Noored-noored, kus te olete? Kas se blogi sai tehtud selle jaoks, et vananevad, seeniorieale lähenevad ning teismeea rõõmud ja piinad unustanud "noored" teile kirjutaks? Või äkki kirjutavad nad hoopis iseendale? Vot ei teagi, sest isegi ühtki kommentaari pole "päris noortelt" tulnud. Ikka ja jälle annavad oma panuse vanad blogikalad, või lausa blogipeded, nagu Mihkel ühes artiklis ennast rõõmsalt kutsus. Ärge kartke, tulge kapist välja ja öelge, mis teil südamel on. Me kõik, noored ja vanad, teame ju, et mitte igaühele ei meeldi Mart Ostra kommentaarid või Tallinna neljapäevakud. Samas tunneb viimne kui üks meist, et metsas on lahe. Olgu siis põhjuseks kasvõi ülased. Noor, ära varja end, vaid lase tõsta kirjutamisrõõmul ennast kõrgemale argipäeva muredest, sellest, et Viru Keskuses on üha vähem ruumi, et Tallinna kesklinnas on ummikud ja et Sandra ei pääse Eurovisiooni poolfinaalist edasi! Kui sul alguses hästi välja ei tule ja eksid rängalt ajakirjanduslike reeglite vastu, siis sind ei lintšita ega lööda häbiposti. Me parandame Sind, anname nõu, kus näeme, et komake on valesse kohta sattunud, või suur algustäht pole päris seal, kus emakeele õpetaja meile öelnud on. Ja vigadest ju õpitakse, nagu metsaski. Ära karda. Meie tsillimised ja hängimised üheskoos on veel ees.
Avaldusele on alla kirjutanud ka Mihkel, kes valutab südant täpselt samade probleemide pärast.