Edu orienteerumiseskoosneb 90% tööst ning 10% talendist

Soome jooksuorienteerumise koondise peatreener Janne Salmi on huvitav ja erakorraline tegelane. Olles minevikus edukas sportlane tänapäeval ta on visk edukaim rahvuskoondise treener. Oodates Maailmameistrivõistlusi Vuuokatti 2013 soome koondis ja selle treener saavad kõrgendatud tähelepanu. Jutustada Janni Salmist ei ole lihtne, sest see on asi mida Janni ise teeb teisest kõige paremini. See artikkel on popurrii Janni Salmi esinemistest meedias, internetis ning treenerite konverentsides.
Soome ekspress lendab võidu poole. Soome koondis jooksuorienteerumises juba mitu aastat ei sõida koju ilma Maailmameistrivõistluste medaliteta, näidates üks stabiilsematest tulemustest rahvuskoondiste seas. Sellist edu siduvad Soome koondise treeneri nimega, kes juba rohkem kui 7 aastat juhendab rahvuskoondist. Selle aja jooksul soome sportlased Maailmameistrivõistlustel jooksuorienteerumises võitsid 24 medali, 7 nendest – kuldsed, ning maailma orienteerumise taevarannas hakkas särama soome täht, Miina Kauppi, tänapäeval ainuke, kes on konkurendiks šveitsi tähele, Simona Nigglile. Kõige unikaalsem saavutus läinute 7 aastate jooksul on see, et soome neiudviis korda võitsid Maailmameistrivõistluste teatejooksu ilma sama „säravat“ võistkonna koosseisu, kui rootslastel või norrastel. Ise Janne Salmi on jooksuorienteerumise Maailmameistrivõistluste seitsmekorraline auhinnasaaja. Oma töösse 40-aastane treener suhtub pragmaatiliselt ning karmilt hindab olukorda: „Sportlasena ma alati olin väga enesekriitiline. Minu ainuke eesmärk sportlasena oli olla parim ning see on ainuke, mida ma kunagi tahtsin saavumada. Ma olen iseendale vastane ja kui ma ei vaata enda peale nagu peeglisse, siis ma ei saa olla parem“, - jutustab Salmi. See maailmavaade leidis kohta ka tema töös treenerina. Soome koondise peatreener ütleb, et tema sisemine vajadus, muuta orienteerumise maailma , leiab aset ka koondise juhatamises, kus struktuurilised muutused on juba toimunud. „Kui sain rahvuskoondise treeneriks ütlesin, et sain maailma parima koondise ning siiamaani nii arvan. Pärast aga ma sain aru, et soome koondisel on üks peamine probleem – põlvkandade vaheldumine. Rahvuskoondis ei saa olla edukas, kui seda ei toeta edukad junioorid.“
Keegi ei vastuta talendikate noorte kasvatamise eest. Spordiorienteerumine – traditsiooniline spordiala Soomes ning just see fakt mõjutab kogu ettevalmistamise korraldust. Kui võrrelda situatsiooni rootsiga sarnase situatsiooniga, siis on näha sama pilti – klubid konkureerivad omavahel selle asemel et vaadata, mis riigis toimub. Praegu Soomes orienteerumisklubid ei vastuta talendikate noorte tipp-sportlasteni kasvatamise eest. Arvatakse, et see on „kogu riigi eesmärk ja ülesanne“. Aga ikka klubid on oluline ja ainuke alus sportlaste ettevalmistamises. Tähtsamad vastuolud seisnevad selles, et klubid tahavad keskenduma suurtele teatejooksudele, aga mitte koondise huvidele. Janni Salme lisab: „Paljud noored sportlased mitu aastat püüdlevad kohani klubi teatejooksu võistkonnas ning kui jõuavad sinna kaotavad motivatsiooni ning nende tulemused langevad.“
Veel üks huvitav fakt väidab, et spordiorienteerumises enne 17-18 a. vastupidavus ning hea füüsiline ettevalmistus ei ole nii põhjapanevad tegurid tulemustes, kui, näiteks, kergejõustikus. Hiljem, 19 kuni 22 a. just kiiruseline vastupidavus on oluliseim osa orienteerumise tulemusest. Selles seisnebgi peamine probleem, sest vähesed noored sportlased läbivad seda takistust ning juniooride võistkonnast jõuavad maailma eliidi tasandini. Seepärast tõeline talent alati nõuab head jooksukiirust maastikul. Ning kui selle komponendi peale ei tehta tööd nii nagu kergejõustikus, siis edasi liigutuste kiirust on raskemini arendada.
„Unistus ning igapäevased trennid!“. Nii omal ajal Janni Salme vastas küsimusele, mis on vajalik andekale sportlasele, et saada liidriks maailma orienteerumises. Temale kuulub ka lause: „Edu orienteerumiseskoosneb 90% tööst ning 10% talendist. Isegi mitmekorraline maailmameister peab süstemaatiliselt töötama treeningutes ja võistlustel“. Samadel peatreeneri arusaamadel on ehitatud töö Soome jooksuorienteerumise rahvuskoondise sees. Üks esimestest sammudest oli piirkondade treengurühmade arvu suurendamine 17-30 aastastele ning nende tugi professionaalsusele: 3-5 iganädalast treeninguid piirkondade tippsportlastele ning, eesmärgiks, omama 4-5 juniooride treeneri täiskohal 2012 aastaks.
- See programm hakkas hästi toimima vaatamata sellele, et finantsküsimused ei ole veel lahendatud“, - ütleb tema, - Enne treeneri töö oli ainult korraldada sportlastele laagreid ning ei olnud tööd laagrite ajal. Soome koondis sai kaks korda rohkem laagrite nädalaid aastas, kui see oli enne 2005 aastani, ning vastavalt suurenes ka arv sportlaste, kes konkureerivad omavahel, kokku neid on umbes 25-28 sportlast. Samas ka Tamperes ja Turkus olid asutatud kaks akadeemilisi spordikoole, kus sportlased saavad trennida vastavalt individuaalsetele plaanidele.
Treener, keda keegi ei kuule. Üks suurematest probleemidest, millest räägib Janni Salmi, on nn „soome mentaliteet“ mida saaks formuleerida nii: „Ma tean paremini, kui treener“. „Tihti ma tunnen, et ei ole tagasisidet sportlastelt“, - räägib Janne. – Treener on Soomes teener, mitte peremees. Vahepeal see kurvastab, sest ma näen, kuidas samad vead korduvad ning mind treenerina ei kuulda“. Talendid on mõnes mõtes karmid inimesed ning nad armastavad treeniga üksi. Võimalus teha tööd vastavalt oma arvamusele on peamine probleem, sest see takistab effektiivselt ühendama füüsilisi ja tehnilisi oskusi ning moodustama tehnilise vastupidavuse elemente. Kõike tuntakse võrdluses ning ühiste trennide arvu suurendamine võimaldab näha end tervikuna ja leida tasakaalu.
Veel üks probleem seisneb selles, et Soomes on väga palju erinevaid raskeid maastike ja kaardid on väga täpsed. See on imetore, aga just see fakt langetab orienteerumise kiirust Soomes. Teiste sünadega, soome sportlased on vähem kiired päris keeruka koduorienteerumise tõttu, st et võistluskiirused Soomes jäävad alla rahvusvahelistele võistlustele. Samuti liiga kõrge kaartide tase viib selleni, et soome sportlased välismaal kaotavad kindlust, kui näevad et kaardile midagi ei ole määratud. Tippsportlased peavad tundma kaardi ebatäiuslikkust ja arvestama sellega, see ei pea mõjutama tulemusi.
Huvitavad maastikud ning ilus orienteerumine Soomes viivad ka selleni, et sportlased ja treenerid panevad rohkem tähelepanu tehnilisele ettevalmistusele, kui füüsilisele vormile. Nende tendentside hindamises Janne on väga kategooriline: „Lihtsam on õppida lugema kaardi, kui õppida kiiresti jooksma, ning selline mõtlemise viis areneb 14-18 aastatel. Aga kui noored orienteerujad selles vanuses ei õpi ära kiiresti ja kergelt joosta maastikul vaid on huvitatud ainult tehnilises töös KP otsimises, siis nad kunagi ei saa tippsportlasteks rahvusvahelisel tasandil.“
Moodustama väga tugeva võistkonda koduvõistluste jaoks. Pärast seda, kui Maailmameistri Võistlused 2013 olid usaldatud linnale Vuokatti Soomes, peatreenerile Janne Salmile oli pandud eesmärk moodustama väga tugeva võistkonda koduvõistluste jaoks. Ettevalmistused Maailmameistrivõistluste jaoks tuleb rakendada nii tehniliselt, kui ka moraalselt. Kõige olulisem selles töös on sihipärane ettevalmistamine kõrge tasandi orienteerumist konkurenstsivõimelise kiiruse tingimustes.
„Ma plaanisin testimisegruppe ja laagreid, et valima noori ja andekaid sportlasi ning moodustama Vuokatti võistkonda,“ – ütleb tema. Aastaks 2013 ta loodab luua rohkem treenerite kohti, vähemalt viis täiskohaga ning ka metoodikuid. Samuti Janne Salmi tahab luua väga karmi sportlaste ettevalmistamise süsteemi. Tema normatiivid on 5000m läbimine 15:30 meestele ning 17:30 naistele, mida saavutavad veel vähesed. „Mitte kõik saavad aru kiire jooksmise olulisust“, - kahetseb tema ning jätkab: „Me peame vaatama peeglisse, vaatame mida me saame õppida teistest ning kehtestama veel rangemaid treeninguid“.
On ka teised raskused sihi saavutamises, aga Janne Salme ise muretseb väga vähese riigipoolse toetuse pärast, kusjuures sügisel ei olnud veel teada eelarve järgmiseks aastaks. Tuntud soome spetsialistil on ka väga subjektiivne probleem, et ta juba realiseeris end treenerina, millest avalikult räägib: „On tõesti kahju, et ma juba elasin läbi seda hetke, mille parima ei saa olla treeneri elus.“ Siiski, soome koondis võib arvestada sellega, et olla tugevaim 2013 aastal: suur hulk andekaid noori, spordi imago tõstmine, suur televisiooni hõlmavus ning tugev orienteerumiskultuur – kõik see toetab spordiorienteerumise arengu Soomes.
Azimut 2012, 2.