Eelmise nädala algul, kui Ilves-3st oli paar päeva mööda läinud, ei andnud mulle ja Simpsonile rahu tõsiasi, et nii tühine asi nagu võsa meie jooksukiirust vähendab. Otsustasime anda sellele vastulöögi.
Kui paljudel orienteerujatel tekitab sõna "Poka" iiveldust, siis nii mõnedki noored ei tea sellest maastikust vist midagi. Nüüd on teil võimalus sellega veidi tutvust teha. Nõrganärvilistel ja tüdrukutel, kes suvel miniseelikut tahavad kanda, võiksid tutvumised jääda visuaalseks. Kõigile teistele oleme nõus korraldama ekskursioone Lõuna-Eesti džunglitesse.
Teisipäev. Juba maastikule sõites tegi Simpson kaks suurt viga - ta luges 2 selget 4nda käigu kurvi 3ndale käigule. Kaotus - mõned sekundid.
Kavas oli paarisjoonorienteerumine. See tähendab, et kahekesi koos siis. Üksinda mina sinna metsa ei julgenud minna. Kodus olin kaardile tõmmanud joone, mida metsas üritasime jälgida. Enam-vähem saime sellega ka hakkama. Aega läks kokku 1.56. Minule väga meeldis, kaart oli küll vana, aga reljeef täpselt paigas ja ainult seda me püütsime jälgida ka. Tõsi, lõpus väsisin mina päris ära ja ainult tänu sellele, et Simpsonil püss paukuma hakkas, olin sunnitud lõpuni pingutama. Maastik oli võimas. Iiveldus muutus rahuloluks.
Samal nädalal, kaks päeva hiljem, püütsime anda uue vastulöögi meie teisele suurele vaenlasele. Reljeefile. Lahinguplatsiks valisime Kirikuküla reljeefikaardi. Kaasvõitlejateks olid tol päeval lisaks Simpsonile ka Ottas ja Kure. Seekord tuli tõdeda, et reljeef sai võitu. Aga sellisele väärilisele vastasele, sellisel võitlustandril, oli au kaotada.
Niimoodi tegime meie eelmisel nädalal trenni.
Tere tulemast võssa, meid ootavad veel suurepärased Kambja, Maaritsa, Kütiorg ja Ähijärve äärsed reljeefikaardid aastast 1986.
9 kommentaari:
Niimoodi teevad tõelised sportlased trenni!
Aga mina lähen homme Rõõsa teisipäevakule. Kui tahan, saan reljeefikaardiga ka joosta.
Ja peale selle on mul kodus külgkorviga Java!
jürgen, loodan sind järgmisel võistlusel Javaga näha. aga kotiga pead ikka finisisirge äärde tulema
Mul ka peale neid suuri võitlusi mingi imelik lihas kõhus valutab. Kanuu pani ikka saatusliku põntsu. Töötasin ühe käega vist liiga intensiivselt, üks pool ülakehast halvatud.
Ei kurat pühapäev oli hea võistlus, kahju aint et meid taas ebaõnn saatis. Laupäeva kohta ma ytlen ainult et: "Mees, müü oma naised mulle" P. Pihl
naera surnuks:)
Lauri, kutsu asju õigete nimedega. See, mis teid tabas, polnud ebaõnn, vaid ebaprofessionaalsus.
Oleks keegi enne meid läinud ei oleks sellist asja juhtunud, seega siiski ebaõnn
See, mis meid tabas oli "esimesena-köitle-minek"... mul on mõlemal käel nahk rullis ja valutavad niiiii rämedalt... natukene oli ka taktikaline viga: oleks pidanud saatma Markuse, kes kanderaamiharjutuse ajal lebos oli.. ta oleks sinna kas või piki betoonposti ülesse roninud...
Tegelikult ma usun oleks ka mina sellega hakkama saanud aga oleksid ei maksa siin midagi. Mis sitasi see mingi kord uuesti.
Postita kommentaar