Tallinna Koolinoorte MV

Loodan, et mina ei kuulu nende peerude hulka ning sobin vastama Markuse üleskutsele.

Tänasel kaunil kolmapäevasel õhtupoolikul peeti samal ajal Harju KV-ga valikorienteerumises ka siis Tallinna Koolinoorte MV ühel Tallinna armastatumal maastikul - Kloostrimetsas(kuna mul skännerit ei ole, siis kaarti te ilmselt näha ei saa). Seda võib tõesti pidada üheks võistluseks, kus isegi üks keskpärane orienteeruja tunneb end ütlemata hästi, kui saab roosade toppide ja alt laienevate pükstega tibide ning põlvini tagumikuvahega tüüpide vahele maha prantsatada ning üleoleva irvega kotist o-riided ning naelad välja otsida. Kõikjalt võib kuulda aupaklikku sosinat (näe prohvid ka kohal) ja kavalaid pilke (selle järgi tuleb joosta). Võistluse korraldamise oli enda peale võtnud vapper Orioni tiim eesotsas igihalja Viiuga, kelle selle aasta kavalaks plaaniks esmaorienteerujate jaoks oli paigutada metsa 5 mittetöötavat SI-jaama, et siis finišis targutada, et kas te siis ei tea, et komposteerima peab! Kusjuures ei töödanud ka viimane jaam!!
Rajast siis niipalju, et D18 klassile oli ette valmistatud 4,8 km pikkune maiuspala 11(8 elektroonilise ja 3 do it yourself) KP-ga, mis osutus üheks tõeliseks krossijooksuks. Minuga koosstartinute selgeks eesmärgiks oli kinni panna tihe võistlus K-punkti ning siis rahulikult edasi vaadata, kellele konksu panna. Kuna Kloostrimetsa kaart koosneb enamuses kraavidest ja sihtidest, siis oli ka rada vastav - tuli vaid punktis visata suund peale, jalad selga võtta ning kohale kapata. Sellest hoolimata suutsin meeltesegaduses teha kaks äärmiselt tobedat viga. Esimene tulenes kauguste valest hindamisest ning teise suutsin teha raja lõpus, kui olin end täiesti hingetuks jooksnud, keskendumine oli nullis ning siis tuli äkki (oh üllatust) mõelda! Kokku kaotust vast 1.30-2.00. Ajaks siis 35.35 ning koht Tallinna Tõusva Tähe Maria Zhuravskaja järel teine.
Päeva naelaks oli finišis seisev poiss, kes üritas mobiili teel oma sõbrale selgeks teha, kuidas too peaks punkti üles leidma ("No vaata see suur tee, oled selle peal? Mis mõttes milline suur tee? See SUUR tee")
Suured tänud Jüri Tarmakule, kes keset rada väärtuslikku infot jagas ("Liinast 1.20 maas, läheb läheb!"), finišis seisvale toredale tädile (Viiule), kes vähemalt minuga ei õiendanud, kannaplaastrite tootjatele ning võimalusele poolest päevast poppi panna.
Oli tore päev.