- Kõige suurem erinevus orienteerujate ja kergejõustiku atleetide vahel on see, et me peame palju jooksma metsas, nii orienteerumisega, kui ka ilma, samal ajal ka vahepeal tegema erinevat intervalltööd metsas. Nii peab jälgima, et oleks tasakaal teeradade, teede, tartaani, puhta ja rohelise metsa, suure sitkusega soode ja sammaldunud alade vahel.
- Milline on Sinul tasakaal?
- Tihti see sõltub võimalustest, kui on šanss minna metsa ja teha head trenni, siis lähed. Aga vahepeal oled sellistes kohtades, kui kõrval trenni jaoks ei ole metsa.
- Ehk siis kõige parem on alati teha trenne metsas?
- Ei. Oluline on, et orienteeruja peab ise panema õiged prioriteedid paika. Ta peab lähtuma sellest, kus viiakse läbi peamisi võistlusi, millisel maastikul. Juhtub, et võistlused viiakse läbi seal, kus orienteerumine ja läbitavus on kiired. Vahepeal pikematel distantsidel, sprindis on palju jooksmist teedel ja radadel, seega peaks treenima mõlemal moel. Umbes 50/50 - teed/mets, või kui võistlus toimub Skandinaavias, kus on tehniliselt raske maastik erinevate pinnavormidega, kaljune, kus on palju kive jalade all, siis sellise jooksu jaoks peaks ette valmistada ja harjuda sellega. Siis suhe võiks olla 70-80/30-20 - mets/teed.
- Räägi sellest, kuidas Sa teed pikaajalist jooksu.
- Kui see on ettevalmistamise periood: talvel, varakevadel - kaks pikka trenni nädalas, üks neist, näiteks, 20-25 km, teine siis umbes 30 km.
- Nii et sa arvestad kilometraazi, mitte trenni aja?
- Ma võtan arvesse kõiki neid parameetreid. Plaanis on mul kilometraaž. Ja pärast ma panen päevikusse tundide arvu. Treeningute analüüsides ma pigem arvestan tundidega.
- Kas Sa kasutad pulsivööd, ning mis pulsiga viid läbi pikaajalist jooksu?
- Jah, kasutan küll, ning nende puhul mulle meeldib see, et ma saan jooksul kontrollida jooksukiirust, kui palju jooksisin ning kui palju on veel jäänud. Ning pulssi muidugi kontrollin ka. Aga vahepeal juhtub, et laagris töötad juba kolmandat nädalat, on väga suur koormus, trenni ajal pulss on madal ning enesetunne on raske, siis tundub, et sa jooksed kõrgema pulsiga. Aga keha ei tõsta pulssi. See on organismi eripära ja antud juhul ei ole vaja kiiremini joosta.
- Kas on halb, kui nii juhtub?
- Ei, see on tavaline töökeskkond, selles olukorras ei tasu tempot suurendada, et oma pulssi tõsta. On vaja joosta tunde järgi.
- Kuidas Sa teed taastamisjooksu? Mis kiirusega, kui kaua?
- Pärast kiirusetöid tuleb sörkimine või natuke kiiremini ning 2 korda nädalas taastamistreening kuskil 45 kuni 70 minutit.
- See sõltub ettevalmistamise etappidest. Kui talvel, siis 400 meetrit, nii mägedes kui ka tasasel (mõnikord 200 m). Samuti teen kordustööd 2 kilomeetril.
Enne võistlusi on teistmoodi – sellise kava järgi: 600m, 400m, 200m, mitu seeriat. Sellist ettevalmistust viiakse läbi paar päeva enne võislust. Ning kaks päeva enne võistluste algust on lõigud 200 meetrit.
- Milline on puhkuse aeg või pikkus lõigude vahel?
- Mõnikord on sama pikk ning harva, kui pikkus on lühem.
- Kuidas käivad sinu graafikusse orienteerumise trennid, tehnilised trennid kaardiga? Mis kiirusega ja kui tihti sa jooksed kaardiga?
- Sõltub enesetundest ja ajast. Jooksmine metsas on väga energiamahukas: vähem kui 130 lööki metsas ei saa joosta. Kui ma olen väsinud ning vajan taastamist, siis eelistan jooksmist radadel. Orienteerumist lisan võimalusel. Mul on palju reise ja need tuleb ka arvesse võtta. Aga tehnilistele trennidele ka peab tähelepanu pöörama, tähtis on teha neid hea enesetundega.
- Kas on võimalik esialgu treenida füüsilisi omadusi ja seejärel sõita laagritesse ja korraldada trenne metsas kaardiga? Kuidas sulle meeldiks selline variant: 3 nädalat treenida radadel ja seejärel üks nädal teha orienteerumistreeninguid metsas?
- Ei, see on võimatu. Tuleb pidevalt ja regulaarselt teha tehnilisi trenne koos füüsilise ettevalmistamisega, sest pea, mõtlemine, treenib koos füüsiliste omadustega. Mõtlemisprotsessid distantsil on väga peen asi, kergelt lõhkuv, peab seda katsuma. Samas aga ei ole vaja üle pingutada, see väsitab pead. Siin töötavad samad põhimõtted, kui füüsiliste omaduste treenimisel. Peab vaatama ka heaolu järgi, igaühel on ju omad väsimuse piirid tehnilistes trennides.
- Tulles mitmepäevalisele võistlusele, kas Sa iga päev jooksed kiirelt, või ehk ühel päeval jooksed aeglaselt, et taastuda?
- Kui need on mitmepäevakud, kus ma võistlen ja on vaja näidata tulemust siis, muidugi, iga päev ma jooksen täie jõuga, sest tulemust arvestatakse kõikide päevade summa järgi. Kui aga need on treeningstardid, näiteks varakevadel, siis tavaliselt vaatan, kuidas on plaani järgi: mis päevadel joosta täiega, mis päevadel pikaajalise jooksmise tempos.
- Millised on alternatiivsed treenimise võimalused?
- Kasutan suuski ja ratast ka. Sel aastal aga kodus mind ei olnud peaaegu kogu talve, nii et suusatasin ainult umbes kolm korda. Sügisel aga sõitsin palju jalgrattaga, isegi osalesin FlashCross võistlustel, kus on vaja kaameraga sõita 6 tundi.
Üldiselt alternatiivtrennid on eriti kasulikud hooajadevahelisel ajal. Arvatakse, et sel ajal on kasulik muuta tegevust, on vaja aktiivselt liikuda, kuid mitte anaeroobses režiimis. On vaja liikuda nii, et kaasata töösse teisi lihaseid, ei ole isegi eriti oluline, mis see tegevus tuleb, isegi võid batuudil hüpata.
- Küsimus väga pikaajalistest treeningutest, kas neid peaks läbi viima madala kiirusega hooajadevahelisel ajal?
- Sel ajal saab teha matke 6 või rohkem tundi, kui on soovi. Seda peetakse aktiivseks puhkuseks. Selline töö annab ülejäänud kehale puhkust, taastab lihaseid, kõõluseid ja ettevalmistab tulevaste koormuste jaoks. See periood kestab umbes kuu aega.
- Kas Sa jooksed võistlusi või lõpusirgeid maksimaalse kiirusega enne peamisi hooaja starte?
- Jah, kuna kevadest juba algavad võistlused, mis on väga olulised minule, nt teatejooksud minu klubi eest, kus me jookseme kõrgemal tasemel (kaks neist on öösel). Samas on olemas ka teisi võistlusi, kus ma ka jooksen, võib öelda, MM-i tasemel.
- Kas see kuidagi mõjutab peamisi starte, maailmameistrivõistlusi? Kas peaks täie jõuga jooksma enne peamisi starte?
- Jah, peaks. See on nagu kergejõustikus: sa jooksed paremini iga stardiga, lood uusi reserve organismis. Aga ka siin peaks teadma, kui palju selliseid starte on soovitav läbi viia.
- Millal sellised stardid algavad?
- Orienteerumise hooaeg algab aprillis, mitte varem.
- Internetis on info maailma eliidist, nad kirjutavad, et treenivad 600-700 tundi või rohkem aastas. Mis kuulub sinna aega?
- (Naerab) See kõik on väga individuaalne, sest sinna kes mida kirjutab, keegi kirjutab seda kui teeb soojendust või nina nokib. See tähendab, et kõik selle aja paneb kirja, nii saab ka 800 tundi teha! Minu päevikusse lähevad ainult jooksime ajad ja ÜKE. Need andmed on stabiilselt sees. Oluline näitaja on see, kui palju inimene on jooksnud, samuti on oluline intensiivsus. On arvamusi, et kõige tähtsam on suhe intensiivsuse ja mahtu vahel. Aga intensiivsust on vaja õigesti valida, samuti see peab sobima trennide eesmärgiga ja sportlase hetkeseisuga. Ei ole vaja kergejõutiklaste plaane ja intensiivsust kopeerida. Treeningute ajal on parem arvestada oma pulsiga ja tundega.
- Kas see on tõsi, et parim trenn orienteeruja jaoks on võistlustel osalemine?
- Jah, ma arvan nii. Treeninguid on kindlasti vaja. Nende ajal sa võid keskenduda konkreetsetele ülesannetele. Aga võistlus on sinu võimete kontroll, sinu valmisoleku taseme kontroll, selle, kuidas sa teed kõike üheajaliselt, kuidas mõtled distantsi ajal, võistlus kontrollib kogu sinu tegevuste kompleksi.
- Tänan vastamast, Valentin! Edu võistlustel!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar