Aeg-ajalt leiab huvitavat ka mujalt kui internetist. Küsimus alloleva pildi kohta on väga lakooniline: "millega on tegu?"
Vastused palun lisada kommentaaridesse. Esimene õigesti vastanu saab auhinnaks võimaluse esitada uus küsimus (võimalusel uue jutuna, muidu kommentaarina). Vihje: pilt on tehtud fotoaparaadiga!
Maratonipäev, 19. juuli 1900 oli erandlikult kuum päev, lõpuks tõusis kuumus koguni 39 kraadini Celsiuse järgi. Ometi jooks toimus, seejuures uskumatu, kuid tõsi - start anti päeva kõige kuumemal ajal, kell 14.30. Jooksjad läbisid Boulogne'i metsas kõigepealt neli korda 500-meetrise ringi ja väljusid seejärel Pariisi tänavatele. 40,260 km pikkuse maratoni finiš oli jälle Boulogne'is. Kehvasti märgistatud rajal olid eelised prantslastel, kes orienteerusid tänavarägastikus paremini. Esimene katkestaja - Johan Nyström Rootsist - loobus juba esimesel staadioni läbitud ringil.
Pariisi olümpiamaratoni juhtis esialgu, läbi Bois de Boulogne'i, George Touquet-Daunis. Üldiselt on tänapäevani kõigis teatmikes jooksukirjeldused napid, kuid siiski on teada, et prantslane juhtis jooksu vähemalt pool maad ja teda jälitas teisena rootslane Ernst Fast. Kui Touquet-Daunis katkestas, asuski Fast liidriks. Enne viimast viit kilomeetrit juhtis ta maratoni kümneminutilise eduga. Kuid temagi oli sedavõrd kurnatud, et peagi möödusid temast Michel Théato ja Emilie Champion. Teistel andmetel olevat rootslane aga hoopis suunatud valele rajale ja enne kui ta suutis uuesti õigele trassile pääseda, oli kulunud hulgaliselt aega. Ameeriklane Arthur Newton oli teadlik, et juhtis poolel teel, kuid kui ta "võitjana" finišisse jõudis, kuulis ta imestunult, et on alles viies ja et võitja, Michel Théato Prantsusmaalt on läbinud lõpujoone juba tund aega varem. Ameeriklased esitasid 23-aastasele Théatole süüdistuse raja lühendamises, kuna ta tundis hästi linna tänavaid, kuid süüdistus lükati kohtunike poolt ümber põhjendusega, et kolmandaks tuli ju rootslane! Théato võitis jooksu ligi viieminutilise eduga teise prantslase Emilie Championi ees. Ernst Fast jäi maha juba ligi 40 minutiga, seetõttu on kahtlused võitja raja lühendamises jäänud püsima. Otseseid fakte aga kellelgi esitada polnud.
Kuningas T. (2002). Spordilegendid
Foto 1: Maraton algfaasis (19 startijast lõpetas vaid 6)
Foto 2: Võitja Michel Théato
Kui seagripp ründab, siis diagnoosi panemisel aitab pilk peeglisse. Kui pole enda oskustes kindel, võib võrdlusena kasutada noorhärrasid popkultuurist:patsiendid.
Võistluse tähtajast on möödunud juba natuke aega, ning nüüd kui kodus tagasi olen, avalikustan ka tulemused ja korrektse lahenduse. Alustuseks ütlen, et olen pettunud, sest laekus väga vähe lahendusi. Nimelt saatis oma variandi vaid 10 inimest! Kui võistlust algatasin, pidasin silmas just noori, kellele selline o-ülesanne arendav võib olla. Nüüd selgus, et keskmine võistleja vanus on umbes 32 aastat. Tööinimestest saan aru, kel ei pruugi töö kõrvalt mahti olla, aga noortel peaks suvel aega laialt käes olema ju?!
Tulemuste tabel: Tulemused on pingereas õigete kontrollpunktide arvu, ning seejärel lahenduse saatmise kuupäeva järgi. Kuna vastamise kiiruse kriteerium siin ei kehtinud, on kaks võitjat - Risto Kiilberg ja Rein Rooni! Finaali jätan tegemata, sest see on päris suur vaev nii vähestele inimestele. Seega kutsun mõlemad võitjad Lendorava Rajale, leppige omavahel aeg kokku ja kontakteeruge! Rajameistri poolt planeeritud rada on siis selline:
Tänan kõiki kes osa võtsid või vähemalt üritasid seda teha!
Kui saime teada mis häärberis Vallo resideerub, loobusime Itaalia laagrist otsekohe ning kolisimegi Peri lähedal asuvasse tallu. Esialgse jutu järgi pidi hoone olema ehitusjärgus ning elamiskõlbmatu, kohale saabudes oli aga mõlemal poisil seda mõisa nähes klapp lahti. Majutusasutuse kodukorrareegel oli lihtne ja otsekohene: "Kes ei tööta, see ei söö!" Reeglile allumatus viis tõusiku ahju. Nii algaski meie raske 6-päevane tööpõli. Laagri eesmärk oli koguda tuima kilometraaži. Iga hommik algas häirega ning ärkajatel olid jooksuriided juba eelmisest õhtust seljas. Ametlikud treeningud algasid pikkade aeroobsete otsadega mille sekka tegime ka ekstensiivseid ning intensiivseid sutsakaid. Lisaks oli treeningute lahutamatuks osaks igasugu hüppeharjutused. Sammhüppeid dikteeris meie treener-esindaja, ise istus varjulises kohas, libistas kuni 0,5% alkoholisisaldusega kalja ning lõi takti: "Parem, parem, Vallo pool on parem!" Edasistes trennides pakkus meile seltsi ka koondise kloun, kes juhatas vägesid Taevaskoja rindel. Tsirkuseartist tõstis tuju ka allamäge lõikudega, kus seljastas oma treeningpartnerid. Laagri naelaks kujunes muistsetel Rosma nõlvadel peetud maastikukross, mis kulges ainult mööda sammaldunud nõlvu. Pärast 35-minutilist kestust "võttis Lauri välja haamri, ning lõi sellega "isa soovitusel" Kristole pähe". Läks mõni tühine hetk mööda kui juba oli Kristo kosunud ning "äigas treeningpartnerile kuvaldaga". Jooksusammu sel päeval enam ei tehtud. Puhkehetkel sai koormatud teisi lihasgruppe ja nii saidki peretütred uue liivakasti ning peremees ja perenaine uue sauna. Muuseas peeti laagriga täies pikkuses Vallo sünnipäeva, kust vooris läbi nii karvaseid kui sulelisi. Naabriks oli meetri laiuse sadulaga Karu, kelle seltsimees Täpi oli kümme korda väiksem ning meenutas lokkis rebast. Kõrvalaias oli oinapere, mille noorim liige sai omale väljanägemise tõttu nime Pamp. Teisel pool jõge kukkus naabrikägu ööpäevaringselt, aga alla ta ei kukkunudki. Kõik söögid olid väga maitsvad ning enne sööma asumist pidi sõnuma: "Täna söön kõik ära!" Tihti käis selle lubaduse täitmine üle jõu.
Pärisime laagri kohta ka kommentaare laagri juhendajatelt: Treener-esindaja Vallo Vaher: "* Sai kõvasti tööd tehtud, kõvasti trenni tehtud, kõvasti söödud, kõvasti õlut joodud – küll see kõva tulemus ka tuleb! * Lapsed on tänulikud seltskonna ning liiva eest! * Ainult 2 miinust oli – seaaed jäi lõhkumata ning mind ei suutnud Te liikuma sundida!" Koondise kloun: "Jäi mulje, et elati alpitoas – õhku polnud. Tegelikult tulin hoopis Pampu vaatama, aga ei näinud. Kättemaksuks võitsin treeningul vigastuse küüsis olnud Kristot ning olin temast kiirem mäest alla jooksus. Lootsin ka grillpidu, aga sünnipäevaline oli pillid kotti pannud. Olen pettunud, ootasin Vallolt paremat korraldust!"
Laagrilised Kristo ja Lauri tänavad võõrustajaid külalislahkuse ja vaeva eest!
kellel veel pole jaaniplaane tehtud, võib minu juurde maale sõita (Kiidjärve, Põlvamaa) ja minuga koos pidu ja tuld teha 23. juunil kell 18.00. Loomulikult on plaanis läbi viia traditsiooniline jaanispordiüritus + kõik muu lõbus mis ühe korraliku jaanipäevaga kaasas käib. Peale selle saab järves ja jões ujumas käia ja võibolla heal tahtel saab ka sauna. Jaanipäeva kellaaeg on pandud sportliku ürituse algusajaks, aga kohale võib tulla juba päeval. Küll tegevust juba jätkub.
Palun oma osalusest teada anda 22. juuniks. Sportlikuks ürituseks palun kaasa võtta riided, mida ei kardeta määrida.
Ööbimine minu juures Kiidjärvel, kiirematele broneerijatele voodid, aga sama mõnus on ka oma telk aias püsti panna.
Eesmärk on tuvastada rajameistri poolt planeeritud rada, mille pikkuseks on 7,4 km. Selleks on antud: foto igast KP-st; pildistamise suuna ja põhjasuuna vaheline nurk; KP objekt. Väike selgitus. "Võistlusmaastikuks" on Võrus ja kugemalgi tuntud Kubja spordi- ja rekreatsioonikeskus, kus on ka hiljuti uue pinnakatte saanud valgustatud rullsuusarada. Lahendada võivad kõik, mitte ainult noored! Loodan, et osavõtjad on ausad ning kaardiga maastikul ei käi.
Kaart Rada: Start - 44°; tiigi ots KP 1 - 205°; küngas KP 2 - 47°; tipuke KP 3 - 220°; orvand KP 4 - 180°; auk KP 5 - 166°; orvand KP 6 - 271°; soode vahel KP 7 - 195°; kraavi käänak KP 8 - 310°; soo ots KP 9 - 233°; auk KP 10 - 182°; kivi KP 11 - 161°; jäärak KP 12 - 283°; nina KP 13 - 280°; orvand KP 14 - 184°; auk KP 15 - 359°; avatud ala nurk KP 16 - 353°; tipuke KP 17 - 82°; lohk KP 18 - 14°; hoone Finiš - 324°; hoone
Kaardi mõõtkava on 1:10 000 ning kaardipildi resolutsioon 250dpi. Ehk on abiks ka teadmine, et põhja-lõuna joonte vahe on kaardil 25mm, maastikul 250m. Kaardipildile tuleb kanda Stardikolmnurk, KP-rõngad järjekorranumbriga ja finiširõngad. KP asukohale on kohustuslik lisada täpike! Ühendada pole tarvis. Näide. Hindamisel arvestatakse kaardile õigesti kantud KP-de arvu, kaasa arvatud start ja finiš. Lahendus saata e-postiga sild.lauri@gmail.com (pealkirjaks "oma nimi foto-o lahendus") või anda paberi kujul Lauri Silla kätte hiljemalt käesoleva aasta 31. juuli südaööks. Jätta ka oma nimi ja kontaktandmed. Võitjale auhinnaks prii pääse Lendorava Rajale koos sõpradega! Juhul, kui on mitu võitjat, toimub finaal.
Lahendusega võib ka koos saata oma arvamuse ja soovitused antud ülesande kohta. Nt kas on liiga lihtne, liiga raske; mida võiks teha teistmoodi jne. Siis oskab järgmine tegija ehk parema võistluse korraldada!
Olen mõelnud alustada oma blogi kirjutamist, aga kuna ma ei ole seda veel ilmselgelt teinud,siis teen kerge postituse siia ning eks siis ole näha kuidas välja tuleb. Millest ma aga kirjutan, nooh, mitmed on minult küsinud, et mis sa lühirajal tegid, et mitte seda igale ühele eraldi vatrada, kirjutan siis natuke oma jooksust eestikatel.
Nojah, eks ma ise läksin ikkagi sinna kulla järele, ma küll ei mõelnud tulemusele niivõrd kui ikkagi kenale o-sooritusele. Aga läks siis hoopis seda moodi, et 2.koht lühirajal, kui nii öelda siis nagu oiii,pole paha, aga vaadata ka jooksu tulemust( võitjale +3.48) ja arvestada enda rahulolu jooksuga, nooo asi on halb!
Vastupidiselt oma vendadele, kes läksid päev varem Lätti kohale, otsustasin mina võistluseelse soojenduse teha kodus ja nautida kodust olemist võimalikult kaua. Laupäeval mitte üldse väga vara hommikul seadsime siis Riia poole ajama. Kerge väsimus oli sees, sest eelmine nädal oli koolis ulme, aga no mõned eksamid sai tehtud. Soojendust tehes tundsin end üsna hästi, nägin kuidas 18klassi tüdrukudkeskendusid, kift! Jooksin, venitasin,tegin mõned kiirendused, mõtlesin raja peale,mõõtkavale. Ootasin eestikaid juba ammu ja olin valmis minema metsa, vähemalt nii ma arvasin...
Stardis K-punkti poole minnes ja rada üle vaadates, õnnestus mul komistada ja ninali lennata, egas midagi kiirelt püsti ja edasi. Oma jooksudele toetudes, otsustasin esimesed punktid kindla peale võtta. Esimese punkti kenasti ära võetud, teadsin et lähen paremalt poolt mäge(btw joonistatud rada võib mercury kodulehelt leida).Kuid no pärast tee peale jõudmist, jooksis üks eliidi mees mööda ja otsustasin minna ka teiselt poolt mäge. Nojah niipalju siis teiste mitte jägimistest (see ei olnud pealegi minu klassi jooksja ja kohe kindlasti ei läinud ta minu punkti!). Nonii kolmandasse minnes olin kerges segaduses oma asukohaga ja et ikka õige mäenuki poole suundun, aga vaikselt liikudes sain selle iseenesest kenasti kätte. 3-4punkt- jaa +1.56, kõigepealt liikusin kergelt vales suunas välja,mäe peal küsiti mu käest kus oleme, algul otsustasin olla hea ja näidata, aga ei tahtnud tempot alla võtta nii et pm ma kahjuks vist lõpuks ei aidanud teda kuidagi ja ta jäi meeltesegaduses sinna, aga nakatas mind ja mäest alla joostes teadsin et pean paremale minema ,aga jalad viisid otse, ning jõudes järgmise künkani seisatasin, üks väike tüdruk tuli küsima mingit punkti, siis oli keskendumine täielikult läinud. No käisin lohus ära sain paika. Edasi tempo all ja kuna liikusin 5ndasse punkti minnes lohkude äärest, tegin päris toreda kaarekese. Aga see on tühiasi 6.punkti tiiruga- plaan oli minna kergelt vasaklut poolt mäge ,aga no jooksin suunaga vale mäe äärdeja alles teisele teele jõudes, taipasin ,et asssssaaa vana!! Ja siis kiirelt suuna parandus ja jalad tööle. Järgmised kolm punkti sujusid- 9.punktis jooksin küll ülal mööda lohke ja tegin pisikese haagi punkti juures.Olin vahepeal möödunud Marisest ja Helenast. Suundudes 10punkti juurde, kõik tuli nagu pidi ja punkti piirkonda jõudes nägin lohku ,aga ei olnud punkit- konkreetselt lollakas!! Ma ei läinud päris lohu juurde vaid vaatasin natuke kaugemalt ja siis läksin edasi, lõpuks veendusin et olin õiges kohas olnud. Ja noppisin punkti- jälle kõva kaotus+51sek.12ndasse tegin siksakke aga muidu jooks...Ohjah mis ma oskan öelda,maastik kiire , jooks vigade rohke-oli suuna vigu ja enda jooksule vähe keskendumist. Nii need minutid kogunesid, kohutavalt palju kohe.
Kuid õhtul mõtlesin läbi, mis tegin ja mis maastik järgmine päev tuleb, ning mõned julgustavad sõnad Gretelt järgmisel hommikul – teates tuli häää jooks, nauding! Mann tuli ilusti 1.vahetusest, Triinu tegi superjooksu(lubage tuletan meelde, ta jookseb N14 klassi). Ise nautisin jooksmist, vahepeal tuletasin Grete sõnu meelde, tegin kahe punktiga viga(mis endale jäid kriipima). Kahjuks autasustamisele ei saanud jääda, aga täiskasvanute medal on pirakas!:D
Vahepeal on saadud veel mõned stardid tehtud Järvamaa MV sprindis ja Tartu Linnasprint Liisiga- viimase puhul ei tahtnud jalad enam üldse liikuda, piimhappe oli kerge tulemas. Nüüd kodus mõned kergemad päevad, homme võtame Kerstiniga reisi ette Soome poole ,et seal siis omavanustega mõõtu võtta pikal rajal. Ilm on vihmane, Utlib on ülerahvastatud ja nädala pärast baltikatele sõit, kift!
Tuli nüüd tekst nagu tuli, aga loodan,et saite aimust mu lühiraja jooksust. Teatest võiks ka lühidalt kirjutada, aga üritage lugeda kõigepealt see jutt lõpuni:D. Õnnitlen neid kes viimase reani jõudsid!
Kuigi kari sel aastal laskmata jäi, on vana eestlaste viljajumal optimistlik ning loodab, et tuleval nädalavahetusel O-seeme maha külvatud saab. Lisaks saavad talvega ära unustatud vanad O-sõbrad ülestõusmispühadega seoses ka kodus valmis keedetud ja värvitud munadega kokkulöömisvõistlust teha ning välja selgitada kõige kõvemate munadega orienteeruja.
Kahju on mul MaSust tingitud EOL litsentsist (seega ka Eesti Meistrivõistlustest) loobuma pidanud metsasõpradest. Neile õnnetutele olen valmis meisterdanud ühe argipäevaku, millest osavõtt tasuta ning stardi aja ja päeva võib ise valida. Osaleda võivad muidugi ka jõukamad litsentsiomanikud, kes lihtsalt head kaarditrenni tahavad.
Retro-stiilis nõukogudeaegsele kaardile planeeritud mitmekesine rada pakub nii teevalikuvõimalusi, kui ka mikroreljeefis nikerdamist. Stardipaigaks Vapramäel olev talu. Hoiatan ette neid, kel selleks hooajaks enam pikki treeninguid plaanis pole, sest raja pikkus linnulennut on 82,9 km. Ei usu? Eks prindi kaart välja ja jookse rada läbi. Esimene vägilane saab teekonna esitades väikse meene.
Kaart rajaga:
Kui orienteerumisrajal juhtub, et viga läheb suuremaks kui 10 minutit, võiks olukorra pöörata viljakaks valestilugemiseks (nii nimetab seda ehk Tartu-Moskva kultuurisemiootika koolkond).
Tulevasteks juhtumiteks pakun lõiku ühest Lääne filosoofia võtmetekstist ''Massid ja võim'' - nõnda mõtleb Elias Canetti metsast, ühest massisümbolist*:
''Mets on inimese kohal. Ta võib olla pea kohal sulguv ja võssa kasvanud; metsa sisenemine ja eriti seal edasiliikumine võib olla vaevarikas. Kuid tema tegelik tihedus, see, mis tõesti moodustab metsa, ta lehestik, on ülal. See on üksikute puude lehestik, mis põimub ühte ja moodustab tervikliku lae; lehestik on see, mis tõkestab valgust ja heidab suurt, ühist metsavarju. Inimene, kes seisab püsti nagu puu, võtab puudega ühte ritta. Aga nad on temast palju suuremad ja ta peab nende poole üles vaatama. Pole teist loodusnähtust, mis on nii püsivalt tema kohal ja ühtlasi nii lähedal ja nii paljune. Sest pilved liiguvad edasi, vihm imbub maasse ja tähed on kaugel. Ühelgi neist fenomenidest, mis oma paljususes mõjuvad ülaltpoolt, ei ole metsa igikestvat lähedust. Puude kõrgus on kättesaadav; puu otsa ronitakse, tuuakse viljad alla; inimene on elanud puu otsas.
Suund, kuhu mets juhib inimese pilgu, on tema enda muutumise suund. Mets kasvab pidevalt ülespoole. Tüved pole päris ühesugused, ühesugused on nad ainult suuna poolest. Kes on kord metsas, tunneb end turvaliselt; ta pole metsa harjal, ladvastikus, kus toimub kasv ja tihedus on kõige suurem. See tihedus kaitseb teda ülalt. Nii on mets saanud harduse õpetajaks. Ta sunnib inimest üles vaatama ja olema tänulik tema vägeva kaitse eest. Pilku tüvesid pidi üles libistades pöörame ennast taeva poole. Maailm ennetab pühakojatunnet, Jumala ees seismist sammaste ja piilarite keskel. Ladvastiku kontingentseim ja seetõttu täiuslikem võrdkuju on toomkiriku võlv, kõik tüved ülimaks ja lahutamatuks ühtsuseks põimunud.
Metsa teine ja mitte vähem tähtis omadus on tema kollektiivne paigalenaelutatus. Iga üksik puu juurdub kindlalt ega anna järele ühelegi väljastpoolt tulevale ähvardusele. Tema vastupanu on absoluutne, ta ei nihku paigast. Teda võib maha raiuda, aga mitte teise paika nihutada. Nii on ta saanud sümboliks sõjaväele: ülesrivistunud sõjavägi, sõjavägi, mis mingil juhul ei tagane, mis pigem laseb end viimse meheni tükkideks raiuda, kui loovutab jalatäiegi maad.''
*Massisümbol on kollektiivne ühtsus, mis ei koosne inimestest, kuid mida ometi tajutakse massina. Canetti jaoks on säärased ühtsused vili, vihm, tuul, liiv, meri, tuli ja mets.
Lugesin mõned päevad tagasi mehest, kes tajub end täielikult pimedana, ent suudab adekvaatselt reageerida teatud visuaalsetele stiimulitele. Ühesõnaga, tal on alateadlik nägemistaju.
