reede, 22. mai 2009

Elust ja ilmast

Olen mõelnud alustada oma blogi kirjutamist, aga kuna ma ei ole seda veel ilmselgelt teinud, siis teen kerge postituse siia ning eks siis ole näha kuidas välja tuleb. Millest ma aga kirjutan, nooh, mitmed on minult küsinud, et mis sa lühirajal tegid, et mitte seda igale ühele eraldi vatrada, kirjutan siis natuke oma jooksust eestikatel.

Nojah, eks ma ise läksin ikkagi sinna kulla järele, ma küll ei mõelnud tulemusele niivõrd kui ikkagi kenale o-sooritusele. Aga läks siis hoopis seda moodi, et 2.koht lühirajal, kui nii öelda siis nagu oiii,pole paha, aga vaadata ka jooksu tulemust( võitjale +3.48) ja arvestada enda rahulolu jooksuga, nooo asi on halb!

Vastupidiselt oma vendadele, kes läksid päev varem Lätti kohale, otsustasin mina võistluseelse soojenduse teha kodus ja nautida kodust olemist võimalikult kaua. Laupäeval mitte üldse väga vara hommikul seadsime siis Riia poole ajama. Kerge väsimus oli sees, sest eelmine nädal oli koolis ulme, aga no mõned eksamid sai tehtud. Soojendust tehes tundsin end üsna hästi, nägin kuidas 18klassi tüdrukud keskendusid, kift! Jooksin, venitasin,tegin mõned kiirendused, mõtlesin raja peale,mõõtkavale. Ootasin eestikaid juba ammu ja olin valmis minema metsa, vähemalt nii ma arvasin...

Stardis K-punkti poole minnes ja rada üle vaadates, õnnestus mul komistada ja ninali lennata, egas midagi kiirelt püsti ja edasi. Oma jooksudele toetudes, otsustasin esimesed punktid kindla peale võtta. Esimese punkti kenasti ära võetud, teadsin et lähen paremalt poolt mäge(btw joonistatud rada võib mercury kodulehelt leida). Kuid no pärast tee peale jõudmist, jooksis üks eliidi mees mööda ja otsustasin minna ka teiselt poolt mäge. Nojah niipalju siis teiste mitte jägimistest (see ei olnud pealegi minu klassi jooksja ja kohe kindlasti ei läinud ta minu punkti!). Nonii kolmandasse minnes olin kerges segaduses oma asukohaga ja et ikka õige mäenuki poole suundun, aga vaikselt liikudes sain selle iseenesest kenasti kätte. 3-4punkt- jaa +1.56, kõigepealt liikusin kergelt vales suunas välja, mäe peal küsiti mu käest kus oleme, algul otsustasin olla hea ja näidata, aga ei tahtnud tempot alla võtta nii et pm ma kahjuks vist lõpuks ei aidanud teda kuidagi ja ta jäi meeltesegaduses sinna, aga nakatas mind ja mäest alla joostes teadsin et pean paremale minema ,aga jalad viisid otse, ning jõudes järgmise künkani seisatasin, üks väike tüdruk tuli küsima mingit punkti, siis oli keskendumine täielikult läinud. No käisin lohus ära sain paika. Edasi tempo all ja kuna liikusin 5ndasse punkti minnes lohkude äärest, tegin päris toreda kaarekese. Aga see on tühiasi 6.punkti tiiruga- plaan oli minna kergelt vasaklut poolt mäge ,aga no jooksin suunaga vale mäe äärdeja alles teisele teele jõudes, taipasin ,et asssssaaa vana!! Ja siis kiirelt suuna parandus ja jalad tööle. Järgmised kolm punkti sujusid- 9.punktis jooksin küll ülal mööda lohke ja tegin pisikese haagi punkti juures.Olin vahepeal möödunud Marisest ja Helenast. Suundudes 10punkti juurde, kõik tuli nagu pidi ja punkti piirkonda jõudes nägin lohku ,aga ei olnud punkit- konkreetselt lollakas!! Ma ei läinud päris lohu juurde vaid vaatasin natuke kaugemalt ja siis läksin edasi, lõpuks veendusin et olin õiges kohas olnud. Ja noppisin punkti- jälle kõva kaotus +51sek. 12ndasse tegin siksakke aga muidu jooks...Ohjah mis ma oskan öelda,maastik kiire , jooks vigade rohke-oli suuna vigu ja enda jooksule vähe keskendumist. Nii need minutid kogunesid, kohutavalt palju kohe.

Kuid õhtul mõtlesin läbi, mis tegin ja mis maastik järgmine päev tuleb, ning mõned julgustavad sõnad Gretelt järgmisel hommikul – teates tuli häää jooks, nauding! Mann tuli ilusti 1.vahetusest, Triinu tegi superjooksu(lubage tuletan meelde, ta jookseb N14 klassi). Ise nautisin jooksmist, vahepeal tuletasin Grete sõnu meelde, tegin kahe punktiga viga(mis endale jäid kriipima). Kahjuks autasustamisele ei saanud jääda, aga täiskasvanute medal on pirakas!:D

Vahepeal on saadud veel mõned stardid tehtud Järvamaa MV sprindis ja Tartu Linnasprint Liisiga- viimase puhul ei tahtnud jalad enam üldse liikuda, piimhappe oli kerge tulemas. Nüüd kodus mõned kergemad päevad, homme võtame Kerstiniga reisi ette Soome poole ,et seal siis omavanustega mõõtu võtta pikal rajal. Ilm on vihmane, Utlib on ülerahvastatud ja nädala pärast baltikatele sõit, kift!

Tuli nüüd tekst nagu tuli, aga loodan,et saite aimust mu lühiraja jooksust. Teatest võiks ka lühidalt kirjutada, aga üritage lugeda kõigepealt see jutt lõpuni:D. Õnnitlen neid kes viimase reani jõudsid!

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kindlasti tulevad abiks Olle märksõnad:
- Suund!
- Loe ette!
- Tõsta pilk!
Täpsemat informatsiooni: http://olle.server.ee/uudis.php?id=319

Anonüümne ütles ...

Peab nii kiiresti jooksma, et abi ei jõuta küsida.

Triin ütles ...

Tubli Piibe oled ikkagi! Pea püsti ja anna tuld!