole ajama. Kerge väsimus oli sees, sest eelmine nädal oli koolis ulme, aga no mõned eksamid sai tehtud. Soojendust tehes tundsin end üsna hästi, nägin kuidas 18klassi tüdrukud keskendusid, kift! Jooksin, venitasin,tegin mõned kiirendused, mõtlesin raja peale,mõõtkavale. Ootasin eestikaid juba ammu ja olin valmis minema metsa, vähemalt nii ma arvasin...

Stardis K-punkti poole minnes ja rada üle vaadates, õnnestus mul komistada ja ninali lennata, egas midagi kiirelt püsti ja edasi. Oma jooksudele toetudes, otsustasin esimesed punktid kindla peale võtta. Esimese punkti kenasti ära võetud, teadsin et lähen paremalt poolt mäge(btw joonistatud rada võib mercury kodulehelt leida). Kuid no pärast tee peale jõudmist, jooksis üks eliidi mees mööda ja otsustasin minna ka teiselt poolt mäge. Nojah niipalju siis teiste mitte jägimistest (see ei olnud pealegi minu klassi jooksja ja kohe kindlasti ei läinud ta minu punkti!). Nonii kolmandasse minnes olin kerges segaduses oma asukohaga ja et ikka õige mäenuki poole suundun, aga vaikselt liikudes sain selle iseenesest kenasti kätte. 3-4punkt- jaa +1.56, kõigepealt liikusin kergelt vales suunas välja, mäe peal küsiti mu käest kus oleme, algul otsustasin olla hea ja näidata, aga ei tahtnud tempot alla võtta nii et pm ma kahjuks vist lõpuks ei aidanud teda kuidagi ja ta jäi meeltesegaduses sinna, aga nakatas mind ja mäest alla joostes teadsin et pean paremale minema ,aga jalad viisid otse, ning jõudes järgmise künkani seisatasin, üks väike tüdruk tuli küsima mingit punkti, siis oli keskendumine täielikult läinud. No käisin lohus ära sain paika. Edasi tempo all ja kuna liikusin 5ndasse punkti minnes lohkude äärest, tegin päris toreda kaarekese. Aga see on tühiasi 6.punkti tiiruga- plaan oli minna kergelt vasaklut poolt mäge ,aga no jooksin suunaga vale mäe äärdeja alles teisele teele jõudes, taipasin ,et asssssaaa vana!! Ja siis kiirelt suuna parandus ja jalad tööle. Järgmised kolm punkti sujusid- 9.punktis jooksin küll ülal mööda lohke ja tegin pisikese haagi punkti juures.Olin vahepeal möödunud Marisest ja Helenast. Suundudes 10punkti juurde, kõik tuli nagu pidi ja punkti piirkonda jõudes nägin lohku ,aga ei olnud punkit- konkreetselt lollakas!! Ma ei läinud päris lohu juurde vaid vaatasin natuke kaugemalt ja siis läksin edasi, lõpuks veendusin et olin õiges kohas olnud. Ja noppisin punkti- jälle kõva kaotus +51sek. 12ndasse tegin siksakke aga muidu jooks...Ohjah mis ma oskan öelda,maastik kiire , jooks vigade rohke-oli suuna vigu ja enda jooksule vähe keskendumist. Nii need minutid kogunesid, kohutavalt palju kohe.

Kuid õhtul mõtlesin läbi, mis tegin ja mis maastik järgmine päev tuleb, ning mõned julgustavad sõnad Gretelt järgmisel hommikul – teates tuli häää jooks, nauding! Mann tuli ilusti 1.vahetusest, Triinu tegi superjooksu(lubage tuletan meelde, ta jookseb N14 klassi). Ise nautisin jooksmist, vahepeal tuletasin Grete sõnu meelde, tegin kahe punktiga viga(mis endale jäid kriipima). Kahjuks autasustamisele ei saanud jääda, aga täiskasvanute medal on pirakas!:D

Vahepeal on saadud veel mõned stardid tehtud Järvamaa MV sprindis ja Tartu Linnasprint Liisiga- viimase puhul ei tahtnud jalad enam üldse liikuda, piimhappe oli kerge tulemas. Nüüd kodus mõned kergemad päevad, homme võtame Kerstiniga reisi ette Soome poole ,et seal siis omavanustega mõõtu võtta pikal rajal. Ilm on vihmane, Utlib on ülerahvastatud ja nädala pärast baltikatele sõit, kift!

Tuli nüüd tekst nagu tuli, aga loodan,et saite aimust mu lühiraja jooksust. Teatest võiks ka lühidalt kirjutada, aga üritage lugeda kõigepealt see jutt lõpuni:D. Õnnitlen neid kes viimase reani jõudsid!

Oh! Ma waene võistluskeeld!

2009-04-06T19:48:00.011+03:00

Kuigi kari sel aastal laskmata jäi, on vana eestlaste viljajumal optimistlik ning loodab, et tuleval nädalavahetusel O-seeme maha külvatud saab. Lisaks saavad talvega ära unustatud vanad O-sõbrad ülestõusmispühadega seoses ka kodus valmis keedetud ja värvitud munadega kokkulöömisvõistlust teha ning välja selgitada kõige kõvemate munadega orienteeruja.
Kahju on mul MaSust tingitud EOL litsentsist (seega ka Eesti Meistrivõistlustest) loobuma pidanud metsasõpradest. Neile õnnetutele olen valmis meisterdanud ühe argipäevaku, millest osavõtt tasuta ning stardi aja ja päeva võib ise valida. Osaleda võivad muidugi ka jõukamad litsentsiomanikud, kes lihtsalt head kaarditrenni tahavad.
Retro-stiilis nõukogudeaegsele kaardile planeeritud mitmekesine rada pakub nii teevalikuvõimalusi, kui ka mikroreljeefis nikerdamist. Stardipaigaks Vapramäel olev talu. Hoiatan ette neid, kel selleks hooajaks enam pikki treeninguid plaanis pole, sest raja pikkus linnulennut on 82,9 km. Ei usu? Eks prindi kaart välja ja jookse rada läbi. Esimene vägilane saab teekonna esitades väikse meene.
Kaart rajaga:

Viljakas valestilugemine

2009-02-20T18:40:00.005+02:00

Kui orienteerumisrajal juhtub, et viga läheb suuremaks kui 10 minutit, võiks olukorra pöörata viljakaks valestilugemiseks (nii nimetab seda ehk Tartu-Moskva kultuurisemiootika koolkond).

Tulevasteks juhtumiteks pakun lõiku ühest Lääne filosoofia võtmetekstist ''Massid ja võim'' - nõnda mõtleb Elias Canetti metsast, ühest massisümbolist*:

''Mets on inimese kohal. Ta võib olla pea kohal sulguv ja võssa kasvanud; metsa sisenemine ja eriti seal edasiliikumine võib olla vaevarikas. Kuid tema tegelik tihedus, see, mis tõesti moodustab metsa, ta lehestik, on ülal. See on üksikute puude lehestik, mis põimub ühte ja moodustab tervikliku lae; lehestik on see, mis tõkestab valgust ja heidab suurt, ühist metsavarju. Inimene, kes seisab püsti nagu puu, võtab puudega ühte ritta. Aga nad on temast palju suuremad ja ta peab nende poole üles vaatama. Pole teist loodusnähtust, mis on nii püsivalt tema kohal ja ühtlasi nii lähedal ja nii paljune. Sest pilved liiguvad edasi, vihm imbub maasse ja tähed on kaugel. Ühelgi neist fenomenidest, mis oma paljususes mõjuvad ülaltpoolt, ei ole metsa igikestvat lähedust. Puude kõrgus on kättesaadav; puu otsa ronitakse, tuuakse viljad alla; inimene on elanud puu otsas.

Suund, kuhu mets juhib inimese pilgu, on tema enda muutumise suund. Mets kasvab pidevalt ülespoole. Tüved pole päris ühesugused, ühesugused on nad ainult suuna poolest. Kes on kord metsas, tunneb end turvaliselt; ta pole metsa harjal, ladvastikus, kus toimub kasv ja tihedus on kõige suurem. See tihedus kaitseb teda ülalt. Nii on mets saanud harduse õpetajaks. Ta sunnib inimest üles vaatama ja olema tänulik tema vägeva kaitse eest. Pilku tüvesid pidi üles libistades pöörame ennast taeva poole. Maailm ennetab pühakojatunnet, Jumala ees seismist sammaste ja piilarite keskel. Ladvastiku kontingentseim ja seetõttu täiuslikem võrdkuju on toomkiriku võlv, kõik tüved ülimaks ja lahutamatuks ühtsuseks põimunud.

Metsa teine ja mitte vähem tähtis omadus on tema kollektiivne paigalenaelutatus. Iga üksik puu juurdub kindlalt ega anna järele ühelegi väljastpoolt tulevale ähvardusele. Tema vastupanu on absoluutne, ta ei nihku paigast. Teda võib maha raiuda, aga mitte teise paika nihutada. Nii on ta saanud sümboliks sõjaväele: ülesrivistunud sõjavägi, sõjavägi, mis mingil juhul ei tagane, mis pigem laseb end viimse meheni tükkideks raiuda, kui loovutab jalatäiegi maad.''

*Massisümbol on kollektiivne ühtsus, mis ei koosne inimestest, kuid mida ometi tajutakse massina. Canetti jaoks on säärased ühtsused vili, vihm, tuul, liiv, meri, tuli ja mets.

Nagu 2 tilka mett

2009-02-15T20:57:00.001+02:00

Pimenägemine

2009-01-31T00:51:00.007+02:00

Lugesin mõned päevad tagasi mehest, kes tajub end täielikult pimedana, ent suudab adekvaatselt reageerida teatud visuaalsetele stiimulitele. Ühesõnaga, tal on alateadlik nägemistaju.

Uskuge alateadvuse jõudu: Derren Brown - Subliminal Advertising

Seepärast visake pilk käesoleva aasta lühiraja meistrivõistluste maastikule, ehk hakkate öösiti Oidipuse kompleksi asemel O-probleeme lahendama.

Muide, uus mälutreening Thierry Gueorgioult - unustage täna oma e-maili konto password ning üritage see aasta pärast uuesti meelde tuletada.

Pelmeenid on nagu minitreening: sööd tervislikult ja su keha tänab sind.

2009-01-23T14:41:00.005+02:00

Nagu oodatud, oli vastukaja eelmisele sissekandele väga laialdane. Saime kirju sellistelt tuntud nimedelt, nagu Ronnie Coleman, Atkins ja Dr. Sears Zone.

Oma sõna ütles sekka ka Mihkel, kelle arvates näeb ideaalse toidu koostis välja selline:

Lihatäidis (vähemalt 40%), taigen. Täidise koostis: sealiha (42%), veiseliha (20%), joogivesi, seapekk, sojavalk, sibul, keedusool (2,0%), suhkur, lõhna- ja maitseained. Taigna koostis: nisujahu, joogivesi, keedusool.

100g toodet sisaldab kesmiselt
energiat 1348Kj/321kcal
valku 12g
süsivesikuid 39g
rasva 13g

Võib-olla on Mihkli jutus tõetera sees. Pelmeenid on ju näiteks Markusele (EMV 2009 pikk rada - 1. koht; EMV 2009 sprint - 2. koht; EMV 2009 tavarada - 4. koht) üheks peatoiduseks.

Kuidas 80ndatel leiba tehti.

2009-01-21T14:01:00.003+02:00

Lugesin Peeter Pihli piiblist, et vastupidavusala sportlase toit peab olema eeskätt täisväärtuslik ega tohi anda tühje kaloreid.

Soovituslikult:
60-65% süsivesikuid (8-12g kehakaalu kg kohta)
25-28% rasvu (1,4-2,4 g/kg)
13-15% valku (1,6-2,6g/kg)

Kuidas kaardid päästavad elusid – esimene ja viimane osa.

2008-05-07T00:15:00.008+03:00

Kitsa silmaringiga orienteerujad võivad pidada orienteerumissporti kaartide kasutamise ülimaks väljenduseks, kuid nende kurvastuseks peab ütlema, et oli aegu, kui tänu kaartidele päästeti elusid.

19. sajandil, kui tänu teaduse ja tehnoloogia arengule, kasvavale rahvastikule ning koloniaalvallutustele kartograafia tänapäevastesse vormidesse arenema hakkas, elas Londonis arst nimega John Snow, kes tundis muret koolerapuhangute ajal linnas surevate inimeste pärast. Nimelt ei olnud tol ajal selge, kuidas koolera levib, samuti nagu ei teatud ka paljude teiste haiguste kohta tänapäevases mõttes suurt midagi. Niisiis kallasid inimesed rõõmsalt solgi tänavatele või kogusid keldritesse, seostamata haigusi puudulike sanitaartingimustega, süüdistades kõiges halvas hoopis miasmi e halba õhku.

Sellise suhtumise juures polnud ime, et kümned ja sajad inimesed koolerapuhangute ajal surid. Rohked surmad panid Dr Snow mõtlema ning haritud mehena jõudis ta üsna kiiresti järeldusele, et misamiteooria pole kõige vettpidavam ning sellele oleks vaja leida tõsiseltvõetavaid alternatiive. Mõningate uuringute tagajärjel jõudis ta järeldusele, et hoopiski reostunud vesi on koolera levikus peamine kahtlusalune.

Märkides Soho linnasosas surnud inimeste elukohti kaardile, selgus, et Broad Streetil on enamus haigusjuhtumeid koondunud ühe veepumba ümber paiknevatesse majadesse. Nii sai koolera vee kaudu levimine veelgi kinnitust ning koostatud kaartide tutvustamisel linnaisadele mõistsid ka nood, et lisaks halvale õhule on neil ka veega halvad lood.

Tänu Dr Snow lihtsale geniaalsusele hakati Londoni sanitaartingimusi järk-järgult parandama ning uuritud kooleraepideemia (1854) jäigi Londoni ajaloos viimaseks.

Eks ta ole.

Üks kriips=üks surnud inimene.

Sama kaardi kohta on olemas ka lühike loeng.

Markus