Reede, 28. mai 2010

Mõista-mõista, kus see on...

Olen taaskord kogemuse võrra rikkamaks saanud. Kui nii jätkata, saan varsti professionaalseks hoovi-kaardistajaks! Vilununa sain välitööde ja joonisega hakkama ühe õhtuga. Nüüd aga mõistatus: mis asutuse krunt kaardistatud sai? Kõik kes on juba varasemast kursis selle pisikese projektiga, paluks arvajatel elu lihtsaks mitte teha!

Kaart ise:






















Võitjale auhinnaks leivalabidas!

Pühapäev, 23. mai 2010

O-htlik!

Õnnetu kukkumine, mis lõhkus A-M Hauskeni põlve. Pildiseeria siit: http://www.opn.no/her-gaar-hausken-paa-trynet-i-en-steinroeys.4778107-122786.html

Neljapäev, 20. mai 2010

Intervjuu Marek Karmiga

Sünniaeg ja -koht
19. juuni 1990. aasta. Sündisin Tallinnas.

Kus resideerud praegu?
Elan üürikorteris Tartu kesklinnas W. Struve tänaval. Elukoha valikul sai otsustavaks tutvused korteri omanikuga ning väga hea asukoht õppehoone(te) suhtes. Treeninguid silmas pidades on kesklinnas elamisel omad plussid ja miinused. Tallinnas (kodus) käin nädalavahetustel olenevalt vajadustest.

Kirjelda lühidalt oma kooliteed.
Väiksena meeldis mulle õppida ja kool tundus hästi äge. Lasteaias soovisin vist saada panga presidendiks. Kuna enne kooli oskasin juba lugeda ja korrutada, siis kooli valikul jäi sõeldale Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Reaalkool. Otsustasin selle teise kasuks - tundus kuidagi sümpaatsem. Kõik 12 klassi käisin ma Tallinna Reaalkoolis. Põhikooli astme alguses hakkas mind järjest huvituma geograafia. Kuna geograafia õpetamise tase oli koolis väga hea, siis selle pärast ma jätkasin ka gümnaasiumiastmes Tallinna Reaalkoolis. Seda võimaldas geograafia olümpiaadi 1. koht 9. klassis, mis tagas mulle enda koolis jätkamise ilma katseid tegemata. Gümnaasiumis läks reaalainetega päris raskeks, kuid olen oma kooliteega siiski väga rahul. Tallinna Reaalkoolis sain realiseerida oma huvid. Võib mainida ka seda, et koolis õppis ja õpib ka praegu mitmeid häid orienteerujaid. Enda klassis oli orienteerujatest veel Kristjan Stroom ja Ats Sõnajalg, kellega oli tundide ajal hea orienteerumise-juttu rääkida ja analüüsida radu. Praegu õpin esimest aastat Tartu Ülikoolis geograafiat.

Lemmikmaastik Eestis ja välismaal.
Eestis on maastike erinevus päris suur. Kuna ma olen siiski põhjaeestlane, siis mõned Põhja-Eesti maastikud on jäänud meelde, kui väga huvitavad - OJ arvestuses Jõelähtme (Võerdla) ning erinevad reljeefsed maastikuosad Põhja-Kõrvemaal. Lõuna-Eestis mulle meeldib Korela piirkonna maastikud. RO arvestuses on lemmikmaastikud Keila-Joa ja Võlsi. Kindlasti on paljud head maastikud mul veel käimata.
Välismaal olen võistlenud veel vähe ja annan oma arvamuse senikäinu põhjal. Kuldiga linn oli väga mõnus sprindimaastik ning hea elamuse sain ka 2008. aasta Baltic Junior Cup-i teatevõistluse maastikul. RO maastikest on mulle meeldima jäänud Nida poolsaare (Leedu) maastikud.

Kuidas sattusid orienteerumisspordi juurde?
Enne orienteerumisega alustamist tegelesin võistlustantsuga. Kuna see spordiala hakkas erinevatel põhjustel vaikselt ära tüütama, siis tahtsin ühendada oma huvid ja spordi ning orienteerumine tundus selleks õige spordiala. Orienteerumisega alustamise daatumiks loen 01.04.2006. - siis ma ostsin litsensi ning järgmisel päeval osalesin Tallinna Loomaaias Tervex-i võistlusel, kus ma kahjuks jätsin ühe KP vahele. See mind ei kõigutanud ning jätkasin hooaega peamiselt päevakutel käimisega. Ühtegi orienteerujat ma ei tundund siis ja keegi mind ei kutsunud.

Mis on Sinu hobid peale orienteerumise?
Kunagi sai tegeletud ilmavaatlustega, mis on praegu asendanud lihtsalt huviga meteoroloogia vastu. Nooremana sai veel skaudiringis käidud. Tutvused on säilinud ning praegu olen vahest noortele skautidele õpetanud peamiselt orienteerumist. Kuna orienteerumisega seonduv ise läheb järjest rohkem ajamahukamaks, siis muid hobisid hetkel ei harrasta.

Kui palju inimesi oled meelitanud orienteerumisüritustele? Kas mõni neist on arvestatavaks harrastajaks hakanud?
Koolis ja muudes tutvusringkondades olen ikka inimesi metsa- või linnamaastikule suutnud meelitada küll (isegi EMV-le ühe koolivenna). Arvestavaks harrastajaks on neist saanud 1 või 2 inimest.

Kuidas saaks orienteerumise juurde tuua uusi noori sportlasi?
Ainult noortele mõeldud orienteerumisvõistlustel (nt Tallinna Koolinoorte MV) tuleks noori kuidagi meelitada treeninggruppidesse ning jagada infot kõige orienteerumisega seonduva kohta. Isiklikult arvan ka, et Ida-, Põhja- ja Lääna-Eestis peaks olema aktiivsem noortetöö. Orienteerumisest tuleb luua vinge spordiala kuvand noortele. Minu aravtes seondub orienteerumisega noortele pigem metsas eksimine ja seiklemine, KP-de saboteerimine ja kaardist mittemidagi arusaamine - see kuvand tuleb ära kaotada.

Oled mees mitmel rindel - võtad osa orienteerumisjooksu-, suusaorienteerumise- ja rattaorienteerumise võistlustest. Milline on ikkagi see kõige tähtsam ala, milleks valmistud?
Noorte- ja juunioride aega nimetan ma mitmekülgsuse arendamise aastateks. Käesolev hooaeg on mul 5. ning vaikselt võib juba hakata mõtlema spetsialiseerumisele. Paljud on minult seda tihti küsinud ning olen vastamisel kuidagi keerutanud välja mittetäieliku vastusega. Tihti on mul tujude vaheldus, küll meeldub RO rohkem, siis aga OJ. SO-d olen teinud pigem selleks, et talvel ka kuidagi orienteeruda saaks. Oma hetke valiku tegemisel olen arvestanud mitme faktoriga: milline liikumisviis mulle treeninguna rohkem meeldib, kuidas tehniliselt sobib, kui palju on kaotuse-% võitjale jne. Esmakordselt suuremale avalikkusele võin ma öelda seda, et hetkel on ilmselt plaanis järgmised aastad pühenduda rohkem RO-le. Tähtsaks pean füüsilise vormi edasiarendamist. Kindlasti ei jää OJ unustuste hõlma. Plaanin teha vähem starte ja seda tehnilisematel maastikel. Kui mõne aasta pärast on füüsiline ja OJ-tehniline võimekus parimatega võrreldav, siis võib juhtuda nii mõndagi. Eks homne ole jälle targem...

Mis on Sinu sportlikud eesmärgid?
Igaks aastaks katsun teha omale mingid eesmärgid, mille täideviimise tõenäosus jääks 30...60% vahele, et motivatsioon püsiks kõrge. Selle aasta eesmärk on RO juunioride MM-l teha sõit, millega jääks väga rahule ning tulemus oleks vääriline. Järgmise aasta eesmärk on murda ennast täiskasvanute RO koondisse. See on raske ülesanne, sest ettevalmistusperioodil peab tõsipalju tööd tegema. Omaette eesmärgiks olen ma võtnud sihiku saada tehniliselt väga heaks orienteerujaks - ka see on raske ülesanne, sest pean koguma veel väga palju kogemusi.

Missuguseid varasemaid eesmärke oled juba saavutanud?
2008. aastal ma tahtsin väga Eesti koondise eest võistlema saada välismaale - seda ma ka sain ja sooritused olid rahuldavad. Eelmine aasta oli eesmärk võistelda RO juuniroide MM-l ja teha enda kohta hea sõit ning olla eestlastest parim - see õnnestus tavarajal. Need vist on parimad näited eesmärkide täideviimisest. Üldjuhul olen ma enda suhtes pigem kriitiline ja rahulolematu.


Missugune on Sinu aastane treeningtsükkel?
Päris traditsioonilist aastast treeningtsüklit pole veel selgelt välja kujunenud. Viimase paari aasta kohta võin midagi juba öelda. Sügise lõpp on väikese puhkeperioodi ning kergemate treeningutega. Talvekuudel teen mahutreeninguid nii joostes, suusatades kui ka spinningu näol (siserattasõidutreening). Kevade poole üritan juba teha ka raskemaid treeninguid. Kevaditi olen võistlenud palju, et saada tehnilist kindlust. Vastavalt sellele, kas ees on tähtis OJ või RO võistlus, olen ma teinud vastava suunitlusega trenne nii kaardiga kui kaardita. Treeningute planeerimisel üritan enda jaoks selgitada välja, millal mida üldises joones teha hooaja jooksul. Siis planeerin edasi täpsemalt umbes nädala ette. Enda miinuseks loen, et väga täpseid plaane ei oska teha, sest muutuvaid faktoreid on tihti palju ning treeningu tüübi juhuslikkuse faktor on vahest enda arvates suur. Järgmiseks hooajaks proovin aga teha süstemaatilisema ettevalmistuse ja saada sellealast nõu rattasõitjatelt.

Kas oled enda- või teiste vigadest õppija?
Nii ja naa. Teiste vigadest on küll mugav õppida, kuid orienteerumises ei pruugi teiste vigadest õppimine olla piisav. Enda tehtud vigadest on aga parem õppida, kuid kahjuks neid ikka tuleb omajagu ka.

Kes on Sinu eeskujud?
Eeskujude peale olen vähe mõelnud. Konkreetsem orienteerumisega seonduv eeskuju on mulle Tõnis Erm.

Mõni lõbus seik, mis metsas juhtunud.
Eelmise aasta öisel EMV-l sai Atsiga metsas viskilaulu lauldud ja pärast seda viga tehtud. Rohkem midagi erilist ei meenu.

Oled tuntud kui väikestest võitudest lugu pidav orienteeruja. On see tõsi? Kuidas on skeem "väikesed võidud viivad suurte võitudeni" Sind aidanud?
(Naerab) Mingi taoline tuntus tuli mulle jah antud lause näol, kui ma 2008. aastal panin vist teate EMV-l K-punkti kinni. Aga eks ta õige ole, et väikestest võitudest võivad saada alguse suured võidud. Mõned külavõistlused on mul vahest olnud võidukad - loodan, et kunagi mõni suurem võistlus läheb võidukalt. Seda lauset ma eriliseks skeemiks siiski ei pea.

Intervjueeris Lauri Sild

Neljapäev, 13. mai 2010

Neljapäev, 6. mai 2010

Teisipäev, 4. mai 2010

4,5




Siin on teaster minu väiksest projektist. Kaardile jääb minu kodulähedase piirkonna üks kõrgematest tippudest Tornimägi (tegemist ei ole Tornimäega, mis on Karula kõrgustiku kõrgeim tipp, see jääb ~6km Lüllemäe poole). Kaarti teen oma lõbuks vabadel hetkedel, olen kasutanud erinevad maa-ameti serveri kaarte ja ortofotosid, OK Ilvese vanu kaarte, Karula rogaini kaarti. Töö veel käib, ehk kunagi avaneb kellegi õnnelikul võimalus siin jooksta. :)