Pühapäev, 26. detsember 2010

Reede, 24. detsember 2010

Merry Christmas!

Dear Children,
Santa is Mom and Dad.
...
Merry Christmas,
Wikileaks

Reede, 10. detsember 2010

Timo kaart

Leidsin kaardihunnikust ühe huvitava joonise:


Oskab keegi arvata, mis koht see on? Timo võib ise ka arvata, ta ehk ei mäletagi enam, et sellise asja joonistanud on...

Reede, 26. november 2010

Üks tavaline kolmapäev

Sirvin põnevusega isa vanu treeningpäevikuid. Siinkohal toon välja kirjelduse päevast, mille esimesena läbi lugesin:

"K. 14.III 90

TARTU - TALLINN - HELSINKI -

Hom. vara Lehoga Tallinna (liinitaksoga). "Ingalipt"-iga kastan üha kurku ja päeval hakkabki nagu järgi andma. Paar tundi Leho vanemate pool. Juuksuris. Tõnis viis meid "Tallink"-i laevale. Teele saatis Mati Poom meid: mina, Leho, Inno, Ede, Külli Kaljus. Lõuna laeval. Õhtul Helsingis kerge jalutuskäik (kõht juba tühi). Edasi "Silja Line"-iga 18.00 Stockholmi poole. Söögiraha pole ju (kajuteid muidugi ka). Hulgun terve õhtu laeval ringi, püüdes oma inglise ja soome keele oskust meelde tuletada. Kõht muidugi koriseb - ent enne homme õhtut ei ole vist erilist lootust süüa saada. "Kap.-maailma" mulje on üle hulga aja muidugi ka üsna võimas. Tekib kerge alaväärsuskompleks."

Kolmapäev, 3. november 2010

Hirmujutte välismaalt

"Karjala brigaadi orienteerumisvõistlusel kadunud ajateenija leiti surnuna"

"Karjala brigaadis Vekaranjärvil otsitakse jätkuvalt eile pärastlõunal kadunuks jäänud relvastatud ajateenijat.

Mees jäi kadunuks orienteerumisvõitluse ajal Ahvenlammi õppepolügoonil. Tal on kaasas automaat ja väike kogus padruneid, vahendas YLE.

Karjala brigaadi staabiülema kolonel Reima Helmineni sõnul on läbi otsitud kõik kadumispiirkonnas olevad ehitised, kuid meest ei ole leitud.

«Nüüd vaatame üle kõik garnisoni juurde kuuluvad hooned, kuhu ta võis öösel varjule minna.»

Koloneli jutu järgi ei oleks saanud orienteerumisrajal ära eksida.

Brigaad kaalub helikopteri kaasamist otsingutesse. Probleeme valmistab see, et piirkonnas liigub palju inimesi ja soojuskaamerast pole seetõttu mingit abi. Õppepolügoonil toimuval treeningul osaleb 300 ajateenijat ja selle jätkumine on küsimärgi all. Laskmine on katkestatud.

Karjala brigaadi õppepolügoon
Eile leiti kadunuks jäänud ajateenija enne keskpäeva surnuna üles.

Kaitseministeeriumi otsingupatrull leidis 20-aastase mehe surnukeha orienteerumisraja lähistelt. Tema relv oli samas juures, vahendas YLE.

Iltalehti andmetel ei ole juhtunu seotud mingi kuriteoga.

Mehe kadumise täpne ajahetk pole teada. Küll aga on selge, et ta jäi kadunuks Ahvenlammi õppepolügoonil. Kuna mees osales laskeorienteerumise võistlusel, siis oli tal relv koos padrunitega.

Kolonel Helminen rääkis, et oma 30-aastase armeekarjääri jooksul puutub ta esimest korda kokku taolise juhtumiga."

27 aastat tagasi toimus brigaadist vaid 12 km kaugusel Jukola: 

Allikad:

Reede, 15. oktoober 2010

Kutse


Eesti ja Läti Orienteerumisliidud kutsuvad huvilisi kaardistajate koolitusele.

Projekti „Eesti-Läti Orienteerumisliiga“ raames korraldavad Eesti ja Läti Orienteerumisliidud 30. ja 31. oktoobril Kanepis rahvusvahelise koolituse orienteerumiskaardistajatele. 2-päevase seminari raames jagavad Eesti ja Läti eksperdid kogemusi muu hulgas laserskanneeritud andmete kasutamisest orienteerumiskaartide alusmaterjalina ning annavad praktilisi näpunäiteid välitöödeks.

  • Koolitus toimub eesti keeles, tõlkega läti keelde.
  • Koolitus sobib nii alustavatele, kui ka kogenud kaardistajatele enese täiendamiseks.
  • Täpne kava ning esinejad selguvad nädala jooksul.

Eesti ja Läti Orienteerumisliidud tagavad projekti „Eesti-Läti Orienteerumisliiga“ eelarvest majutuse ja toitlustuse kümnele Läti ja kümnele Eesti kaardistushuvilisele ning katavad osaliselt osalejate transpordikulud.

NB! Koolituse esimesel päeval, 30. oktoobril toimub Põlvamaal Vastse-Kuustes orienteerumisvõistlus IX Koku jooks http://kobras.polvamaa.ee. Koolitus algab pärast võistluse lõppu.

Huvilistel palutakse kontakteeruda Eesti-poolse projekti koordinaatoriga:

Markus Puusepp
Projekti koordinaator
markuspuusepp@hotmail.com

tel +372 526 8279

Esmaspäev, 20. september 2010

Kodutöö noortele.

Sel nädalavahetusel on viimane katsevõistlus BJC'ile. Võistluse endani on küll veel aega(22-24 okt), kuid kaardipoole ja vaimu ettevalmistamisega võiks siiski juba algust teha. Nagu kõigile noortele juba teada, toimub võistlus sel aastal Leedus, Klaipedas. Täpsemalt Nida säärel.
Esmamulje saamiseks aitavad kindlasti kaardid, millel oleva raja läbi mõtlemine kindlasti kellelegi kahju ei teeks. Võistlus ise peaks toimuma esimese kaardi põhjaosas ja sealt veel põhja poole, kuid üldjoontes näeb kaardipildi ära.
Maastik ise on üsna omapärane, meenutab 2007a BJC'i maastikke, samuti ka 2009a EMV lühirada, mis toimus Lätis. Mets on justkui üsna park(läbitavus nagu Jõulumäe ja Rannametsa kant), nähtavus on ka hea, kuid samas teeb see orienteerumise keerukaks kuna näed liiga palju ja võib valesti kaarti klapitada. Vaid päris tume roheline on tihedam, puud on seal tihedamalt ja hargenumad, vist okaspuud, kuid päris kindel pole. Samuti tasub ettevaatlik olla augu punktidega. Augud ei paista kaugele. Mõned sihid on seal ka ülesküntud vms, et takistada metsapõlenguid soojal ajal. Kaart on kohati ka üsna kribu, mistõttu võib jooksu pealt raskesti loetav olla. Esmapilgult võib tunduda kõik lihtne, kuid tegelikkuses see nii lihtne polegi.
Lugege kindlasti ka korraldajate poolt pakutavat infot
Sellised maastikud on rohkem tüüpilised Lätis ja Leedus, mistõttu võivad nad ennast seal palju kodusemalt tunda, kuid ennast õigesti ette valmistades ei ole ka meile miski takistuseks.
Pange vaim valmis, kuid ärge üle ka mõelge.

Natuke muust ka: tavaliselt on seal toimunud mängude õhtu, ma küll ei tea, kas ka see aasta, kuid kui kellelgi mõni hea mäng on, siis pange see kõrva taha!

Jõudu.

Reede, 20. august 2010

Kodutöö

Mida on tarvis võitmaks MM-sprindist medalit? Siia võiks kirjutada pika nimekirja füüsilistest ja tehnilistest omadustest ja oskustest, aga täna tahaks hoopis tutvustada üht väga erilist kodutööd. Enne tähtsaid võistlusi uurivad vanu kaarte ja mõtlevad välja võimalikke radu meist kõik, eks? Fabian Hertner, hõbemedalivõitja tänavuaastasel MM-il Trondheimis läks kõigist sammu kaugemale ning joonistas endale ise kaardi. Aga las ta nüüd räägib oma sõnadega:


"Minu ettevalmistus tähtsateks võistlusteks sisaldab palju vanade kaartide uurimist ning radade planeerimist/ära arvamist. Sprindi finaali jaoks polnud see aga võimalik, kuna puudus vana kaart. Mida sellises situatsioonis teha? Mina tegin enda kaardi... Internetis leidub erinevaid häid allikaid, kust saab kaasaegseid aerofotosid, 3D-kaarte ning "tänavavaateid"(street-view). Nende andmete põhjal oli OCADis kaardi joonistamine lihtne. Mõned kaardifragmendid bülletään 2-s andsid mulle aimu kaardi detailsuse kohta. Siis (pärast bülletääni lugemist - M.P) oli üsna lihtne ennustada, kuhu rada viib, kui seal on 100m tõusu ning start on tõenäoliselt finišiga samas kohas. Siin võite näha minu kaarti, kuhu on sinisega kantud võistlusrada ning violetsega minu planeeritu: kaart Seega teadsin ma täpselt, mis mind ees ootab ning tundsin ennast stardis väga kindlalt."

Siinkohal katkestan jutu, kuna Fabian hakkab kirjeldama enda jooksu, mis tõi talle lõpuks hõbemedali 2,3 sekundilise kaotusega Matthias Müllerile.

Võrdluseks ka "päris" kaart Fabiani rajaga: kaart
Link tema kodulehele ja originaaltekstile: link



Laupäev, 14. august 2010

Carl Waaler Kaas



Pildil olev värske lühiraja maailmameister ütles täna hommikul järgmist: "Flow is when hard work feels easy. Flow is the result of hard work. Flow is the way to success. Flow is todays mission." Olgu see ütlus motiks kõigile trennihuntidele. Küll see raske trenn hakkab kunagi ära tasuma! :)

Kolmapäev, 23. juuni 2010

I'm on a boat!

Aga milline paat?



Reede, 11. juuni 2010

Juunioride valmistumine JWOC’iks

Juuniorid Piibe, Katrin, Adele, Sigrid, Jonatan, Lauri, Raido ja Kenny käisid Taanis maastikutega tutvumas. Neile lisandusid ka multifunktsionaalsed Vallo ja Alar. Teele asuti 2.juuni öösel laevaga Paldiskist. Laeval sai hästi süüa ja hea rahulik oli, ainuke ebameeldivus oli laeva ebatäpsus. Reisiks kasutasime kahte sõiduautot, rendiautot esimest korda nähes said küll kõik naerukrambid, kuid masin teenis meid edukalt. Hommikul jätkasime reisi Rootsimaal, kus kostitas meid toiduga Grete, ning hilisõhtuks maabusime juba Taani suuruselt neljandas linnas - Aalborgis. Elukohaks oli kohaliku klubi maja.
Esimene treening toimus Vester Torup’i kaardil, kus sai nähtud päris huvitavaid puid, mis olid väga kõverad ja käänulised. Okaspuudel olid kohati okkad ka üpriski teravad ja pea kippus põõsastesse kinni jääma. Maastik oli üsna keeruline, sisaldades palju pisidetaile,mis tegi kaardi lugemise raskeks. Meeldiv oli see, et seal polnud ühtegi sääske! Selle eest oli meeletult puuke, poistel oli neid veel hulgi, leidus ka tüdrukutel, kuid Adele ja ma jäime puutumatuks. Õhtul käisime sama kaardi läänepoolses osas, kus sai tehtud mõningad kiiremad ringid. Esimesel päeval oli mitmete jaoks raja täielik läbimine liiga keeruline ülesanne (kes ei pannud kaardilt punkti tähele, kes lihtsalt ei jõudnud õigesse kohta).
Kahe trenni vahepeal sai meelt lahutatud pildiga sarnases kohas ja vahepeal ka mere ääres.

Teisel päeval käsime treenimas Blokhusi kaardil, kus oli pilt palju selgem, kuid leidus ka detailiderohkeid kohti, ja mets paremini läbitav. Üsna lauge maastik oli.Õhtul sai tehtud linnas esimene sprinditreening, mis läks kirja ka omavahelise võistlusena. Edukana väljusid võitlusest Piibe ja Lauri. Oli korralik linnasprint.
Pühapäeval käisime Bulbjerg’i kaardil. Kohale jõudes rikkusime ühe vanema paarikese rahuliku pikniku oma saabumise ja Cool D plaadiga. Maastik oli taaskord veidi teistsugune varasemast. Esimene osa treeningust toimus 15000 kaardil, kus enamus rajast oli lagedal maastikul. Vahepeal toimus kaardivahetus ja edasi tuli kiiremas tempos orienteeumine 10000 kaardil, kus rada läbis esimese päeva õhtust kohti. Terasemad said sellest juba maastikul aru. Õhtu poole toimus staadionil lõigutreening Kenny soovil, kuid kel ilmnesid jalaga mõningad probleemid ja sörkis hoopis rahulikult samal ajal, kui teised lõike jooksid.Trenn kujunes üsna raskeks kuna jalg oli juba üsna kange.
Õhtul toimus väike miiting, kus igaüks rääkis oma muljetest. Maastikud olid seinast seina ja kellegil polnud selget pilti, mis ees ootab. Sel päeval juhtus meil ka väike õnnetus- me suutsime maja võtme ära kaotada.
Esmaspäev oli pidupäev- treener Vallol oli sünnipäev.
Hommikul sai tehtud rahulik jooksuots metsaradadel ja õhtul mõningad sprindilõigud kaardiga, mis nõudsid kiiret sisseelamist kaarti ja pakkusid palju rajavalikuid. Hästi huvitav igal juhul.
Teisipäev oli viimane Taanis oleku päev. Hommikusöögiks olid seekord pannkoogid. Trennis sai käidud teate sarnasel maastikul. Treening sisaldas paari ühisstarti 2-4 punktilistele lõikudele. Põnevust tekkis rajal mitmeid. Seda eriti tüdrukute viimasel lõigul,mis koosnes neljast punktist. Teises punktis tegid kõik viga, samuti tehti viga ka viimase punktiga. See tuletab meelde, et tulemus loetakse alles finišijoonel!
Õhtupoole alustasime teekonda tagasi kodu suunas, sõitsime korra ümber JWOC'i sprindimaastiku, külastasime kohalikku nn shopingcentrit, mis koosnes ühest suurest poest, kus leidus kõike. Suuri kaubamaju ei tundunud seal esmapilgul leiduvat, kuid võib-olla me lihtsalt ei sattunud neist mööda minema. Aega sai parajaks tehtud Fredrikshamnis, kust sõitsime laevaga Göteborgi. Fredrikshmn meenutas kohati Palangat oma jalakäijate tänavaga.  Öö otsa sai autoga sõidetud Rootsi pinnal. See oli eriti raske autojuhtidele, teised magasid samal ajal hambad laiali. Alar pärast rääkis ka oma nn unenäost, mis sisaldas laeva põhja minekut. Hommikul 30km enne Kapellskäri oli äratus. Vallo autol tuli teha rattavahetus. Rekkameeste laeval sai taaskord hästi süüa.  Peale sööki suutsid tüdrukut tekitada veidi paanikat, kuuldes "palume liikuda päästepaatide juurde ja panna selga päästevestid". Mõtlesime, et Alari unenägu läheb täide, kuid seekord siiski mitte, väikese info lisandumisel saime teada, et tegemist oli õppusega. Magamist laevas segas meeletu puurimine vm meeletut kära tekitav tegevus, kuid väsinumaid see ei häirinud. Teekond läks meil lahku Paldiskis, kus tervitasid meid meeletud sääsemassid.
Kokkuvõttes oli mõnus reis, kus aeg läks lennates. „Koit Toome“ laul oli ka laagri lõpuks kõigil selge.
Veel treeningkaarte on üleval Jonatanil ja Lauril.

Kolmapäev, 2. juuni 2010

Eesti oma kaarditeod

Näitus avatud 7. mai - 31. august 2010 Eesti Rahva Muuseumis (J. Kuperjanovi 9, Tartu).
Avatud T-P kl 11-18, reedeti on sissepääs tasuta. Vaata lisaks www.erm.ee/kartograafia.

Näitus tutvustab Eesti kartograafia arengulugu. Esindatud on Eesti oma kaarditeod alates esimestest eestikeelsetest kaartidest kuni tänapäevani. Samuti tutvustatakse eri aegadel kasutatud kaardivalmistamise tehnoloogiaid. Loomuliklt on näitusel esindatud ka orienteerumiskaardid.

Kui tahate täpsemalt kuulda, miks on ühele vanale Tartumaa kaardilehele peale märgitud kustunud vulkaan, kuidas õnnestus tsensuuri lollitada ja 1980 ndate lõpus kaardile kanda Tartu rahu järgne Eesti vabariigi piir ning veel palju muud huvitavat, võite mind kutsuda endale giidiks (täiesti tasuta).

Reede, 28. mai 2010

Mõista-mõista, kus see on...

Olen taaskord kogemuse võrra rikkamaks saanud. Kui nii jätkata, saan varsti professionaalseks hoovi-kaardistajaks! Vilununa sain välitööde ja joonisega hakkama ühe õhtuga. Nüüd aga mõistatus: mis asutuse krunt kaardistatud sai? Kõik kes on juba varasemast kursis selle pisikese projektiga, paluks arvajatel elu lihtsaks mitte teha!

Kaart ise:






















Võitjale auhinnaks leivalabidas!

Pühapäev, 23. mai 2010

O-htlik!

Õnnetu kukkumine, mis lõhkus A-M Hauskeni põlve. Pildiseeria siit: http://www.opn.no/her-gaar-hausken-paa-trynet-i-en-steinroeys.4778107-122786.html

Neljapäev, 20. mai 2010

Intervjuu Marek Karmiga

Sünniaeg ja -koht
19. juuni 1990. aasta. Sündisin Tallinnas.

Kus resideerud praegu?
Elan üürikorteris Tartu kesklinnas W. Struve tänaval. Elukoha valikul sai otsustavaks tutvused korteri omanikuga ning väga hea asukoht õppehoone(te) suhtes. Treeninguid silmas pidades on kesklinnas elamisel omad plussid ja miinused. Tallinnas (kodus) käin nädalavahetustel olenevalt vajadustest.

Kirjelda lühidalt oma kooliteed.
Väiksena meeldis mulle õppida ja kool tundus hästi äge. Lasteaias soovisin vist saada panga presidendiks. Kuna enne kooli oskasin juba lugeda ja korrutada, siis kooli valikul jäi sõeldale Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Reaalkool. Otsustasin selle teise kasuks - tundus kuidagi sümpaatsem. Kõik 12 klassi käisin ma Tallinna Reaalkoolis. Põhikooli astme alguses hakkas mind järjest huvituma geograafia. Kuna geograafia õpetamise tase oli koolis väga hea, siis selle pärast ma jätkasin ka gümnaasiumiastmes Tallinna Reaalkoolis. Seda võimaldas geograafia olümpiaadi 1. koht 9. klassis, mis tagas mulle enda koolis jätkamise ilma katseid tegemata. Gümnaasiumis läks reaalainetega päris raskeks, kuid olen oma kooliteega siiski väga rahul. Tallinna Reaalkoolis sain realiseerida oma huvid. Võib mainida ka seda, et koolis õppis ja õpib ka praegu mitmeid häid orienteerujaid. Enda klassis oli orienteerujatest veel Kristjan Stroom ja Ats Sõnajalg, kellega oli tundide ajal hea orienteerumise-juttu rääkida ja analüüsida radu. Praegu õpin esimest aastat Tartu Ülikoolis geograafiat.

Lemmikmaastik Eestis ja välismaal.
Eestis on maastike erinevus päris suur. Kuna ma olen siiski põhjaeestlane, siis mõned Põhja-Eesti maastikud on jäänud meelde, kui väga huvitavad - OJ arvestuses Jõelähtme (Võerdla) ning erinevad reljeefsed maastikuosad Põhja-Kõrvemaal. Lõuna-Eestis mulle meeldib Korela piirkonna maastikud. RO arvestuses on lemmikmaastikud Keila-Joa ja Võlsi. Kindlasti on paljud head maastikud mul veel käimata.
Välismaal olen võistlenud veel vähe ja annan oma arvamuse senikäinu põhjal. Kuldiga linn oli väga mõnus sprindimaastik ning hea elamuse sain ka 2008. aasta Baltic Junior Cup-i teatevõistluse maastikul. RO maastikest on mulle meeldima jäänud Nida poolsaare (Leedu) maastikud.

Kuidas sattusid orienteerumisspordi juurde?
Enne orienteerumisega alustamist tegelesin võistlustantsuga. Kuna see spordiala hakkas erinevatel põhjustel vaikselt ära tüütama, siis tahtsin ühendada oma huvid ja spordi ning orienteerumine tundus selleks õige spordiala. Orienteerumisega alustamise daatumiks loen 01.04.2006. - siis ma ostsin litsensi ning järgmisel päeval osalesin Tallinna Loomaaias Tervex-i võistlusel, kus ma kahjuks jätsin ühe KP vahele. See mind ei kõigutanud ning jätkasin hooaega peamiselt päevakutel käimisega. Ühtegi orienteerujat ma ei tundund siis ja keegi mind ei kutsunud.

Mis on Sinu hobid peale orienteerumise?
Kunagi sai tegeletud ilmavaatlustega, mis on praegu asendanud lihtsalt huviga meteoroloogia vastu. Nooremana sai veel skaudiringis käidud. Tutvused on säilinud ning praegu olen vahest noortele skautidele õpetanud peamiselt orienteerumist. Kuna orienteerumisega seonduv ise läheb järjest rohkem ajamahukamaks, siis muid hobisid hetkel ei harrasta.

Kui palju inimesi oled meelitanud orienteerumisüritustele? Kas mõni neist on arvestatavaks harrastajaks hakanud?
Koolis ja muudes tutvusringkondades olen ikka inimesi metsa- või linnamaastikule suutnud meelitada küll (isegi EMV-le ühe koolivenna). Arvestavaks harrastajaks on neist saanud 1 või 2 inimest.

Kuidas saaks orienteerumise juurde tuua uusi noori sportlasi?
Ainult noortele mõeldud orienteerumisvõistlustel (nt Tallinna Koolinoorte MV) tuleks noori kuidagi meelitada treeninggruppidesse ning jagada infot kõige orienteerumisega seonduva kohta. Isiklikult arvan ka, et Ida-, Põhja- ja Lääna-Eestis peaks olema aktiivsem noortetöö. Orienteerumisest tuleb luua vinge spordiala kuvand noortele. Minu aravtes seondub orienteerumisega noortele pigem metsas eksimine ja seiklemine, KP-de saboteerimine ja kaardist mittemidagi arusaamine - see kuvand tuleb ära kaotada.

Oled mees mitmel rindel - võtad osa orienteerumisjooksu-, suusaorienteerumise- ja rattaorienteerumise võistlustest. Milline on ikkagi see kõige tähtsam ala, milleks valmistud?
Noorte- ja juunioride aega nimetan ma mitmekülgsuse arendamise aastateks. Käesolev hooaeg on mul 5. ning vaikselt võib juba hakata mõtlema spetsialiseerumisele. Paljud on minult seda tihti küsinud ning olen vastamisel kuidagi keerutanud välja mittetäieliku vastusega. Tihti on mul tujude vaheldus, küll meeldub RO rohkem, siis aga OJ. SO-d olen teinud pigem selleks, et talvel ka kuidagi orienteeruda saaks. Oma hetke valiku tegemisel olen arvestanud mitme faktoriga: milline liikumisviis mulle treeninguna rohkem meeldib, kuidas tehniliselt sobib, kui palju on kaotuse-% võitjale jne. Esmakordselt suuremale avalikkusele võin ma öelda seda, et hetkel on ilmselt plaanis järgmised aastad pühenduda rohkem RO-le. Tähtsaks pean füüsilise vormi edasiarendamist. Kindlasti ei jää OJ unustuste hõlma. Plaanin teha vähem starte ja seda tehnilisematel maastikel. Kui mõne aasta pärast on füüsiline ja OJ-tehniline võimekus parimatega võrreldav, siis võib juhtuda nii mõndagi. Eks homne ole jälle targem...

Mis on Sinu sportlikud eesmärgid?
Igaks aastaks katsun teha omale mingid eesmärgid, mille täideviimise tõenäosus jääks 30...60% vahele, et motivatsioon püsiks kõrge. Selle aasta eesmärk on RO juunioride MM-l teha sõit, millega jääks väga rahule ning tulemus oleks vääriline. Järgmise aasta eesmärk on murda ennast täiskasvanute RO koondisse. See on raske ülesanne, sest ettevalmistusperioodil peab tõsipalju tööd tegema. Omaette eesmärgiks olen ma võtnud sihiku saada tehniliselt väga heaks orienteerujaks - ka see on raske ülesanne, sest pean koguma veel väga palju kogemusi.

Missuguseid varasemaid eesmärke oled juba saavutanud?
2008. aastal ma tahtsin väga Eesti koondise eest võistlema saada välismaale - seda ma ka sain ja sooritused olid rahuldavad. Eelmine aasta oli eesmärk võistelda RO juuniroide MM-l ja teha enda kohta hea sõit ning olla eestlastest parim - see õnnestus tavarajal. Need vist on parimad näited eesmärkide täideviimisest. Üldjuhul olen ma enda suhtes pigem kriitiline ja rahulolematu.


Missugune on Sinu aastane treeningtsükkel?
Päris traditsioonilist aastast treeningtsüklit pole veel selgelt välja kujunenud. Viimase paari aasta kohta võin midagi juba öelda. Sügise lõpp on väikese puhkeperioodi ning kergemate treeningutega. Talvekuudel teen mahutreeninguid nii joostes, suusatades kui ka spinningu näol (siserattasõidutreening). Kevade poole üritan juba teha ka raskemaid treeninguid. Kevaditi olen võistlenud palju, et saada tehnilist kindlust. Vastavalt sellele, kas ees on tähtis OJ või RO võistlus, olen ma teinud vastava suunitlusega trenne nii kaardiga kui kaardita. Treeningute planeerimisel üritan enda jaoks selgitada välja, millal mida üldises joones teha hooaja jooksul. Siis planeerin edasi täpsemalt umbes nädala ette. Enda miinuseks loen, et väga täpseid plaane ei oska teha, sest muutuvaid faktoreid on tihti palju ning treeningu tüübi juhuslikkuse faktor on vahest enda arvates suur. Järgmiseks hooajaks proovin aga teha süstemaatilisema ettevalmistuse ja saada sellealast nõu rattasõitjatelt.

Kas oled enda- või teiste vigadest õppija?
Nii ja naa. Teiste vigadest on küll mugav õppida, kuid orienteerumises ei pruugi teiste vigadest õppimine olla piisav. Enda tehtud vigadest on aga parem õppida, kuid kahjuks neid ikka tuleb omajagu ka.

Kes on Sinu eeskujud?
Eeskujude peale olen vähe mõelnud. Konkreetsem orienteerumisega seonduv eeskuju on mulle Tõnis Erm.

Mõni lõbus seik, mis metsas juhtunud.
Eelmise aasta öisel EMV-l sai Atsiga metsas viskilaulu lauldud ja pärast seda viga tehtud. Rohkem midagi erilist ei meenu.

Oled tuntud kui väikestest võitudest lugu pidav orienteeruja. On see tõsi? Kuidas on skeem "väikesed võidud viivad suurte võitudeni" Sind aidanud?
(Naerab) Mingi taoline tuntus tuli mulle jah antud lause näol, kui ma 2008. aastal panin vist teate EMV-l K-punkti kinni. Aga eks ta õige ole, et väikestest võitudest võivad saada alguse suured võidud. Mõned külavõistlused on mul vahest olnud võidukad - loodan, et kunagi mõni suurem võistlus läheb võidukalt. Seda lauset ma eriliseks skeemiks siiski ei pea.

Intervjueeris Lauri Sild

Neljapäev, 13. mai 2010

Neljapäev, 6. mai 2010

Teisipäev, 4. mai 2010

4,5




Siin on teaster minu väiksest projektist. Kaardile jääb minu kodulähedase piirkonna üks kõrgematest tippudest Tornimägi (tegemist ei ole Tornimäega, mis on Karula kõrgustiku kõrgeim tipp, see jääb ~6km Lüllemäe poole). Kaarti teen oma lõbuks vabadel hetkedel, olen kasutanud erinevad maa-ameti serveri kaarte ja ortofotosid, OK Ilvese vanu kaarte, Karula rogaini kaarti. Töö veel käib, ehk kunagi avaneb kellegi õnnelikul võimalus siin jooksta. :)

Reede, 30. aprill 2010

Neljapäev, 29. aprill 2010

Kolmapäev, 28. aprill 2010

Teisipäev, 27. aprill 2010

Laupäev, 24. aprill 2010

Maastik muutub

Kuna siin viimasel ajal on juba viktoriiniks läinud, siis minu poolt ka üks lihtne küsimus. Millise alevikuga on tegu (vaata pilti)?
See pilt on väike osake fotoplaanist, mis on paljundatud Maa-ameti andmekogude arhiivis. Aeropildistus selles piirkonnas teostati aastal 1948-1950. Fotoplaan on dešifreeritud 1962.
Looduslike protsesside mõju maastike dünaamikale on reeglina pikaajaline. Märksa kiiremaid muutusi maastikus tekitab inimene (Palng H.).

Teisipäev, 13. aprill 2010

Kas tunned maad?


Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt
käib Läänemere kaldale
ja Munamäe metsalt murult
käib lahke Soome lahele?


Millise suurepärase Eesti orienteerumismaastikuga on siinsel reljeefivarjutusel tegu?

Maa-amet lisas hiljuti oma kaardiserverile võimaluse vaadata ka laserskaneeritud andmete põhjal genereeritud reljeefivarjutust. Kaardistajatele annab see hea võimaluse tutvuda võimalike o-maastike potentsiaaliga ning muidumeestele võimaluse teha kasvõi mõnele võistlusele eelluuret.

Kolmapäev, 7. aprill 2010

Arva ära!





Ülesandeks on otsida üles kaardil-skeemil näidatud koha koordinaadid või tänavate nimed. Vihjeks on see, et koht asub Antsla linnas, Maa-ameti ortofoto pole päris paikapidav (ühe ehitist enam pole). Auhinnaks on maius Metsamoorilt!

http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (koordinaadid saab siit, siin on ka ilmselt parim ortofoto)

Neljapäev, 1. aprill 2010

Laseme karja metsa

Laupäeval lastakse selle kevade esimene o-kari metsa. Talvel on trenni tehtud nii et maa on valge, higi on valatud tundide kaupa ja õhk on paks mõtlemise kärsahaisust, kuna keegi ei tea, mis seisus ta on kaaslastega võrreldes. Selleks, et oma mõtteid jagada, tuleb see kuidagi kirja panna. Seega kuulutan välja ennustusvõistluse. Ennustada tuleb Karjalaskevõistluse nelja võistlusklassi(N18, N21A, M18, M21A) esikolmikud. Õige (esikolmikusse tulnud jooksja) nimi õiges kohas annab 2punkti ja õige nimi vale kohaga 1punkti. Auhind tuleb igaühel ise välja joosta, aga ennustuse võitja saab suu magusaks.
Startijate nimekiri

Laupäev, 27. märts 2010

Fännid


Kus on lippusid lehvitavad, purjus ja vastasvõistkonna toetajatega kaklevad orienteerumisfännid? Kus on naised ja mehed, kes jooksevad paljalt läbi võistluskeskuse, loobivad kohtunikke õllepudelitega, süütavad metsa põlema ja ähvardavad V. Rebase autokummid läbi torgata? Kus nad on? Jalgpallis on see argipäev, ehk küll mitte (veel?) Eestis, aga igal pool mujal küll. Kui sulle ikka Rangers ei meeldi, siis saad tuimalt molli. Pauk käib, jutt teine!

Edasi loe siit.

Esmaspäev, 22. märts 2010

Esmaspäevane lõigutreening

Kui noortel algab koolivaheaeg, algab minul hoopis tegus treeningnädal. Täna oli kavas kuus lihalõiku, kusjuures viimased lõigud lahendasin Markusega. Läbimõeldud treeningtsüklit sisustavad veel homne verejooks ja kolmapäevane jõutreeningukompleks meeleheidete- ning arenguhüpetega.
Kuus lõiku ootamas
Markus soojendusel
Kui aga Timo hommikul hantlite embuses ärkas, tundis ta valgupuudust:

Raskusi voodist tõusmisega
Brūnas vistu olas

Kolmapäev, 17. märts 2010

Pühapäev, 14. märts 2010

N

Leidsin joone üles!

Kolmapäev, 3. märts 2010

Ennustusvõistlus!


Käesoleval laupäeval toimub Haanjas üks suusasõit, mille stardis on palju orienteerujate hulgas tuntud tegijaid. Eelmisel aastal üllatas üks kohalik noor orienteeruja vähemalt mind, ja usun, et ka paljusid teisi, saades sellel rajal 17. koha. Sel aastal võiks selliseid üllatusi vältida ning teha ennustusvõistluse.
Formaat on selline, et kokku peab ennustama 7 inimese tulemuse. 3 nime on kohustuslikud, 3 tuleb valida erinevate variantide seast ning seitsmes inimene on ennustaja poolt vabalt valitav. Ennustada tuleb kohta lõpuprotokollis. Iga mööda pakutud koht annab miinuspunkti, ning lõpuks on võitja see, kellel on kõige vähem miinuspunkte. Plusspunkte ei saa ning ma usun, et ega keegi vast 0 peale ka ei jää.

Ennustustes peaks tingimata kajastatud olema järgnevate inimeste oletatav positsioon ametlikus tulemuste protokollis: Kristjan Karabelnik, Kadi-Liis Minn ja Madis Oras.

3 ennustatavat isikut tuleb valida nende hulgast: Peeter Pihl, Jürgen Einpaul, Timo Sild, Lauri Sild, Timmo Tammemäe, Andreas Kraas, Rene Post, Daisy Kudre, Jaak Teppan.

1 sportlase valib iga ennustaja vabalt, ilma piiranguteta.
Ennustusvõistluse ametlikud tulemused tulevad siia nädala jooksul peale Haanja Maratoni ametliku finishiprotokolli ilmumist internetti.

Auhinnaks on üks jäätis Karjalaskevõistlusel. Auhinna hulka võib kuuluda ka musi Nele Tabalt.

Neljapäev, 11. veebruar 2010

Mõtteid Gunde Svanilt




Lugesin just Bengt Nordini koostatud maailma ühe edukaima murdmaasuusataja Gunde Svani autobiograafiat. Gunde Svan võitis oma sportlaskarjääri jooksul 7 maailmameistrivõistlust ja 4 olümpiamängude kulda ning mitmeid suurvõistluste medaleid. Kindlasti on Gundelt kõigil midagi õppida.

  • "Tõstes hommikul hotellitoas rullkaardinat üless ja vaadates välja pidi mu reaktsioon olema alati sama, ükspuha, kas väljas oli hea või halb ilm. Pidin alati olema ühtviisi võitlushimuline ja valmis suurteks võitudeks - ilm on kõigile ühesugune" ... "Et ennast selleks ette valmistada, tavatsesin treenida ka kõige halvema ilmaga, harjuda tuli halvimate mõledavate tingimustega" ... "Halb ilm ei tohtinud kunagi anda põhjust treeningkorra ärajätmiseks". Selline suhtumine andis Gunde arvates juba vaimse eelise teiste ees. Gunde oli suusatajana ülimalt täpne ning perfektsionist, kõik pisiasjad pidid töötama laitmatult.
  • "Mina arvan, et kui tahad võita, on vaja seda ka öelda" ... "Igasuguse edu aluseks on eneseusk"
  • "Viimane samm võiduni on rohkem usu kui puhtalt füüsilise suutlikuse küsimus."
  • "Ma olen nimelt veendunud, et kui sa käid seda teed, mida käivad kõik, ei jõua sa kaugemale kui kõik teised või vahest isegi mitte nii kaugele. Selleks, et jõuda kaugele tuleb leida oma tee". Gunde ei olnud meister juba pisipõnnist peale, noorena ning veel juuriorigi klassis oli Gundest tunduvalt tugevamaid sõidumehi, Gunde viis tippu enesekindel järjepidev töö.
  • "Parimaks saadakse ainult läbi valu ja vaeva"
  • "Kui tahad olla parim, peab olema valmis riskima"
Lennukaid treeningtunde!

Kolmapäev, 10. veebruar 2010

Rugdeveien

Rugdeveien on üks tänav Bergenis Norras. Google on tänavast teinud ka street view ülesvõtted. Liikuge mööda Rugdeveienit itta ning vaadake, mida kohalikud Google'i pildiautost arvasid. Esimeses kaadris istuvad mehed pildi vasakus nurgas.

Neljapäev, 4. veebruar 2010

Amatööri kartograafiakogemused vol.2

2004. aastal liitis Võru I Põhikool endaga Võrusoo Põhikooli. Sel ajal oli kooli direktor Tiit Tali. Tema arvates oli "uuele" kooli krundile hädasti kaarti vaja, et tutvustada orienteerumissporti kehalise kasvatuse tundides. Tiit pöörduski minu poole palvega joonistada uus kaart. Siit alates oli tegu juba äriga, sest sain töö eest palka. Välitöödega sain hakkama nädalavahetusel ning järgnevatel argipäevadel sain ühele poole ka digitaliseerimisega. Tegu on ametliku orienteerumiskaardiga, mis on ka Eesti Orienteerumisliidu kaardiserveris olemas. Kaardi esmakordsel kasutamisel koolitunnis olevat üks jüts mütsiga lööma tulnud: "Mul see hoov nii selge, pole kaarti vajagi!" Seejärel otsis ta 14 minutit esimest punkti.


Minu kaardijoonistamisoskustes toimus aga arenguline hüpe. Mingi ime läbi sain tööpakkumise Norrast: digitaliseerida 12 ruutkilomeetrit tõsist Norra maastikku. Päris pikk aeg läks mööda, enne kui tööga valmis sain. Antud kaardil on peetud ka hulganisti võistlusi, üks viimastest mullune Midnattsolgaloppen. Siin Mats Troengi rajad teevalikutega: 1. päev, 2. päev.


Sise-O ajastul tuli mul ka Võru uuest spordihallist kaart teha, et siis siin mõni etapp läbi viia. Kaardijoonistamisest polnud palju juttu, pigem nimetaks tehtud tööd nokitsemiseks.
Seejärel palus Toivo Kotov mul digitaliseerida uus Lüllemäe kaart. Võtsin töö meeledi vastu, sest tegu on minu elu esimese kodukohaga. On see nüüd eetiline või mitte, aga võitsin sel kaardil peetud Valgamaa MV märkeorienteerumises, mis lumepuudusel peeti joostes. Tulemused

Viimane kartograafiaga seotud töö pole enam orienteerumisvallast. Seekord sai eritellimusel tehtud kaart Võhandu Maratoniks. Muuseas soovitan huvilistel sellest sigalahedast üritusest osa võtta! Nimetatud kaart on välja toodud ka viimases Orienteerujas.

Need ei jää kindalsti minu viimasteks kaartideks, juba sel suvel on plaanis Rootsis joonistada kaart huvitavast rabasaarestikust.

PS! Minu kõrvu on jõudnud kuuldused Tiit Tali ja Timo ühisest kaarditalgutest Järvseljal. Loodan, et lähiajal toimub selle esitlus siinsamas blogis.

Neljapäev, 28. jaanuar 2010

Amatööri kartograafiakogemused vol.1

Olen märganud, et nii mõnelgi noorel orienteerujal on käsil oma väike kaardiprojekt. Tööde vilju ma kahjuks siiani näinud pole. Sestap räägingi natuke enda kogemustest selles valdkonnas. Loodan, et järgnev jutt annab huvilistele innustust oma koduümbruse kaardistamiseks või valmis tööde avalikustamiseks! Huvitav oleks vaadata mis kellelgi tehtud on. Kellel kaardipagas suur ja selle juurde käiv jutt venib pikaks, võiks oma teosed siinsamas blogis uue postitusena esitada!

Suur huvi kaartide vastu on mul olnud maast madalast. Ma ei kuulunud veel kõige nooremasse vanuseklassigi, kui legendaarsetes Kergatsi laagrites peeti kompostrijookse paljundatud hoovikaartidega, mille oli vildikate-pastakatega joonistanud Urmas Kannumäe. Igaühele anti stardis kontrollkaart, mille lahtrites olid läbitavate kontrollpunktide tunnusnumbrid. Ühegi võistluse tulemust küll kahjuks ei mäleta, aga see-eest on üritus ise eredalt meeles. Vaimustunult proovisin ka ise joonistada sama hoovi kaardi, kuid see ei tahtnud sugugi õnnestuda.

Aastad möödusid, kuni sain 10 aastaseks ja tegin ema abil tutvust programmiga Ocad, mis on vajalik kaartide digitaliseerimiseks. Esmased oskused vajasid väljundit, ning võtsin ette oma kodu ümbruse paberile kandmise. Seekord tuli välitöö ka palju paremini välja kui Kergatsil. Tööd alustada oli väga keeruline, sest alusmaterjal oli mul... valge leht (nagu kaardil kirjas)! Aga raskused ei takistanud ja paaripäevase pusimise järel sain oma esimese meistriteose valmis. Mäletan, et kui vanemad olid Rakveres Jüriööjooksul, tegin kodus naabrilastega oma võistluse. Sellepärast on ka leppemärgid kaardi ülalserva kantud. Nagu näha, ei osanud ma tookord veel printeritki õigesti kasutada...
Kose kaardi laiendustöö seisab juba mõnda aega. Võib loota, et kaart millalgi valmis saab ning sellel siis kevadine Võru valla auhinnavõistlus öises sprindis peetakse. Väike näidis samast kohast:

2002. aastal toimus OK Võru noorte laager Praali-Ootsipalu kaardi veerel. Seal saime üheks ülesandeks kaardistada taluhoov, millega pärast kompostrijooks teha. Töövahendite piiratuse tõttu jäi osa asju joonistamata ning kruusatee sai näiteks hoopis sinisega kaardile kantud. Kogenud kaardistajana sain töö kiiresti tehtud.
Järgmisel aastal toimus sama laager Nõva vallas Perakülas Arne Kivistiku talus. Taas pandi laagrilised kaarti joonistama, kuid seekord oli talu märksa keerukam. Kahuks ei leidnud ma ühtki eksemplari valmis tööst, ent kes on nimetatud kohas käinud, kujutab ette kui huvitav kaart see olla võis.

Järgmine kokkupuude kaardijoonistamisega oli Rootsis, oma "kodus", kuhu Sander Vaher oli kaardi joonistanud. Minu ülesanded piirdusid siiski kaardile paranduste kandmisega, mida muuseas tuleb igal aastal teha, sest hoov muutub pidevalt!

Jätkub...

Kolmapäev, 20. jaanuar 2010

Hüva muusikat

Siinkohal natuke mehest, kes on pärit päris omast maailmast, kelle igapäev võib kõrvaltvaatajlale tunduda kui performance. Tema seoseid spordimaailmaga on hämarad, mistõttu võib kallil lugejal tekkida küsimus, miks temast üldse kirjutada. Aga maailmas on inimesi, kellest ei saa üle ega ümber. Üks neist on Erkki Hüva.Aktiivsed Tartu tudengid peaksid õnnist trubaduuri ja poeeti tundma hästi kohvik Zavoodi klientuuri hulgast. Võib-olla olete teiegi Zavoodis istudes korraks lauast lahkunud ning naastes leidnud eest vaid tühjad klaasid ning vahuste vuntsidega mehe? Aga võib-olla olete filosoof-tekstikahuriga kohtunud linnaliinibussis? Võib-olla olete kuulnud isegi tema muusikat? Igaühel on temaga oma kogemus.

Siinkohal üks lõiguke Eesti Ekspressi artiklist, mis ilmunud 2000. aastal:
"Hüva paelus mind eelkõige kui väsimatu vestleja, tekstikahur, kes on nõus rääkima alati, igal pool ja kõigest. Kogu tema olek jutustab vaikimise võimatusest. Tal on vastus igale küsimusele, ka kõigile neile, mida talt keegi kunagi küsida pole märganud. Kuna tänulikke ja arusaajaid kuulajaid pole alati käepärast võtta, liigub Erkki Sokratesena Tartu tänavatel ning hoolitseb ise nii oma auditooriumi pideva olemasolu kui uuenemise eest. Tema isikus kohtuvad isehakanud rahvavalgustaja, (tänava)muusik, show-mees, dändi ja poeet."

Kahjuks pole tema muusika jõudnud laiema kuulajaskonnani, sest nagu mainitud EE artikkel ütleb: "Hüva viljeleb muusikat, mille vahele on raadioeetris pehmelt öeldes väga raske reklaami müüa". Üllatusena jõudis aga maestro muusika eelmisel nädalal ka R2 eetrisse, saatesse Rahva Oma Kaitse. Asjatundjad teavad, et just sinna see sobibki.

Et mitte oma tühiste sõnadega elukunstnikust valet muljet jätta, lugege ja kuulake natuke, mis on tema kohta öelda massimeedial:
Eesti Päevaleht
Eesti Ekspress
Õhtuleht
Reporter
YouTube

Tõeliselt hüvasid elamusi saab aga ikkagi kohvikust Zavood!