Maratonipäev, 19. juuli 1900 oli erandlikult kuum päev, lõpuks tõusis kuumus koguni 39 kraadini Celsiuse järgi. Ometi jooks toimus, seejuures uskumatu, kuid tõsi - start anti päeva kõige kuumemal ajal, kell 14.30. Jooksjad läbisid Boulogne'i metsas kõigepealt neli korda 500-meetrise ringi ja väljusid seejärel Pariisi tänavatele. 40,260 km pikkuse maratoni finiš oli jälle Boulogne'is. Kehvasti märgistatud rajal olid eelised prantslastel, kes orienteerusid tänavarägastikus paremini. Esimene katkestaja - Johan Nyström Rootsist - loobus juba esimesel staadioni läbitud ringil.
Pariisi olümpiamaratoni juhtis esialgu, läbi Bois de Boulogne'i, George Touquet-Daunis. Üldiselt on tänapäevani kõigis teatmikes jooksukirjeldused napid, kuid siiski on teada, et prantslane juhtis jooksu vähemalt pool maad ja teda jälitas teisena rootslane Ernst Fast. Kui Touquet-Daunis katkestas, asuski Fast liidriks. Enne viimast viit kilomeetrit juhtis ta maratoni kümneminutilise eduga. Kuid temagi oli sedavõrd kurnatud, et peagi möödusid temast Michel Théato ja Emilie Champion. Teistel andmetel olevat rootslane aga hoopis suunatud valele rajale ja enne kui ta suutis uuesti õigele trassile pääseda, oli kulunud hulgaliselt aega. Ameeriklane Arthur Newton oli teadlik, et juhtis poolel teel, kuid kui ta "võitjana" finišisse jõudis, kuulis ta imestunult, et on alles viies ja et võitja, Michel Théato Prantsusmaalt on läbinud lõpujoone juba tund aega varem. Ameeriklased esitasid 23-aastasele Théatole süüdistuse raja lühendamises, kuna ta tundis hästi linna tänavaid, kuid süüdistus lükati kohtunike poolt ümber põhjendusega, et kolmandaks tuli ju rootslane! Théato võitis jooksu ligi viieminutilise eduga teise prantslase Emilie Championi ees. Ernst Fast jäi maha juba ligi 40 minutiga, seetõttu on kahtlused võitja raja lühendamises jäänud püsima. Otseseid fakte aga kellelgi esitada polnud.
Kuningas T. (2002). Spordilegendid
Foto 1: Maraton algfaasis (19 startijast lõpetas vaid 6)
Foto 2: Võitja Michel Théato
