Täna juhtus minuga üks isemoodi lugu. Ketsupipudel, vana sindrinahk, mängis vingerpussi. Olin mina siis friikartulitele just ketsupilisamist lõpetamas, kui korki kinni pannes paiskus sellest välja 2 punast tilka tomatimaitselist ollust. Asi ei oleks üldse mainismist väärt, sest kellel ei oleks leivapuru põrnadale kukkunud või piimapakk ümber läinud, aga minu ketsupipiisad maandusid tulevase lenduri Malsroosi banketipükstel. Õnneks oli Lauril suu kartulit täis, niiet ta ei saanud kohe reageerida. Veidi hiljem sain ma siiski oma tasu, kui ta ütles mulle, et olen kuradi m###.
Õnneks oli meil olemas Vanish Oksi Äktsion ja ma just täna nägin telerist reklaami, kus üks naine määris teise naise pluusi peale palju rohkem ketsupit.
Moraal: ketsupipudelit käsitsedes pööra tähelepanu kahele asjaolule:
1. ära ava liiga hoogsalt
2. ära loksuta liiga hoogsalt
3. ära sulge liiga hoogsalt
Kuigi Markus sõi täna kanapihvi ja friikartuleid, usun ma siiski, et tuleval nädalal on meil põhjust võililledest pärga punuda ja see kanasulgedega ehtida. Ja Markus lubas peol 3st esihambast ilma jääda, sümboliseerimaks tema kolmandat JWOCi.
Olge siis kõik nummid edasi
1 kommentaar:
ketšupipudeliga juhtunu on muidugi kahetsusväärne, kuid on teada, et ka parimates peredes juhtub.
hammastest rääkides arvan, et parem korraga kogu sahtel tühjaks - eks tulevikuski tule tiitlivõistlusi.
Postita kommentaar