Olen märganud, et nii mõnelgi noorel orienteerujal on käsil oma väike kaardiprojekt. Tööde vilju ma kahjuks siiani näinud pole. Sestap räägingi natuke enda kogemustest selles valdkonnas. Loodan, et järgnev jutt annab huvilistele innustust oma koduümbruse kaardistamiseks või valmis tööde avalikustamiseks! Huvitav oleks vaadata mis kellelgi tehtud on. Kellel kaardipagas suur ja selle juurde käiv jutt venib pikaks, võiks oma teosed siinsamas blogis uue postitusena esitada!
Suur huvi kaartide vastu on mul olnud maast madalast. Ma ei kuulunud veel kõige nooremasse vanuseklassigi, kui legendaarsetes Kergatsi laagrites peeti kompostrijookse paljundatud hoovikaartidega, mille oli vildikate-pastakatega joonistanud Urmas Kannumäe. Igaühele anti stardis kontrollkaart, mille lahtrites olid läbitavate kontrollpunktide tunnusnumbrid. Ühegi võistluse tulemust küll kahjuks ei mäleta, aga see-eest on üritus ise eredalt meeles. Vaimustunult proovisin ka ise joonistada sama hoovi kaardi, kuid see ei tahtnud sugugi õnnestuda.
Aastad möödusid, kuni sain 10 aastaseks ja tegin ema abil tutvust programmiga Ocad, mis on vajalik kaartide digitaliseerimiseks. Esmased oskused vajasid väljundit, ning võtsin ette oma kodu ümbruse paberile kandmise. Seekord tuli välitöö ka palju paremini välja kui Kergatsil. Tööd alustada oli väga keeruline, sest alusmaterjal oli mul... valge leht (nagu kaardil kirjas)! Aga raskused ei takistanud ja paaripäevase pusimise järel sain oma esimese meistriteose valmis. Mäletan, et kui vanemad olid Rakveres Jüriööjooksul, tegin kodus naabrilastega oma võistluse. Sellepärast on ka leppemärgid kaardi ülalserva kantud. Nagu näha, ei osanud ma tookord veel printeritki õigesti kasutada...
Kose kaardi laiendustöö seisab juba mõnda aega. Võib loota, et kaart millalgi valmis saab ning sellel siis kevadine Võru valla auhinnavõistlus öises sprindis peetakse. Väike näidis samast kohast:
2002. aastal toimus OK Võru noorte laager Praali-Ootsipalu kaardi veerel. Seal saime üheks ülesandeks kaardistada taluhoov, millega pärast kompostrijooks teha. Töövahendite piiratuse tõttu jäi osa asju joonistamata ning kruusatee sai näiteks hoopis sinisega kaardile kantud. Kogenud kaardistajana sain töö kiiresti tehtud.
Järgmisel aastal toimus sama laager Nõva vallas Perakülas Arne Kivistiku talus. Taas pandi laagrilised kaarti joonistama, kuid seekord oli talu märksa keerukam. Kahuks ei leidnud ma ühtki eksemplari valmis tööst, ent kes on nimetatud kohas käinud, kujutab ette kui huvitav kaart see olla võis.
Järgmine kokkupuude kaardijoonistamisega oli Rootsis, oma "kodus", kuhu Sander Vaher oli kaardi joonistanud. Minu ülesanded piirdusid siiski kaardile paranduste kandmisega, mida muuseas tuleb igal aastal teha, sest hoov muutub pidevalt!
Jätkub...