Neljapäev, 28. jaanuar 2010

Amatööri kartograafiakogemused vol.1

Olen märganud, et nii mõnelgi noorel orienteerujal on käsil oma väike kaardiprojekt. Tööde vilju ma kahjuks siiani näinud pole. Sestap räägingi natuke enda kogemustest selles valdkonnas. Loodan, et järgnev jutt annab huvilistele innustust oma koduümbruse kaardistamiseks või valmis tööde avalikustamiseks! Huvitav oleks vaadata mis kellelgi tehtud on. Kellel kaardipagas suur ja selle juurde käiv jutt venib pikaks, võiks oma teosed siinsamas blogis uue postitusena esitada!

Suur huvi kaartide vastu on mul olnud maast madalast. Ma ei kuulunud veel kõige nooremasse vanuseklassigi, kui legendaarsetes Kergatsi laagrites peeti kompostrijookse paljundatud hoovikaartidega, mille oli vildikate-pastakatega joonistanud Urmas Kannumäe. Igaühele anti stardis kontrollkaart, mille lahtrites olid läbitavate kontrollpunktide tunnusnumbrid. Ühegi võistluse tulemust küll kahjuks ei mäleta, aga see-eest on üritus ise eredalt meeles. Vaimustunult proovisin ka ise joonistada sama hoovi kaardi, kuid see ei tahtnud sugugi õnnestuda.

Aastad möödusid, kuni sain 10 aastaseks ja tegin ema abil tutvust programmiga Ocad, mis on vajalik kaartide digitaliseerimiseks. Esmased oskused vajasid väljundit, ning võtsin ette oma kodu ümbruse paberile kandmise. Seekord tuli välitöö ka palju paremini välja kui Kergatsil. Tööd alustada oli väga keeruline, sest alusmaterjal oli mul... valge leht (nagu kaardil kirjas)! Aga raskused ei takistanud ja paaripäevase pusimise järel sain oma esimese meistriteose valmis. Mäletan, et kui vanemad olid Rakveres Jüriööjooksul, tegin kodus naabrilastega oma võistluse. Sellepärast on ka leppemärgid kaardi ülalserva kantud. Nagu näha, ei osanud ma tookord veel printeritki õigesti kasutada...
Kose kaardi laiendustöö seisab juba mõnda aega. Võib loota, et kaart millalgi valmis saab ning sellel siis kevadine Võru valla auhinnavõistlus öises sprindis peetakse. Väike näidis samast kohast:

2002. aastal toimus OK Võru noorte laager Praali-Ootsipalu kaardi veerel. Seal saime üheks ülesandeks kaardistada taluhoov, millega pärast kompostrijooks teha. Töövahendite piiratuse tõttu jäi osa asju joonistamata ning kruusatee sai näiteks hoopis sinisega kaardile kantud. Kogenud kaardistajana sain töö kiiresti tehtud.
Järgmisel aastal toimus sama laager Nõva vallas Perakülas Arne Kivistiku talus. Taas pandi laagrilised kaarti joonistama, kuid seekord oli talu märksa keerukam. Kahuks ei leidnud ma ühtki eksemplari valmis tööst, ent kes on nimetatud kohas käinud, kujutab ette kui huvitav kaart see olla võis.

Järgmine kokkupuude kaardijoonistamisega oli Rootsis, oma "kodus", kuhu Sander Vaher oli kaardi joonistanud. Minu ülesanded piirdusid siiski kaardile paranduste kandmisega, mida muuseas tuleb igal aastal teha, sest hoov muutub pidevalt!

Jätkub...

Kolmapäev, 20. jaanuar 2010

Hüva muusikat

Siinkohal natuke mehest, kes on pärit päris omast maailmast, kelle igapäev võib kõrvaltvaatajlale tunduda kui performance. Tema seoseid spordimaailmaga on hämarad, mistõttu võib kallil lugejal tekkida küsimus, miks temast üldse kirjutada. Aga maailmas on inimesi, kellest ei saa üle ega ümber. Üks neist on Erkki Hüva.Aktiivsed Tartu tudengid peaksid õnnist trubaduuri ja poeeti tundma hästi kohvik Zavoodi klientuuri hulgast. Võib-olla olete teiegi Zavoodis istudes korraks lauast lahkunud ning naastes leidnud eest vaid tühjad klaasid ning vahuste vuntsidega mehe? Aga võib-olla olete filosoof-tekstikahuriga kohtunud linnaliinibussis? Võib-olla olete kuulnud isegi tema muusikat? Igaühel on temaga oma kogemus.

Siinkohal üks lõiguke Eesti Ekspressi artiklist, mis ilmunud 2000. aastal:
"Hüva paelus mind eelkõige kui väsimatu vestleja, tekstikahur, kes on nõus rääkima alati, igal pool ja kõigest. Kogu tema olek jutustab vaikimise võimatusest. Tal on vastus igale küsimusele, ka kõigile neile, mida talt keegi kunagi küsida pole märganud. Kuna tänulikke ja arusaajaid kuulajaid pole alati käepärast võtta, liigub Erkki Sokratesena Tartu tänavatel ning hoolitseb ise nii oma auditooriumi pideva olemasolu kui uuenemise eest. Tema isikus kohtuvad isehakanud rahvavalgustaja, (tänava)muusik, show-mees, dändi ja poeet."

Kahjuks pole tema muusika jõudnud laiema kuulajaskonnani, sest nagu mainitud EE artikkel ütleb: "Hüva viljeleb muusikat, mille vahele on raadioeetris pehmelt öeldes väga raske reklaami müüa". Üllatusena jõudis aga maestro muusika eelmisel nädalal ka R2 eetrisse, saatesse Rahva Oma Kaitse. Asjatundjad teavad, et just sinna see sobibki.

Et mitte oma tühiste sõnadega elukunstnikust valet muljet jätta, lugege ja kuulake natuke, mis on tema kohta öelda massimeedial:
Eesti Päevaleht
Eesti Ekspress
Õhtuleht
Reporter
YouTube

Tõeliselt hüvasid elamusi saab aga ikkagi kohvikust Zavood!


Kolmapäev, 13. jaanuar 2010

Mitmekülgne Martin Johansson

See noor andekas Rootsi koondislane katkestas 2007 aasta MM-i tavarajal kuumarabanduse tõttu, kuid juba kolm päeva hiljem oli mees jälle täkku täis ning võttis sprindipronksi. Sama värvi medali sai ta järgmiselgi aastal. Läinud aastal võitis ta ülivõimsalt O-Ringeni eliidiklassi. Viimastel maailmameistrivõistlustel lisaks sprindi 5. kohale, lootis ta ka edukalt esineda tavarajal, kuid kahjuks jõudis ta enne seda sattuda kurikuulsa teatedraama tähelepanu keskpunkti, kui astus umbes tosina sentimeetri sügavusele ora jalga.
Martini mitmekülgsus kajastub ka talispordialadel, seda just murdmaasuusatamises. Ta on võtnud medaleid Rootsi meistrivõistlustelt ning lisaks esindanud oma riigi koondist U23-klassi MM-il. Maailma kuulsaimal maratonil - Vasaloppetil - on ta sõitnud välja hämmastavad 57. ja 53. koha.

Foto internetist

Kui Eesti orienteerujatest suusafännid Otepää MK etapile omadele kaasa elama lähevad, siis ärge unustage hejatada ka seda tublit orienteerujat, sest ka tema on seal startimas! Rootsi murdmaasuusakoondise peatreener nimetab Martini ja veel kahe debütandi osalemist Otepää MK-l investeeringuks tulevikku. Hoidkem pöialt!

Teisipäev, 12. jaanuar 2010

Muusikanõukogu

Kuna Pets on oma blogis metallist ära pööranud (viimased lood Fight With Tools ja Somewhere Over The Rainbow), siis üritan talle siinkohal toeks olla. See on tõenäoliselt 2009/2010 treeninghooajal minu kõige enimkuulat lugu olnud. Justament trennis klapid peas.