Unenägu

Teate, juhtus selline asi minuga, et ma jooksin endale metsas, Pronksi tänaval

oksa jalga. Nägin juba kaugemalt, et midagi ohtlikku on maapinnal ning
proovisin seda mitte tabada, kuid mul ei õnnestunud see, mul ei õnnestunud see.
Lõpptulemuseks oli see, et jalanõu sees oli auk ja jala sees oli auk. Läbi
kõikide nahakihtide: epidermide ja muude sarnaste asjade kuni lihani välja.
Haav valu ei teinud, kuid nägi üsna "kena" välja.
Lõunauinaku ajaks oli teine üsna kenasti ka piste läinud ja tegi kerget valu,
mis siiski ei seganud magama jäämist. Umbest tund pärast uinumist ärkasin
korraks saabunud sõnumi peale üles ja uinusin jälle, et laskuda hirmuunenäkku.
Tõusin oma voodist üles ning läksin koridori, kuid järsku hakkas pea ringi
käima ning tundsin end väga halvasti. Kõigele lisaks hakkas ka ninast verd
jooksma, mis pani mind mõtlema, et sain veremürgituse. Palusin kellelgi
koridoris olijatel kiirabisse helistada...
Järsku leidsin ennast jällegi voodis lamamas ning pea käis ringi. Olin jällegi
kindel, et tegemist on veremürgitusega. Kuidagi unenäos olles sain siiski aru,
et näen und ning otsustasin üles ärgata.
Tegin silmad lahti ja olin rahul, et mu olukord on õnneks ikka päris hea,
kuid...püüdsin voodist tõusta, kuid ei suutnud. Sain aru, et tegemist on ikka veremürgitusega. Proovisin kõrvalvoodis olevat Laurit äratada, kuid ma ei suutnud oma kätt liigutada. Üritasin karjuda, kuid ma ei suutnud ka seda teha - tuli ainult mingi kähin. Sain aru, et mu tund on tulnud.
Järsku ärkasin veel kord, nüüd juba tõelisse maailma. Tunne oli igastahes vastik. Selline tore unenägu siis.

Punased kaminapuud

Täna juhtus minuga üks isemoodi lugu. Ketsupipudel, vana sindrinahk, mängis vingerpussi. Olin mina siis friikartulitele just ketsupilisamist lõpetamas, kui korki kinni pannes paiskus sellest välja 2 punast tilka tomatimaitselist ollust. Asi ei oleks üldse mainismist väärt, sest kellel ei oleks leivapuru põrnadale kukkunud või piimapakk ümber läinud, aga minu ketsupipiisad maandusid tulevase lenduri Malsroosi banketipükstel. Õnneks oli Lauril suu kartulit täis, niiet ta ei saanud kohe reageerida. Veidi hiljem sain ma siiski oma tasu, kui ta ütles mulle, et olen kuradi m###.

Õnneks oli meil olemas Vanish Oksi Äktsion ja ma just täna nägin telerist reklaami, kus üks naine määris teise naise pluusi peale palju rohkem ketsupit.

Moraal: ketsupipudelit käsitsedes pööra tähelepanu kahele asjaolule:
1. ära ava liiga hoogsalt
2. ära loksuta liiga hoogsalt
3. ära sulge liiga hoogsalt

Kuigi Markus sõi täna kanapihvi ja friikartuleid, usun ma siiski, et tuleval nädalal on meil põhjust võililledest pärga punuda ja see kanasulgedega ehtida. Ja Markus lubas peol 3st esihambast ilma jääda, sümboliseerimaks tema kolmandat JWOCi.

Olge siis kõik nummid edasi

Tanel Padar and The Sun

Vahepeal ma juba mõtlesin, et ei pea enam kirjutama.Et noor põlvkond võtab teatepulga üle, alustab oma teed ja räägib asjadest, mis neile huvi pakuvad - moest, David Beckhamist, postitavad Tanel Padari uute laulude sõnu, võib-olla räägivad isegi sellest, kes kellega käib ja kelle punased püksid on veidi giuseppeperverdilikud. Aga ei ole seda aktiivsust ja indu, päevakajalised teemad ei paku noortele huvi. Siirus - järgmine külg, mis noortes ei avaldu. Ei juleta rääkida oma unistustest. Eesti Ekspressi TV-kava noortekülg on viimasel ajal noorte orienteerujate blogist 3 sammu ette astunud. Rääkimata Tähekesest, kus kirjutavad suured kirjanduskorüfeed isiklikult ja arvatavasti kirjutaks ka Oskar Luts, kui ta surnud ei oleks.

See on viimane hoiatus, muidu hakkavad jälle ilmuma segased, pikad ja depressiivsed lood rääkivatest taimedest ja teie lapsepõlv rikutakse ära.

Omalt poolt kutsun üles ka uue algatuse. Selle projekti mitteametlik ja kooskõlastamata patroon on proua Ingrid Rüütel. Kutsun üles koguma Eesti orienteerujate kuulsamaid tsitaate, et need jäädvustada ja talletada järgmistele põlvedele.

Omalt poolt alustan paari kulunud ja kõigile teada ütlustega:

"Te ei saa arugi, et ma joonud olen," Võru orienteeruja Markus Puusepp

Tiit Tali 3 teesi liiklusest:
1. Kruusa peal kumm ei kulu
2. Öösel on hea sõita - näeb kui auto vastu tuleb
3. Ma tean, kus piir on. Olen kolm korda üle katuse käinud
+
"Looduse vastu ei saa"

"Ago Art Vart Martvart," Priit Kuljus
ja
"Pane ennast põlema," Neeme Loorits

Tervitused!

Hej!

Jõudsin mõned päevad tagasi Eestimaale. Lubasin küll juba Austraalias blogisse kaarte/pilte saata, aga kooli karmid internetireeglid ei lubanud mul lehekülge isegi vaatamas käia! Teile saadan nüüd aga sneak-preview´ Orienteeruja artiklist. Kaart ja pildid on tehtud Flindersi kõrgustikul, mis jääb Adelaide´ist põhja. Kaardi nimi on Pugilist Hill (Poksija mägi), kuna kaua aega tagasi käisid seal ühel künkal kaks talumeest arveid klaarimas. Esimesel pildil on kuulus Wilpena Pounds, teisel aga üks Orb Weaving Spider. Ämblikel oli metsas väga palju võrke puude vahele tõmmatud ning tihtipeale joosti neist läbi. Õnneks põhjustab nende hammustus vaid kerget uimasust (nii nad mulle vähemalt ütlesid; vile võtsin aga igaks juhuks kaasa). Kunagi olevat mingid teadlased üritanud nende niiti sünteesida, et siis materjalist langevarje õmmelda.

Tore jälle Eestis tagasi olla. Kohtume järgmisel orienteerumisvõistlusel!

M-Klubi

Kui täna päiksepaisetelisel pärastlõunal keegi Tartu Ülikooli peahoone juurest mööda jalutas, nägi ta, kuidas noored inimesed astuvad suuri samme. Ka noortekoondise treener astus ühe sammu.
Niiet noored orienteerujad, kuulake oma tarka ja haritud treenerit, magister Vaherit.

Samas kasutan juhust tänasel pidupäeval õnnitleda ka Piretit ja Liinat. Ja Voltsi Himmastest, kes lõpuks kaineks sai. Tublid!

Metallica.

Kolmapäev täitus siis üks minu suurtest unistustes näha ühte kauaaegset lemmikbändi täies elujõus.
Teisipäeva hommik algas meile kui laagris olijatele trenniga nagu ikka. Kuna mina olin eelmine päev kergelt jalkamängus põlvele haiget teinud, siis käsin rahulikult jalutades lähemaid punkte panemas. Metsast tagasi tulles pani Mihkli auto makki "Ride the lightning" sisse ning rokkimine võis alata. Vaatamata mingi kohaliku hullu mölisemisele ei langenud tuju kordagi. Kogu tiim metsast väljas, panime autole hääled sisse ja Tartu poole minema, kus käisime minu juures pesemas(trenn toimus Unikülas) ning törts peale 12.00 me Tallinna poole teele asusimegi. Esimene peatust tehti Kärevere Teemajas, kus võeti kerge kõhutäis ja janusemad(loe mina) võtsid esimesed kesvamärjukesed. Enne kohale jõudmist oli veel väike peatus Jüris, kus allakirjutanu sai omale pileti. Edasi sõitsime Liina juurde kuhu jätsime meie auto ning sealt jala kontserdile. Sissesaamine oli minu jaoks täielik üllatus kuna selleks ei kulunud yle paari minuti. Edasi saime kokku Pihli ja Daisiga. sealt edasi kirjutan teine kord.

Attenzzzioone!!

Kes arvab, et tal 23. juunil midagi tarka teha ei ole ja on saanud linnamelust mürgituse ja tahaks nautida tõelist maahõngu, siis järgmine pakkumine on just teile!

Kutsun kõiki teid ja teie sõpru/kaaslasi enda juurde Kiidjärvele lõbusalt Jaanipäeva tähistama!Kohustuslikus korras on kavas mõdu-orienteerumine. Heal algatusel ei puudu ka teised lustimised.

Soovitav kaasa võtta grillimismaterjal ja oma ###### jook, ööbijatel magamiskott ja madrats.
Ujumisriided, kuigi seni pole keegi neid kasutanud.

Väga alaealised ja huippu-sportlased peaksid ilma täiskasvanud saatjata enne kella 23-e lahkuma.

Osalemisest võiks mulle teada anda 22.06 õhtuks kas mob 5235168 või mailiteel annika.rm@mail.ee ja lisainfo samadelt aadressitelt.

Pildil: Mina - juba peoks ülesköetud.

Teie
Annika Rihma
PS! Mul on nüüd uus imago

Laager Põlvas

Aru on saada, et suvi on käes ja noored on põgenenud toast arvuti tagant sooja päikese kätte ning ka meiegi blog on võtmas nukraid mõõtmeid. Seega kirjutan paar rida praegu Põlvas toimuvast noorte ja juunioride laagrist.
Laager algas kohe peale pühapäevast teatejooksu, kui kõik kogunesid kokku lõdvestavaks jooksuks treener Annika Rihma ning tema abi Pireti juhtimisel. Tüdrukute jaoks sai 20-minutilisest lõdvestusest üks korralik segarežiimis jooks ning isegi treener Annika kell kippus alatihti piiksuma. Seejärel võtsime kõik nagu korralikud lapsed ikka ringi ning viisime läbi tubli pooletunnise võimlemis- ja venituskava.
Esmaspäev möödus meil kurvalt Vallota. Tüdrukud kamandati jällegi Annikaga tunnisele "lõdvestus"jooksule, mille jooksul tehti mulle selgeks ilmselge - mul puudub põhi, mille pealt edasi trenni teha. Jällegi sai lõdvestusest segarežiimi piiril jooks, kuna kartus salakavalas Intsikurmus ära eksida sundis end Annika tempos hoidma. Lõpetuseks jällegi kerge võimlemine. Teiseks trenniks jooksime lühikesed kreatiinfosfaadi lõigud ning peale taas võimlemine. Peab mainima, et Annika sobiks perfektselt Terevisiooni üheks neist aeroobikatibidest, kes varajasi ärkajaid unest raputavad.
Teisipäeva hommikul käisime Uniküla kaardil JWOCi radadega rinda pistmas ning sellega lõppeski minu jaoks see laager. Mõned tunnid hiljem olime juba mitmekesi teel Tallinna poole Metallica kontserdile, mille värvikatest sündmustest ka ehk kord keegi pajatada tahab.
Aga laager jätkub!!

Baltikate pildid

tegin mõned pildid, loodetavasti leiavad kõik midagi vaatamiseks:)

http://uk.pg.photos.yahoo.com/ph/nele_taba/my_photos

Alleaa

Mää-mää-mää,
magama jää,
magama jää,
allemää.
Nõnda tallele,
talle-mallele,
laulab Leeloke allemää.

Au-au-au,
vau-vau-vau,
kutsul on kutsu
hällilaul.
Nõnda krantsile,
krantsi-jantsile,
laulab Leeloke alleauh.

Muu-muu-muu,
unes on kuu,
uinu sinagi,
vissimuu.
Nõnda vissile,
vissi-lissile,
laulab Leeloke allemuu

Alleaa,
alleaa,
õhtul heliseb
üle maa.
Siis ka Leelole,
oma Leelole,
laulab emmeke alleaa.

Heljo Mänd, luulekogu "Seitse paid" 1971
-----------------------------------------

Lõpetuseks ka kuulsa Balkaari luuletaja Kaisõn Kulijevi unelaul:

"Niikaua kui püsivad mäed"

Magab mägi. Uinub Lumi kõrgel mäel.
Magab puuke aias halja särgi väel.
Nagu valged padjad pived suiku jäid.
Võngutavad unes kivid oma päid.
Päikenegi praegu puhketundi peab.
Linnupere ennast vaikselt sängi seab.
Sipelgate vilgas sagin vaikis ka.
Magusasti uinunud on ümar maa.
Maga! uni tuppa lipsab. Oota vaid!
Tasa sinu juurde tipsab sedamaid.


Ilusat lastekaitsepäeva lapsed!

PS! Markus, ega sa ei tea, kus kuradi kohas see Balkaari rahvas elab?