Juuniorid Piibe, Katrin, Adele, Sigrid, Jonatan, Lauri, Raido ja Kenny käisid Taanis maastikutega tutvumas. Neile lisandusid ka multifunktsionaalsed Vallo ja Alar. Teele asuti 2.juuni öösel laevaga Paldiskist. Laeval sai hästi süüa ja hea rahulik oli, ainuke ebameeldivus oli laeva ebatäpsus. Reisiks kasutasime kahte sõiduautot, rendiautot esimest korda nähes said küll kõik naerukrambid, kuid masin teenis meid edukalt. Hommikul jätkasime reisi Rootsimaal, kus kostitas meid toiduga Grete, ning hilisõhtuks maabusime juba Taani suuruselt neljandas linnas - Aalborgis. Elukohaks oli kohaliku klubi maja.
Esimene treening toimus Vester Torup’i kaardil, kus sai nähtud päris huvitavaid puid, mis olid väga kõverad ja käänulised. Okaspuudel olid kohati okkad ka üpriski teravad ja pea kippus põõsastesse kinni jääma. Maastik oli üsna keeruline, sisaldades palju pisidetaile,mis tegi kaardi lugemise raskeks. Meeldiv oli see, et seal polnud ühtegi sääske! Selle eest oli meeletult puuke, poistel oli neid veel hulgi, leidus ka tüdrukutel, kuid Adele ja ma jäime puutumatuks. Õhtul käisime sama kaardi läänepoolses osas, kus sai tehtud mõningad kiiremad ringid. Esimesel päeval oli mitmete jaoks raja täielik läbimine liiga keeruline ülesanne (kes ei pannud kaardilt punkti tähele, kes lihtsalt ei jõudnud õigesse kohta).
Kahe trenni vahepeal sai meelt lahutatud pildiga sarnases kohas ja vahepeal ka mere ääres.
Teisel päeval käsime treenimas Blokhusi kaardil, kus oli pilt palju selgem, kuid leidus ka detailiderohkeid kohti, ja mets paremini läbitav. Üsna lauge maastik oli.Õhtul sai tehtud linnas esimene sprinditreening, mis läks kirja ka omavahelise võistlusena. Edukana väljusid võitlusest Piibe ja Lauri. Oli korralik linnasprint.
Pühapäeval käisime Bulbjerg’i kaardil. Kohale jõudes rikkusime ühe vanema paarikese rahuliku pikniku oma saabumise ja Cool D plaadiga. Maastik oli taaskord veidi teistsugune varasemast. Esimene osa treeningust toimus 15000 kaardil, kus enamus rajast oli lagedal maastikul. Vahepeal toimus kaardivahetus ja edasi tuli kiiremas tempos orienteeumine 10000 kaardil, kus rada läbis esimese päeva õhtust kohti. Terasemad said sellest juba maastikul aru. Õhtu poole toimus staadionil lõigutreening Kenny soovil, kuid kel ilmnesid jalaga mõningad probleemid ja sörkis hoopis rahulikult samal ajal, kui teised lõike jooksid.Trenn kujunes üsna raskeks kuna jalg oli juba üsna kange.
Õhtul toimus väike miiting, kus igaüks rääkis oma muljetest. Maastikud olid seinast seina ja kellegil polnud selget pilti, mis ees ootab. Sel päeval juhtus meil ka väike õnnetus- me suutsime maja võtme ära kaotada.
Esmaspäev oli pidupäev- treener Vallol oli sünnipäev.
Hommikul sai tehtud rahulik jooksuots metsaradadel ja õhtul mõningad sprindilõigud kaardiga, mis nõudsid kiiret sisseelamist kaarti ja pakkusid palju rajavalikuid. Hästi huvitav igal juhul.
Teisipäev oli viimane Taanis oleku päev. Hommikusöögiks olid seekord pannkoogid. Trennis sai käidud teate sarnasel maastikul. Treening sisaldas paari ühisstarti 2-4 punktilistele lõikudele. Põnevust tekkis rajal mitmeid. Seda eriti tüdrukute viimasel lõigul,mis koosnes neljast punktist. Teises punktis tegid kõik viga, samuti tehti viga ka viimase punktiga. See tuletab meelde, et tulemus loetakse alles finišijoonel!
Õhtupoole alustasime teekonda tagasi kodu suunas, sõitsime korra ümber JWOC'i sprindimaastiku, külastasime kohalikku nn shopingcentrit, mis koosnes ühest suurest poest, kus leidus kõike. Suuri kaubamaju ei tundunud seal esmapilgul leiduvat, kuid võib-olla me lihtsalt ei sattunud neist mööda minema. Aega sai parajaks tehtud Fredrikshamnis, kust sõitsime laevaga Göteborgi. Fredrikshmn meenutas kohati Palangat oma jalakäijate tänavaga. Öö otsa sai autoga sõidetud Rootsi pinnal. See oli eriti raske autojuhtidele, teised magasid samal ajal hambad laiali. Alar pärast rääkis ka oma nn unenäost, mis sisaldas laeva põhja minekut. Hommikul 30km enne Kapellskäri oli äratus. Vallo autol tuli teha rattavahetus. Rekkameeste laeval sai taaskord hästi süüa. Peale sööki suutsid tüdrukut tekitada veidi paanikat, kuuldes "palume liikuda päästepaatide juurde ja panna selga päästevestid". Mõtlesime, et Alari unenägu läheb täide, kuid seekord siiski mitte, väikese info lisandumisel saime teada, et tegemist oli õppusega. Magamist laevas segas meeletu puurimine vm meeletut kära tekitav tegevus, kuid väsinumaid see ei häirinud. Teekond läks meil lahku Paldiskis, kus tervitasid meid meeletud sääsemassid.
Kokkuvõttes oli mõnus reis, kus aeg läks lennates. „Koit Toome“ laul oli ka laagri lõpuks kõigil selge.
Veel treeningkaarte on üleval Jonatanil ja Lauril.
6 kommentaari:
See ei olnud sprindimaastik, mille juures tagasi tulles käisime. Mingisugusele suvalisele kvartalile tegime ringi peale hoopis.
Mis selleks rendiautoks siis oli, mis naerukrambid tekitas?
auto oli midagi sellelaadset: http://bringatrailer.com/wp-content/uploads/2008/02/1989_Ford_Sierra_Cosworth_RS_Rear_1.jpg värvus oli erkpunane.
Cosworth peaks olema ju Sierra tuunitud variant. Mis seal naerda?
ma ei ole 100% kindel, kas see just see mark oli, aga naerma ajas see, et see oli üsna pisike arvestades kottide suurusi. Märkamata ka see auto ei saanud jääda oma värvi tõttu
Sigrid, ära nüüd üle ka pinguta, tegu oli 1999-2001 Toyota Corollaga. Selline: http://www.auto24.ee/used/733650 , ainult et 1.6 mootoriga. Ainuke tõeline miinus võis olla ruumipuudus, muus osas oli väga hea masin. Õnneks ilm kuumaks ei läinud ja konditsioneerist puudust ei tuntudki.
Postita kommentaar