Sel aastal me tulime MM-ile 10 paeva enne, et säästa raha ülesõitudest, aga et oleks ka võimalus tasumiseks kohalike spordikomiteede poolt. [...] Trennid läksid mul hästi, aga kuna see oli teine kokkupuude selle unikaalse maastiku ja väga spetsiifilise joonistamisega, oli kokkuvõttes vähe aega, et hakata kindlalt ja vigadeta jooksma. Pidi väga palju muutma oma orienteerumistehnikat, et kohaneda selle maastiku erisustega. Sellist ma kuskil peale MK-d Vulkaanias (siin samas Prantsusmaal) pole näinud. Ilmne on üks asi: liiga palju laagreid sellistes metsades ei ole palju. Sellest said aru kõik võiskonnad ja katsusid teha trenne siin kogu oma vaba aeg aastas.
On veel üks moment kaartide kohta MM-il. Eelmisel sügisel peale Annecy MK-d oli paljudel võiskondadeal ettepanek IOF-ile vahetada mõõtkava tavarajal 1:10000-le. Selle pärast, et kaart oli lugematu võistluskiirusel: liiga palju detaile ja objekte. Aga IOF-is otsustati teistmoodi ja kutsuti kaks rootslast, et need võtaks ära mõned objektid kaardilt ja teeks mõned üldistused. Tulemuseks oli selline kaart, et kui tahad sellel oma asukohta määrata, siis kõik augud valja näevad kaardil samasuguselt, kuigi nad on metsas oru ja siksakiga, mida muidu tavaliselt alati välja joonistatakse. Vot selle pärast ma pidin vahetama oma tehnika sellisele joonistamisele, rääkimata veel sellest üliraskest, ebaloogilisest maastikust.
MM-i ajal ma olin rahulik, sest häälestasin end varem ja üldse olin tasakaalukas. Samuti eelmiste aastate kogemus annab rahulduse. Joosta puhtalt võistluskiirusel sellises metsas oli peale kaht laagrit raske, aga kvalifikatsioonid ma läbisin kindlalt. Nagu selgus, need planeeriti lihtsamaks, sest raskemates kohtades oli kaart joonistatud vigadega. Sellest me saime aru pärast, trennis.
Tavaraja finaali alustasin veidi kiiremalt, kui vaja, aga hästi lugesin sisse, lugemata esimest punkti. Seal ma polnud näinud ringiga varianti mööda teeradu paremalt. Kui tulin rajalt ära, läksin mööda nõlva ja kaotasin ennast, tegin väikse vea. Edasi kõike sain lugeda hästi, väikeste pisivigadega. Pikal etapil 13.-le valisin algusest peale vale variandi paremalt ainult selle pärast, et mitte võtta pikka tõusu otse variandil. Mulle tundus, et paremalt on tõus väiksem. Sellel variandil ma kaotasin kohe 5 minutit. Edasi ma hakkasin väsima ja kiirus langes väga palju. Panin tähele tehnika osas tähele, et need, keda nägin, teevad vigu ja mina kokkuvõttes jooksen nendega võrdselt, aga pikkadel ettapidel jäin palju maha. Üldse alguses oli võitjaaeg lubatud 1:35. Thierry jooksis 1:47. Minu aeg tuli 2t. Selliseks maratoniks ma polnud aasta jooksul valmistunud. Käisid jutud, et see polnud korraldajate viga, vaid teiste võiskondade meelega eksitamine. Sest ettevaalmistus selliseks distantsiks on täitsa teine, kui arvestada veel kõrgusega 1100-1450m.
Lühiraja finaali ma tulin starti riski taktikaga. Ma teadsin, et tegin vähe trenne arusaamiseks sellest maastikust ja kaardistusest, et konkureerida medalitele. Aga läbida peatustega ja saada koht esikümnes polnud minu jaoks huvitav. Otsustasin tulla oma täiskiirusega, kuidas jaksan. Thierry variantidest on naha: ta sai aru, et ei saa usaldada seda kaardistust ja lihtsalt jooksis ringi mooda teeradu. Ja seda peale 3 aastat trenne kahe tunni sõidu kaugusel kodust! Ma selleni "nedoshurupil" (m6ttele ei tulnud). Esimesse ja teise punkti ei näinud reljeefi ümberjooksu paremalt. Läbisin ideaalselt, kuid tundsin, et jooksen tehika võimaluste maksimumil. Orienteerumise pingutus ja intensiivsus ületasid piiri. Edasi olid jooksuetapid kiirusele. Seitsmendale minnes otsustasin kannatada tõusu teerajal, peale seda ma isegi ei pannud tähele, kuidas kaotasin sidet kaardiga. Sellest etapist algas kõige tehnilisem raja osa. Nagu ma juba kirjutasin, kaart oli väga üldistatud. Väiksed lohud ja käänakud puudusid, augud ja künkad olid ühesugused; ja kui oled eksinud, siis leida end kaardil on topeltkeeruline. Ma tegin veel ühe vea 10. punktiga. Ma lihtsalt ületasin tehnika kiiruse, keesin üle. Ülejaanud etapid läbisin kindlalt. Kokkuvõttes tuli vigu üle 6 minuti.
Korraldajad üritasid teha MMi kõrgel tasemel, seda oli näha. Kuid olid sellised puudused, kui kottide transpordi hilinemine stardist finishini kuni 40 minti. Äraolek või arusaamatud vastused võistluskeskuses esindajate küsimustele. Majutus MMil on juba palju aastaid skeemiga mitu varianti erinevate hindadega. Iga võiskond valib hotteli oma rahakoi järgi, selle pärast me nägime ainult kaht teist koondist meie hotelis.
Olukord meie võiskonnas oli rahulik, kõik said hästi läbi omavahel, muidugi arvestamata koosolekut enne teadet, aga see on pikk jutt.
Minu jaoks järeldus peale seda MMi, et vaja kuidagi muuta tavarajaks valmistumist. Lühirajal reaalselt hinnata oma tehnikakiirust antud olukorras ja mitte hüpata trepiastmest üle. Teatest ütlen ainult, et Viktor Vasiljevitsh ei küsinud minu vigade põhjusi lühirajal ja arvas, et mina pole valmis tehniliselt selliseks maastikuks ja kaardiks. Kuigi ma ei olnud valmis konkureerima Thierryga, ikkagi riskisin. Aga teates on minu taktika kindlus. Ja ka enesetunne oli hea.
Type the name of a command and press enter to execute it, or help for assistance.
Type the name of a command and press enter to execute it, or help for assistance.
Tõlgitud: Sergei. Korregeeritud: Oleg ja Lauri
originaal
1 kommentaar:
Huvitav lugemine, suur aitäh tõlkijatele!
Postita kommentaar