kolmapäev, 23. august 2006

Noored, hakake jooksma!


Puusepa Markus ja Silla Timo tahtsid olla humoorikad ja kriipida rasvased jäljed omaenda medalitele. Mina vastaks nende vaenulikule ja ignorantsele rünnakule Lasse Vireni sõnadega, kui teda süüdistati dopingu tarvitamises: "Öeldagu mulle, mis see on ja mis ta teeb?"

Lasse Viren oli Soome pikamaajooksja, kes võitis 1972. aastal Münchenis ja 1976. aastal Montrealis nii 10 000 kui ka 5000 meetri jookusud. Mängleva kerguse ja madala jooksusammuga tõi ta Soome pikamaajooksu aaastakümneid kestnud madalseisust välja.

Mauno Saari kirjutatud raamatu "Lasse Viren" peaks minu arvamuse kohaselt tegema kõigile orienteerumisjooksu koondise liikmetele kohustuslikuks, siis mõtleks ka võib-olla Võru klubi naljamehed, kas dopinguteema ülestõstatamine ei-tea-kust, on ikka aus tegu...

Kõigile neile, kes kavatsevad aga kunagi Puusepa Markust ja Silla Timo jooksurajal võita, olgu mõned näpunäited samast raamatust, jooksukuninga Vireni enda suu läbi:

Algus
  • Kui kavatsed jooksma hakata, pead sa teadma mõningaid asju ja need heaks kiitma. See on sinu elukindlustuspoliis.
  • Olla innustunud ei tähenda veel olla võimeline.
  • Jooks ja sörk on kaks sootuks eri asja.
  • Kui oled sörkinud ja kavatsed nüüd jooksma hakata, annan alustuseks parima soovituse: helista oma arstile. Küsi, kas tema on sinu seisundist niisamasugusel arvamusel, kui sa ise. Sellises küsimuses ei visata kulli ja kirja.
  • Enamik inimesi on kindlad selles, et juhivad autot keskmisest paremini. Niisama tavaline on ülehinnata oma seisundit.
  • Mõlemal juhul võidakse kaotada oma elu.
  • Minu kogemuste põhjal on kõige varmamad oma seisundit ülehindama need, kes aeg-ajalt sörgivad. Kindlaimat tunnistust annab seesama rütmitus: neil ei ole püsivust regulaarselt sörkida. Neil tuleb hoog peale, millal juhtub, ja neil on tavaliselt kenad jooksusussid.
  • Kõige hullem, kui pealehakkamist on, kuid võimeid pole.
  • Mõnikord, kui keegi minu kannul ähib või uhiuues varustuses mööda pressib, kuulen ma kõrvus matuseviise.
  • Kes võidu sörkima kipub, sooritab kõige hullemat vormitesti. Selle tulemust võib väga sageli lugeda lamava mehe sussitaldadelt.
  • Elu on igaühel üks. Koolilapsi on surnud Cooperi testi sooritades, mida ma pole just üleliia tihti kuulnud eluohtlikuks nimetatavat. Ta on seda, nagu jooks üldse.
  • Teadmatus on igas asjas ohtlik.
  • Kui keegi tahab proovida, kas temast saab pikamaajooksjat, siis ei saa. Ega ma küll proovimast keela.
  • Minult on küsitud ikka sedasama: “Mis tunne on?” Mis tunne on võita, mis tunne on kaotada, mis tunne on enne ja mis tunne on pärast, mis tunne on olla parim maailmas?
  • Ei ole osanud mina sellele vastata. Need on valed küsimused. Ükskord ütlesin: “On nagu joodiku peatäis.”
  • Siin on kõik staadiumid olemas, head ja pahad. Joovastus, mõistusekaotus, kassiahastus. Seejärel ihkab joodik peaparandust ja mina jooksu.
  • Küllap on selles omajagu hullust. Nagu joomiseski
  • Kõige kergem on alguses ja seejärel lõpus. Raske on vahepealne.
Need oli ainult mõned punktid, järgmine õppetund tuleb sellest, kuidas käivad jooksuga kokku vaist, jalad ja pea. Ning kes on võitjad, kes kaotajad.


6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kas Lasse Virenile viitamine annab märku sellest, et rajal surusid sa konkurendid väliskurvi ja lõpuks olid sa lihtsalt vähem jooksnud, kui nemad?

Anonüümne ütles ...

Lasse Viren: "Treenimine metsavaikuses teeb vaimu tugevaks. Kui sa jooksed metsas, siis pead pidevalt muutma rütmi, et juurikatest mööda pääseda. Just nagu võistlustel, kus sa pead tempo muutuseks pidevalt valmis olema." (http://pikamaajooks.googlepages.com/home)

Mihkel ütles ...

Hmm, ma näppisin ka sedasama raamatut laupäeval ja mõtlesin, et mis ma temast ikka loen, kui annet mul joosta ei ole ... nagu temal tõenäoliselt

Kati ütles ...

Näed, Mihkel, sul on veel pikk tee areneda, äkki ühel heal päeval suudad ka end trennis oksele joosta, see oleks võistlustel pildituks jooksmisest veel üks samm edasi. Nii et harjuta hoolega!

Risto Kiilberg ütles ...

No seda juttu lugedes tuli küll nüüd hirm naha vahele, põhimõtteliselt Lasse jutu järgi peaks juba ammu surnud olema aga on vist lihtsalt õnneks läinud. Peab nüüd kohe jooksmisest loobuma, muidu sussid varsti püsti ...

peeter ütles ...

Ma olen trennis toomemäel roojanud varjulisemas kohas, kas see on ka kõvem kui võistlustel pilt tasku joosta?