Mõtteid Gunde Svanilt

Lugesin just Bengt Nordini koostatud maailma ühe edukaima murdmaasuusataja Gunde Svani autobiograafiat. Gunde Svan võitis oma sportlaskarjääri jooksul 7 maailmameistrivõistlust ja 4 olümpiamängude kulda ning mitmeid suurvõistluste medaleid. Kindlasti on Gundelt kõigil midagi õppida.

• "Tõstes hommikul hotellitoas rullkaardinat üless ja vaadates välja pidi mu reaktsioon olema alati sama, ükspuha, kas väljas oli hea või halb ilm. Pidin alati olema ühtviisi võitlushimuline ja valmis suurteks võitudeks - ilm on kõigile ühesugune" ... "Et ennast selleks ette valmistada, tavatsesin treenida ka kõige halvema ilmaga, harjuda tuli halvimate mõledavate tingimustega" ... "Halb ilm ei tohtinud kunagi anda põhjust treeningkorra ärajätmiseks". Selline suhtumine andis Gunde arvates juba vaimse eelise teiste ees. Gunde oli suusatajana ülimalt täpne ning perfektsionist, kõik pisiasjad pidid töötama laitmatult.
• "Mina arvan, et kui tahad võita, on vaja seda ka öelda" ... "Igasuguse edu aluseks on eneseusk"
• "Viimane samm võiduni on rohkem usu kui puhtalt füüsilise suutlikuse küsimus."
• "Ma olen nimelt veendunud, et kui sa käid seda teed, mida käivad kõik, ei jõua sa kaugemale kui kõik teised või vahest isegi mitte nii kaugele. Selleks, et jõuda kaugele tuleb leida oma tee". Gunde ei olnud meister juba pisipõnnist peale, noorena ning veel juuriorigi klassis oli Gundest tunduvalt tugevamaid sõidumehi, Gunde viis tippu enesekindel järjepidev töö.
• "Parimaks saadakse ainult läbi valu ja vaeva"
• "Kui tahad olla parim, peab olema valmis riskima"

Lennukaid treeningtunde!

Rugdeveien

Rugdeveien on üks tänav Bergenis Norras. Google on tänavast teinud ka street view ülesvõtted. Liikuge mööda Rugdeveienit itta ning vaadake, mida kohalikud Google'i pildiautost arvasid. Esimeses kaadris istuvad mehed pildi vasakus nurgas.

Amatööri kartograafiakogemused vol.2

2004. aastal liitis Võru I Põhikool endaga Võrusoo Põhikooli. Sel ajal oli kooli direktor Tiit Tali. Tema arvates oli "uuele" kooli krundile hädasti kaarti vaja, et tutvustada orienteerumissporti kehalise kasvatuse tundides. Tiit pöörduski minu poole palvega joonistada uus kaart. Siit alates oli tegu juba äriga, sest sain töö eest palka. Välitöödega sain hakkama nädalavahetusel ning järgnevatel argipäevadel sain ühele poole ka digitaliseerimisega. Tegu on ametliku orienteerumiskaardiga, mis on ka Eesti Orienteerumisliidu kaardiserveris olemas. Kaardi esmakordsel kasutamisel koolitunnis olevat üks jüts mütsiga lööma tulnud: "Mul see hoov nii selge, pole kaarti vajagi!" Seejärel otsis ta 14 minutit esimest punkti.

Minu kaardijoonistamisoskustes toimus aga arenguline hüpe. Mingi ime läbi sain tööpakkumise Norrast: digitaliseerida 12 ruutkilomeetrit tõsist Norra maastikku. Päris pikk aeg läks mööda, enne kui tööga valmis sain. Antud kaardil on peetud ka hulganisti võistlusi, üks viimastest mullune Midnattsolgaloppen. Siin Mats Troengi rajad teevalikutega: 1. päev, 2. päev.

Sise-O ajastul tuli mul ka Võru uuest spordihallist kaart teha, et siis siin mõni etapp läbi viia. Kaardijoonistamisest polnud palju juttu, pigem nimetaks tehtud tööd nokitsemiseks.
Seejärel palus Toivo Kotov mul digitaliseerida uus Lüllemäe kaart. Võtsin töö meeledi vastu, sest tegu on minu elu esimese kodukohaga. On see nüüd eetiline või mitte, aga võitsin sel kaardil peetud Valgamaa MV märkeorienteerumises, mis lumepuudusel peeti joostes. Tulemused

Viimane kartograafiaga seotud töö pole enam orienteerumisvallast. Seekord sai eritellimusel tehtud kaart Võhandu Maratoniks. Muuseas soovitan huvilistel sellest sigalahedast üritusest osa võtta! Nimetatud kaart on välja toodud ka viimases Orienteerujas.

Need ei jää kindalsti minu viimasteks kaartideks, juba sel suvel on plaanis Rootsis joonistada kaart huvitavast rabasaarestikust.

PS! Minu kõrvu on jõudnud kuuldused Tiit Tali ja Timo ühisest kaarditalgutest Järvseljal. Loodan, et lähiajal toimub selle esitlus siinsamas blogis.

Amatööri kartograafiakogemused vol.1

Olen märganud, et nii mõnelgi noorel orienteerujal on käsil oma väike kaardiprojekt. Tööde vilju ma kahjuks siiani näinud pole. Sestap räägingi natuke enda kogemustest selles valdkonnas. Loodan, et järgnev jutt annab huvilistele innustust oma koduümbruse kaardistamiseks või valmis tööde avalikustamiseks! Huvitav oleks vaadata mis kellelgi tehtud on. Kellel kaardipagas suur ja selle juurde käiv jutt venib pikaks, võiks oma teosed siinsamas blogis uue postitusena esitada!

Suur huvi kaartide vastu on mul olnud maast madalast. Ma ei kuulunud veel kõige nooremasse vanuseklassigi, kui legendaarsetes Kergatsi laagrites peeti kompostrijookse paljundatud hoovikaartidega, mille oli vildikate-pastakatega joonistanud Urmas Kannumäe. Igaühele anti stardis kontrollkaart, mille lahtrites olid läbitavate kontrollpunktide tunnusnumbrid. Ühegi võistluse tulemust küll kahjuks ei mäleta, aga see-eest on üritus ise eredalt meeles. Vaimustunult proovisin ka ise joonistada sama hoovi kaardi, kuid see ei tahtnud sugugi õnnestuda.

Aastad möödusid, kuni sain 10 aastaseks ja tegin ema abil tutvust programmiga Ocad, mis on vajalik kaartide digitaliseerimiseks. Esmased oskused vajasid väljundit, ning võtsin ette oma kodu ümbruse paberile kandmise. Seekord tuli välitöö ka palju paremini välja kui Kergatsil. Tööd alustada oli väga keeruline, sest alusmaterjal oli mul... valge leht (nagu kaardil kirjas)! Aga raskused ei takistanud ja paaripäevase pusimise järel sain oma esimese meistriteose valmis. Mäletan, et kui vanemad olid Rakveres Jüriööjooksul, tegin kodus naabrilastega oma võistluse. Sellepärast on ka leppemärgid kaardi ülalserva kantud. Nagu näha, ei osanud ma tookord veel printeritki õigesti kasutada...

Kose kaardi laiendustöö seisab juba mõnda aega. Võib loota, et kaart millalgi valmis saab ning sellel siis kevadine Võru valla auhinnavõistlus öises sprindis peetakse. Väike näidis samast kohast:

2002. aastal toimus OK Võru noorte laager Praali-Ootsipalu kaardi veerel. Seal saime üheks ülesandeks kaardistada taluhoov, millega pärast kompostrijooks teha. Töövahendite piiratuse tõttu jäi osa asju joonistamata ning kruusatee sai näiteks hoopis sinisega kaardile kantud. Kogenud kaardistajana sain töö kiiresti tehtud.

Järgmisel aastal toimus sama laager Nõva vallas Perakülas Arne Kivistiku talus. Taas pandi laagrilised kaarti joonistama, kuid seekord oli talu märksa keerukam. Kahuks ei leidnud ma ühtki eksemplari valmis tööst, ent kes on nimetatud kohas käinud, kujutab ette kui huvitav kaart see olla võis.

Järgmine kokkupuude kaardijoonistamisega oli Rootsis, oma "kodus", kuhu Sander Vaher oli kaardi joonistanud. Minu ülesanded piirdusid siiski kaardile paranduste kandmisega, mida muuseas tuleb igal aastal teha, sest hoov muutub pidevalt!

Jätkub...

Hüva muusikat

Siinkohal natuke mehest, kes on pärit päris omast maailmast, kelle igapäev võib kõrvaltvaatajlale tunduda kui performance. Tema seoseid spordimaailmaga on hämarad, mistõttu võib kallil lugejal tekkida küsimus, miks temast üldse kirjutada. Aga maailmas on inimesi, kellest ei saa üle ega ümber. Üks neist on Erkki Hüva.Aktiivsed Tartu tudengid peaksid õnnist trubaduuri ja poeeti tundma hästi kohvik Zavoodi klientuuri hulgast. Võib-olla olete teiegi Zavoodis istudes korraks lauast lahkunud ning naastes leidnud eest vaid tühjad klaasid ning vahuste vuntsidega mehe? Aga võib-olla olete filosoof-tekstikahuriga kohtunud linnaliinibussis? Võib-olla olete kuulnud isegi tema muusikat? Igaühel on temaga oma kogemus.

Siinkohal üks lõiguke Eesti Ekspressi artiklist, mis ilmunud 2000. aastal:
"Hüva paelus mind eelkõige kui väsimatu vestleja, tekstikahur, kes on nõus rääkima alati, igal pool ja kõigest. Kogu tema olek jutustab vaikimise võimatusest. Tal on vastus igale küsimusele, ka kõigile neile, mida talt keegi kunagi küsida pole märganud. Kuna tänulikke ja arusaajaid kuulajaid pole alati käepärast võtta, liigub Erkki Sokratesena Tartu tänavatel ning hoolitseb ise nii oma auditooriumi pideva olemasolu kui uuenemise eest. Tema isikus kohtuvad isehakanud rahvavalgustaja, (tänava)muusik, show-mees, dändi ja poeet."

Kahjuks pole tema muusika jõudnud laiema kuulajaskonnani, sest nagu mainitud EE artikkel ütleb: "Hüva viljeleb muusikat, mille vahele on raadioeetris pehmelt öeldes väga raske reklaami müüa". Üllatusena jõudis aga maestro muusika eelmisel nädalal ka R2 eetrisse, saatesse Rahva Oma Kaitse. Asjatundjad teavad, et just sinna see sobibki.

Et mitte oma tühiste sõnadega elukunstnikust valet muljet jätta, lugege ja kuulake natuke, mis on tema kohta öelda massimeedial:
Eesti Päevaleht
Eesti Ekspress
Õhtuleht
Reporter
YouTube

Tõeliselt hüvasid elamusi saab aga ikkagi kohvikust Zavood!

Mitmekülgne Martin Johansson

See noor andekas Rootsi koondislane katkestas 2007 aasta MM-i tavarajal kuumarabanduse tõttu, kuid juba kolm päeva hiljem oli mees jälle täkku täis ning võttis sprindipronksi. Sama värvi medali sai ta järgmiselgi aastal. Läinud aastal võitis ta ülivõimsalt O-Ringeni eliidiklassi. Viimastel maailmameistrivõistlustel lisaks sprindi 5. kohale, lootis ta ka edukalt esineda tavarajal, kuid kahjuks jõudis ta enne seda sattuda kurikuulsa teatedraama tähelepanu keskpunkti, kui astus umbes tosina sentimeetri sügavusele ora jalga.
Martini mitmekülgsus kajastub ka talispordialadel, seda just murdmaasuusatamises. Ta on võtnud medaleid Rootsi meistrivõistlustelt ning lisaks esindanud oma riigi koondist U23-klassi MM-il. Maailma kuulsaimal maratonil - Vasaloppetil - on ta sõitnud välja hämmastavad 57. ja 53. koha.

Foto internetist

Kui Eesti orienteerujatest suusafännid Otepää MK etapile omadele kaasa elama lähevad, siis ärge unustage hejatada ka seda tublit orienteerujat, sest ka tema on seal startimas! Rootsi murdmaasuusakoondise peatreener nimetab Martini ja veel kahe debütandi osalemist Otepää MK-l investeeringuks tulevikku. Hoidkem pöialt!

Muusikanõukogu

Kuna Pets on oma blogis metallist ära pööranud (viimased lood Fight With Tools ja Somewhere Over The Rainbow), siis üritan talle siinkohal toeks olla. See on tõenäoliselt 2009/2010 treeninghooajal minu kõige enimkuulat lugu olnud. Justament trennis klapid peas.