mOod2 - jalanõud

Tähelepanelikku suhtumist nõuavad jalanõud. Uued ketšid (ketsid?) või tennisekingad kantakse siisse lühikestel treeningutel. Ka talvel ei asuta võistlusstarti uutes suusasaabastes - tavaliselt kipuvad uued jalanõud hõõruma ja veriseid rakke ei soovi kindlasti keegi. Treeningul, eriti porisel rajal, pole vaja kanda kõige kergemaid jalanõusid. Võimaliku jalgade põrutuse ärahoidmiseks olgu treeningjalatsi põhjas vahtkummist sisetald. Võistlusjalats peaks olema kerge (sealjuures tugev), sest liigne 100 grammi toob võistlusdistantsi 10000-15000 sammuga juurde nii mõnegi sekundi, kui mitte minuti. (100g*10000= 1000kg...njaa). Igal aastaajal võib kanda villaseid sokke. Võistlusmäärustega on keelatud võistelda naelkingades, sest juhuslik kukkumine raskel murdmaarajal võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi (märja palgi peal naelteta libisemine on veelgi valusam). Naelkingade jäljed kergendavad ka kaasvõistlejatel KP-de leidmist ning süvendavad veelgi loosiõnne (wtf? kas tol ajal oli tegelastel malli, joonlaua jm asjade kõrval rajal kaasas ka luup, mille abil naelaauke otsida?).

Hea, et meie ajal on olemas igasugused naelte ja naelteta ketšid ja Botased (NB! tegemist on tunnustatud kaubamärgiga), Silvad (kadumas) ja VJ-d jms. Kahjuks ei ole jõutud, või on teadlikult püütud vältida nõuet, et võistlusjalats oleks tugev. Miks muidu on mul sel hooajal juba 3 paari populaarseima jalanõu paari läbi joostud? Ju ei ole need toodetud minu mittestandartse jala jaoks.

kasutatud kirjandus: Orienteerumissport, Eesti Raamat, 1965

Kuna lähenemas on ka suusa-o hooaeg, siis saab lähituleviks lugeda natuke talvisest varustusest ja ettevalmistusest.