Unenägu

Teate, juhtus selline asi minuga, et ma jooksin endale metsas, Pronksi tänaval

oksa jalga. Nägin juba kaugemalt, et midagi ohtlikku on maapinnal ning
proovisin seda mitte tabada, kuid mul ei õnnestunud see, mul ei õnnestunud see.
Lõpptulemuseks oli see, et jalanõu sees oli auk ja jala sees oli auk. Läbi
kõikide nahakihtide: epidermide ja muude sarnaste asjade kuni lihani välja.
Haav valu ei teinud, kuid nägi üsna "kena" välja.
Lõunauinaku ajaks oli teine üsna kenasti ka piste läinud ja tegi kerget valu,
mis siiski ei seganud magama jäämist. Umbest tund pärast uinumist ärkasin
korraks saabunud sõnumi peale üles ja uinusin jälle, et laskuda hirmuunenäkku.
Tõusin oma voodist üles ning läksin koridori, kuid järsku hakkas pea ringi
käima ning tundsin end väga halvasti. Kõigele lisaks hakkas ka ninast verd
jooksma, mis pani mind mõtlema, et sain veremürgituse. Palusin kellelgi
koridoris olijatel kiirabisse helistada...
Järsku leidsin ennast jällegi voodis lamamas ning pea käis ringi. Olin jällegi
kindel, et tegemist on veremürgitusega. Kuidagi unenäos olles sain siiski aru,
et näen und ning otsustasin üles ärgata.
Tegin silmad lahti ja olin rahul, et mu olukord on õnneks ikka päris hea,
kuid...püüdsin voodist tõusta, kuid ei suutnud. Sain aru, et tegemist on ikka veremürgitusega. Proovisin kõrvalvoodis olevat Laurit äratada, kuid ma ei suutnud oma kätt liigutada. Üritasin karjuda, kuid ma ei suutnud ka seda teha - tuli ainult mingi kähin. Sain aru, et mu tund on tulnud.
Järsku ärkasin veel kord, nüüd juba tõelisse maailma. Tunne oli igastahes vastik. Selline tore unenägu siis.