laupäev, 22. detsember 2012

Jõuluviktoriin

Paistab, et Timol said küsimused otsa, aga jõulud pole veel käes. Võin siis vahelduseks ise ühe küsida. Milline orienteerumiskaart katab seda pildil olevat        1 km2 suurust ala. Reljeefijooned on võetud Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakenduses nähtavalt vanalt vene topokaardilt ja lastud programmil ArcGIS neid juurde arvutada. Taustaks on nõlvakalde raster.


kolmapäev, 19. detsember 2012

Jõuluviktoriin

Mis asi see on, kus ta asub (riik) ja mis teeb ta eriliseks?


teisipäev, 18. detsember 2012

Jõuluviktoriin

Mis aasta, mis võistlus, kes oli naiste põhiklassi võitja ja mis moment/eripära tegi tema võidu märkimisväärseks?

esmaspäev, 17. detsember 2012

Jõuluviktoriin

Mis kaart, mis aastal toimus sellel kaardil Jüriöö jooks ja kes jooksis Võru teises noortetiimis avavahetust?


pühapäev, 16. detsember 2012

Jõuluviktoriin

Mis linnaga on tegu?


laupäev, 15. detsember 2012

Jõuluviktoriin

Mis kaardiga on tegu?


Jõuluviktoriin

Kes pole veel avastanud, siis käimas on WoO Christmas O-Quiz.
Koolitööga seoses pean aeg-ajalt uurima vanu kaarte. Teen ka viktoriini. Mis orienteerumiskaardiga on tegu?

esmaspäev, 26. november 2012

Lugemist


Noortele soovitan lugeda raamatut Gerd Kanterist (15 sammu võiduni). Seal avaldab Gerd oma 15 reeglit, mis iseenest on lihtsad, kuid üliolulised. Mis kasu on treenimisest, kui ei oska puhata, ei söö korralikult või veedad öid arvuti taga!

Kes on Gerd Kanteri eeskujud?

„Minu kodukandis Vigalas öeldakse: üle madala aia oskab astuda igaüks. Mulle pole madalad aiad kunagi sobinud. Mul on alati olnud nii, et kui on eesmärk, siis ikka suur. Olen kogu aeg tahtnud kaugemale ja kaugemale, rohkem ja rohkem. Võib-olla on see kõrvaltvaatajatele isegi naljakas tundunud, aga ma pole sellest eriti hoolinud.“

NB! Ainult rõõmus sportlane areneb!

esmaspäev, 5. november 2012

esmaspäev, 10. september 2012

Fotoreportaaž rekreatsioonireisist "Lätti"

Tabloo

Ostukeskuse hängimise uus tase

When you see it...

Stardipauk

Sponsorid,
Auhinnalaud oli rikkalik
Krõll
Lahingut analüüsivad ja turismist pajatavad Laevad.

laupäev, 7. juuli 2012

Juuniorid on JWOC'ks valmis!



Eesti juuniorid asuvad hetkel Slovakkia suuruselt teises linnas Košices. Ilmataat pole meiega just kõige leebem, sooja lubatakse ka homseks sprindiks +34 kraadi! Muidugi oleme kõik väga positiivselt meelestatud ning valmis andma endast KÕIK ja natuke pealegi ;)


Meie supertiim:

Tõnis, Alex, Uku, Rjaba
Evely, Marili, Kaisa ja Kerstin


Kodulehekülg: http://jwoc2012.sk/
Kui kõik toimib, võib isegi ka online-tulemusi näha! 

Pöidlad pihku!!!

kolmapäev, 27. juuni 2012

neljapäev, 21. juuni 2012

teisipäev, 19. juuni 2012

Treeningud ja töö on olulisemad, kui looduslik andekus


Jani Lakkanen – kahekordne Maailmameistrivõistluste ning Euroopameistrivõistluste võitja jooksuorienteerumises. Kokku tema kollektsioonis on 9 Maailma- ja Euroopameistrivõistlusi spordiorienteerumises.Kuulsust ja populaarsust sportlane sai pärast võitu Taanis Maailmameistrivõistlustel 2006 kõige prestiizikal orienteerumises pikal distantsil. 2008 aastal ta sai vigastust kohe esimesel stardil Euroopameistrivõistlustel Lätis (EOC 2008), vastavalt sellele jättis vahele ka Maailmameistrivõistlusi 2008 ning tulemuseks pidi lahkuma suurest spordist. 2009 aastalt Jani Lakkanen on soome noortekoondise treener. Olles minevikus kahekordne Maailmameistrivõistluste bronkmedali võitja (1985 ja 1986 aastatel), Jani Lakkanen tegeleb Soome noorte talenditega. Selles artiklis minevikus tuntud sportlane, tänapäeval aga noor treener, räägib noorte sportlaste ettevalmistamisest ja jutustab lähenemistest treenimiseprotsessis.
Andekust on raske mõõta ja hinnata. „Minu meelest, andekus orienteerumises ei erine andekusest mingis teises spordialas. Jah, meie spordialas sa lähed tippi metsateedel, aga mida kaugemale, seda rohkem sportlasest nõutakse asjatundlikkust ja motivatsiooni, - räägib Jani Lakkonen, Soome orienteerumise noortekoondise peatreener. Treeneri töös saab keskenduda sellele, et kõrvaldama probleeme ja arendama tugevaid külge oma hooldatavates. Aga professionaalse sportlase eripärad peavad olema tasakaalustatud. See tähendab, et suured möödalaskmised on lubamatud, samas peab jälgima, et esialgu tähtsusetu vead ei kasvaks suurtesse probleemidesse. Väga oluline on mitte lasta neid probleeme takistama sportlase arengu.
Oskuste ja füüsiliste näitajate tase teatud etapis sõltub treeningute mahust ning sportlase bioloogilisest vanusest. Hinnata orienteerujat ühe esinemise järgi on raske ning iseenesest vale. Sellest hoolimata, just võistlustel esinemiste järgi luuakse kogu muljet sportlasest. Laste andekust orienteerumises on üldse raske hinnata, siin on vahepeal hästi näha piirseisundi – kas saab tegeleda vüi kindlasti mitte.
Orienteerumise oskusi saadakse aeglaselt , seepäarast oskused sõltuvad treeningute mahust. Huvitav fakt on, et professionaalne orienteeruja kujutab endale maastiku kolmemõõtmelises ruumis, laps aga kahemõõtmelises. See, millal nad hakkavad visualiseeruma kaardi kolmemõõtmelises ruumis, samuti sõltub treeningute arvust, tavaliselt see oskus tuleb 12-14 aastatel. Sel ajal ühe aastaga saab teada rohkem, kui eelmiste viie aastate jooksul.
Praegu arvatakse, et orienteerumisega on parim hakata tegelema enne kooli, seitsmeaastasena. Sama soovitatakse ujumises, iluuisutamises ja võimlemises.Muidugi, varane karjäär lõpebgi varem, aga orienteerumises on võimalus tegelema edasi. Praegu arvatakse, et orienteeruja karjääri tipp on 25 aastat.
Distantsid 16-aastaste võistlustel raskuse järgi tihti ei anna alla täiskasvanute distantsidele, aga ainult orienteerumise oskuste poolt. Füüsiliselt nad on palju raskem. Soome maastikute tüttu isegi noored orienteerujad omavad orienteerumisoskusi kiiremini, kui teistes riikides. Loomulikult, see mõjutab mingil määral nende hindamist.
Kuueteistaastaste sportlaste seas andekaks arvatakse seda, kes selgelt jõaub teistest paremini. Väga võimalik, et nad alustasid orienteerumisega varem, aga see on neile parem. Häid tulemusi võivad näidata ka need noored orienteerujad, kes ei ole varem sihikindlalt orienteerumisega tegelenud, aga nad omavad kogemust teise spordi tegelemisega. Tavaliselt see on hea pind oskuste arendamiseks orienteerumises. 18 ja 20-aastastel hakkavad ilmuma uued talendid, mis varem ei olnud nähtavad. Need sportlased, kes särasid 16-aastastena võivad kaotada motivatsiooni või neil ilmuvad füüsilised probleemid ja n.e.
Lapsepõlvest sooviattakse, et alustav orienteeruja treeniks erinevatel maastikutel selleks, et arendada erinevaid oskusi täies mahus. Kuid aga mõned sportlased proovivad uusi maastikke ainult võistlustel, kuigi 15-18-aastased sportlased peavad treenima end erinevates treeninglaagrites maailmas ning koguda kogemusi, - räägib Jani lakkonen.“
Milles võib olla orienteeruja andekas? „Orienteeruja võib omada suurepärast kujutaju või olla väga hästi füüsiliselt arenenud, seda kõike võb saavutada natuke rohkem kui aastaga. Treeningud võivad olla mänguvormis, lapsed seda armastavad. Asi on selles, et treeningud ja raske töö on tihti palju olulisem, kui kui looduslik andekus, - väidab Jani Lakkonen ja jätkab. – Suurepärased füüsilised võimed on nähtavad sportlase kehaehituse või tema liigutuste järgi. Orienteerumise oskusi on tunda vestluses noore orienteerujaga, kui näiteks räägid temaga tema tulemustest distantsil ja tema proovib analüüsida oma tegevust. Sisemotivatsioon noortel sportlastel mängib väga olulist rolli nende professionaalses kärjääris, ning kui nad tunnevad endas supervõimeid, füüsilisi ja meisterlikke, siis nad saavad lisamotivatsiooni töötamiseks,“- räägib Lakkonen.
Võimete aktiviseerimine. Soome treeneri arvamusel lihaskude ehitamist ning hapniku tarbimist võib mõjutama eriharjutuste abil, alustades nendega juba lapsepõlves. Tänapäeva laste väheliikuvus toob seleni, et potentsial jääb kasutamatu. Arvatakse, et rasvavahetus aktiviseerub enne koolivanust, aga tingimusel, et lapsel on aktiivne elustiil.
Kui enne puberteediiga erinevaid treeninguid oli vähe, siis jõuharjutusi lisamine on mõtetu. Kõige parem aeg närvisüsteemi arendamiseks on lapsepõlves, enne puberteediiga.
Niiet, võimete arendamiseks on oluline sobivat aega mitte mööda lasta. Kuidas seda praktiliselt teha? Treeneri individuaalne lähenemine selles vanuses tavaliselt garanteerib edu selles küsimuses, sest treener kohandub konkreetse lapse psühhilise ja füüsilise arenguga. On arvamus, et lapse reaalne vanus võib erineda bioloogilisest kuni nelja aastani. Bioloogiline vanus tähendab, millises perioodis on praegu puberteediiga: algab või juba lõpeb? Poistel puberteediiga võib kesta 2 kuni 5 aastat. Bioloogiline vanus mõjutab füüsilisi ja psühholoogilisi võimeid, rohkem ikka füüsilisi. Tüdrukute seas edukamad on need, kelel puberteediiga algas ja lõppev hiljem, kui teistel. Sel perioodil tüdrukutel laienevad puusaluud ning organism varub rohkem rasva, see võib isegi halvasti mõjutada tüdrukute tulemusi ja treeninguid. Selles etapis on vaja saama aru füsioloogiast ja näha, et asi ei ole ainult halvates treeningutes. Samas, kui mitte näha probleemi kohe ja valesti seda nimetada, noorel sportlasel võivad algata psühhilised probleemid, näiteks keeldumine toidust, motivatsiooni kadu või üldse lahkumi spordist. Tavaliselt aga pärast murdeetapi võib tulema tagasi normaalsetele treeningutele ning järk-järgult taastama vormi. Tüdrukutel puberteediiga algab ning lõpeb varem, kui poistel. See annab eelist alustada jõutreeninguid poistest varem.
Olulisem puberteediea eripära poistel on korduvalt tõusnud testosterooni hulk organismis. See tähendab lihaskude suurenemine, rohkem jõudu treeningute ajal ja kiire taastamine pärast treeninguid.
Motivatsioon ja armastus spordi vastu. On vaja tunnistama, et nendel, kes algas treenida liiga hilja, ei ole nii palju šansse professionaalse karjääri jaoks. Küik andekus tuleneb regulaarsetest ja õigeajalistest treeningutest spordiga. Paljud andekad lapsed jätavad maha spordi enne, kui algavad süstemaatilised ja sihipärased treeningud. Orienteerumises motivatsioon ja huvitus mängib suurt rolli seepärast, et edu tuleb ainult pärast mitu aastad visa tööd ja pidevate treeningute lapsepõlvest. Igal sportlasel on suur potentsiaal , aga seda peab arendama. Orienteerujal see potentsiaal näitab end pärast 13 aastat. Enne seda sportlast mõjutab sisemotivatsioon ja armastus spordi vastu. Ning siin suurt rolli mängib treener ja tema isiklik lähenemine lapsele. Korralikult püstitatud ülesanded ning õige motivatsioon alati aitavad noorele sportlasele saavutama häid tulemusi, sest regulaarsed treeningud ja visa töö tihti on palju olulisem, kui looduslik andekus.
PS. Loodan, et järgmine kord valite midagi lühimat.
Azimut 2012, 2

Edu orienteerumiseskoosneb 90% tööst ning 10% talendist

Soome jooksuorienteerumise koondise peatreener Janne Salmi on huvitav ja erakorraline tegelane. Olles minevikus edukas sportlane tänapäeval ta on visk edukaim rahvuskoondise treener. Oodates Maailmameistrivõistlusi Vuuokatti 2013 soome koondis ja selle treener saavad kõrgendatud tähelepanu. Jutustada Janni Salmist ei ole lihtne, sest see on asi mida Janni ise teeb teisest kõige paremini. See artikkel on popurrii Janni Salmi esinemistest meedias, internetis ning treenerite konverentsides.
Soome ekspress lendab võidu poole. Soome koondis jooksuorienteerumises juba mitu aastat ei sõida koju ilma Maailmameistrivõistluste medaliteta, näidates üks stabiilsematest tulemustest rahvuskoondiste seas. Sellist edu siduvad Soome koondise treeneri nimega, kes juba rohkem kui 7 aastat juhendab rahvuskoondist. Selle aja jooksul soome sportlased Maailmameistrivõistlustel jooksuorienteerumises võitsid 24 medali, 7 nendest – kuldsed, ning maailma orienteerumise taevarannas hakkas särama soome täht, Miina Kauppi, tänapäeval ainuke, kes on konkurendiks šveitsi tähele, Simona Nigglile. Kõige unikaalsem saavutus läinute 7 aastate jooksul on see, et soome neiudviis korda võitsid Maailmameistrivõistluste teatejooksu ilma sama „säravat“ võistkonna koosseisu, kui rootslastel või norrastel. Ise Janne Salmi on jooksuorienteerumise Maailmameistrivõistluste seitsmekorraline auhinnasaaja. Oma töösse 40-aastane treener suhtub pragmaatiliselt ning karmilt hindab olukorda: „Sportlasena ma alati olin väga enesekriitiline. Minu ainuke eesmärk sportlasena oli olla parim ning see on ainuke, mida ma kunagi tahtsin saavumada. Ma olen iseendale vastane ja kui ma ei vaata enda peale nagu peeglisse, siis ma ei saa olla parem“, - jutustab Salmi. See maailmavaade leidis kohta ka tema töös treenerina. Soome koondise peatreener ütleb, et tema sisemine vajadus, muuta orienteerumise maailma , leiab aset ka koondise juhatamises, kus struktuurilised muutused on juba toimunud. „Kui sain rahvuskoondise treeneriks ütlesin, et sain maailma parima koondise ning siiamaani nii arvan. Pärast aga ma sain aru, et soome koondisel on üks peamine probleem – põlvkandade vaheldumine. Rahvuskoondis ei saa olla edukas, kui seda ei toeta edukad junioorid.“
Keegi ei vastuta talendikate noorte kasvatamise eest. Spordiorienteerumine – traditsiooniline spordiala Soomes ning just see fakt mõjutab kogu ettevalmistamise korraldust. Kui võrrelda situatsiooni rootsiga sarnase situatsiooniga, siis on näha sama pilti – klubid konkureerivad omavahel selle asemel et vaadata, mis riigis toimub. Praegu Soomes orienteerumisklubid ei vastuta talendikate noorte tipp-sportlasteni kasvatamise eest. Arvatakse, et see on „kogu riigi eesmärk ja ülesanne“. Aga ikka klubid on oluline ja ainuke alus sportlaste ettevalmistamises. Tähtsamad vastuolud seisnevad selles, et klubid tahavad keskenduma suurtele teatejooksudele, aga mitte koondise huvidele. Janni Salme lisab: „Paljud noored sportlased mitu aastat püüdlevad kohani klubi teatejooksu võistkonnas ning kui jõuavad sinna kaotavad motivatsiooni ning nende tulemused langevad.“
Veel üks huvitav fakt väidab, et spordiorienteerumises enne 17-18 a. vastupidavus ning hea füüsiline ettevalmistus ei ole nii põhjapanevad tegurid tulemustes, kui, näiteks, kergejõustikus. Hiljem, 19 kuni 22 a. just kiiruseline vastupidavus on oluliseim osa orienteerumise tulemusest. Selles seisnebgi peamine probleem, sest vähesed noored sportlased läbivad seda takistust ning juniooride võistkonnast jõuavad maailma eliidi tasandini. Seepärast tõeline talent alati nõuab head jooksukiirust maastikul. Ning kui selle komponendi peale ei tehta tööd nii nagu kergejõustikus, siis edasi liigutuste kiirust on raskemini arendada.
„Unistus ning igapäevased trennid!“. Nii omal ajal Janni Salme vastas küsimusele, mis on vajalik andekale sportlasele, et saada liidriks maailma orienteerumises. Temale kuulub ka lause: „Edu orienteerumiseskoosneb 90% tööst ning 10% talendist. Isegi mitmekorraline maailmameister peab süstemaatiliselt töötama treeningutes ja võistlustel“. Samadel peatreeneri arusaamadel on ehitatud töö Soome jooksuorienteerumise rahvuskoondise sees. Üks esimestest sammudest oli piirkondade treengurühmade arvu suurendamine 17-30 aastastele ning nende tugi professionaalsusele: 3-5 iganädalast treeninguid piirkondade tippsportlastele ning, eesmärgiks, omama 4-5 juniooride treeneri täiskohal 2012 aastaks.
- See programm hakkas hästi toimima vaatamata sellele, et finantsküsimused ei ole veel lahendatud“, - ütleb tema, - Enne treeneri töö oli ainult korraldada sportlastele laagreid ning ei olnud tööd laagrite ajal. Soome koondis sai kaks korda rohkem laagrite nädalaid aastas, kui see oli enne 2005 aastani, ning vastavalt suurenes ka arv sportlaste, kes konkureerivad omavahel, kokku neid on umbes 25-28 sportlast. Samas ka Tamperes ja Turkus olid asutatud kaks akadeemilisi spordikoole, kus sportlased saavad trennida vastavalt individuaalsetele plaanidele.
Treener, keda keegi ei kuule. Üks suurematest probleemidest, millest räägib Janni Salmi, on nn „soome mentaliteet“ mida saaks formuleerida nii: „Ma tean paremini, kui treener“. „Tihti ma tunnen, et ei ole tagasisidet sportlastelt“, - räägib Janne. – Treener on Soomes teener, mitte peremees. Vahepeal see kurvastab, sest ma näen, kuidas samad vead korduvad ning mind treenerina ei kuulda“. Talendid on mõnes mõtes karmid inimesed ning nad armastavad treeniga üksi. Võimalus teha tööd vastavalt oma arvamusele on peamine probleem, sest see takistab effektiivselt ühendama füüsilisi ja tehnilisi oskusi ning moodustama tehnilise vastupidavuse elemente. Kõike tuntakse võrdluses ning ühiste trennide arvu suurendamine võimaldab näha end tervikuna ja leida tasakaalu.
Veel üks probleem seisneb selles, et Soomes on väga palju erinevaid raskeid maastike ja kaardid on väga täpsed. See on imetore, aga just see fakt langetab orienteerumise kiirust Soomes. Teiste sünadega, soome sportlased on vähem kiired päris keeruka koduorienteerumise tõttu, st et võistluskiirused Soomes jäävad alla rahvusvahelistele võistlustele. Samuti liiga kõrge kaartide tase viib selleni, et soome sportlased välismaal kaotavad kindlust, kui näevad et kaardile midagi ei ole määratud. Tippsportlased peavad tundma kaardi ebatäiuslikkust ja arvestama sellega, see ei pea mõjutama tulemusi.
Huvitavad maastikud ning ilus orienteerumine Soomes viivad ka selleni, et sportlased ja treenerid panevad rohkem tähelepanu tehnilisele ettevalmistusele, kui füüsilisele vormile. Nende tendentside hindamises Janne on väga kategooriline: „Lihtsam on õppida lugema kaardi, kui õppida kiiresti jooksma, ning selline mõtlemise viis areneb 14-18 aastatel. Aga kui noored orienteerujad selles vanuses ei õpi ära kiiresti ja kergelt joosta maastikul vaid on huvitatud ainult tehnilises töös KP otsimises, siis nad kunagi ei saa tippsportlasteks rahvusvahelisel tasandil.“
Moodustama väga tugeva võistkonda koduvõistluste jaoks. Pärast seda, kui Maailmameistri Võistlused 2013 olid usaldatud linnale Vuokatti Soomes, peatreenerile Janne Salmile oli pandud eesmärk moodustama väga tugeva võistkonda koduvõistluste jaoks. Ettevalmistused Maailmameistrivõistluste jaoks tuleb rakendada nii tehniliselt, kui ka moraalselt. Kõige olulisem selles töös on sihipärane ettevalmistamine kõrge tasandi orienteerumist konkurenstsivõimelise kiiruse tingimustes.
„Ma plaanisin testimisegruppe ja laagreid, et valima noori ja andekaid sportlasi ning moodustama Vuokatti võistkonda,“ – ütleb tema. Aastaks 2013 ta loodab luua rohkem treenerite kohti, vähemalt viis täiskohaga ning ka metoodikuid. Samuti Janne Salmi tahab luua väga karmi sportlaste ettevalmistamise süsteemi. Tema normatiivid on 5000m läbimine 15:30 meestele ning 17:30 naistele, mida saavutavad veel vähesed. „Mitte kõik saavad aru kiire jooksmise olulisust“, - kahetseb tema ning jätkab: „Me peame vaatama peeglisse, vaatame mida me saame õppida teistest ning kehtestama veel rangemaid treeninguid“.
On ka teised raskused sihi saavutamises, aga Janne Salme ise muretseb väga vähese riigipoolse toetuse pärast, kusjuures sügisel ei olnud veel teada eelarve järgmiseks aastaks. Tuntud soome spetsialistil on ka väga subjektiivne probleem, et ta juba realiseeris end treenerina, millest avalikult räägib: „On tõesti kahju, et ma juba elasin läbi seda hetke, mille parima ei saa olla treeneri elus.“ Siiski, soome koondis võib arvestada sellega, et olla tugevaim 2013 aastal: suur hulk andekaid noori, spordi imago tõstmine, suur televisiooni hõlmavus ning tugev orienteerumiskultuur – kõik see toetab spordiorienteerumise arengu Soomes.
Azimut 2012, 2.

esmaspäev, 18. juuni 2012

Fännid


Seisin järjekorras ja sain mis tahtsin! Mõni hetk hiljem tuldi minult ka autogramme küsima. Sai ka käsivartele kirjutatud! Okei, ühele ainult.

neljapäev, 31. mai 2012

Azimut artikli valimine

neljapäev, 10. mai 2012

Ratsaorienteerumine - esimene start Siberis

15. oktoobril Novosibirski Ülikoolilinnaku naabruses edukalt toimusid esimesed Siberis võistlused spordiorienteerumises hobustel.
Kõik sai algust väga juhuslkult. Septembris me viisime läbi järjekordset (üheksandat korda hooajas) rattaorienteerumise stardi ratsuklubi juures ning meie peale pööras tähelepanu selle klubi instruktor Igor Nikolaev. „Äkki saaks korraldada samu võistlusi osalejatele hobustel?“ – küsis ta Olesja Gubina, orienteerumise treeneri, käest, kellega koos ta töötab Lastekunsti Keskuses. „Miks mitte!“ – vastas Olesja ja hakkas korraldama neid ebatavalisi võistlusi. Enne kõike oli vaja planeerida distantsi arvestades hobuste omapäraga. Võtsime rattaorienteerumise kaardi koos sellele kantud radadega ja maha murdnud puudega, veel kord kontrollisme kõike radu ja nendel olevaid takistusi, auke, kraave ning eristasime neid kaardil. Samas pidi arvestama ka ripuvate oksade kõrgust ja puudevaheliste läbikäikude laiust. Otsustasime teha valikorienteerumise rada, kokku panime 12 KP pinnal 2,5 ruut km. Huvilistele viisime läbi orienteerumise tundi, kus rääkisime leppemärkidest, SI-pulgast, kuidas kasutada kompassi ja optimaalse liikumise variandi valimisest. Lõppude lõpuks, 14 ratsuri kahest Ülikoolilinnaku ratsuklubidest esimest korda proovisid oma jõudu uues spordialas.
Võistlused läksid suurepäraselt. Vedas ilmaga – päike paistis suviselt, oli palju vaatlejaid kuna otsustasime paralleelselt läbi viia trenni jooksu- ja rattaorienteerujatele. Meil oli väga hea meel näha ilusaid, graatsilisi loomi tarkade silmadega. Ratsuritele aga meeldis orienteerumine. „See on palju huvitavam, kui igapäevane jalutuskäik tuntud ringil“, - üksmeelselt ütlesid ratsurid. Palju uusi muljeid KP otsimisel ja takistuste ületamisel, vahepeal pidi laveerima puude vahel ning oksadest kõrvale põikama. Samal ajal pidi kaardi uurima ja valima marsruudi arvestades oma oskustega, hobuse jõuga ja võistlustel osalemise eesmärgiga – võita või lihtsalt hästi aega veeta.
Finišis hobust ootas õun ja...loomaarsti vaatlus. „Kõige olulisem tingimus ratsuvõistlustel – hobuste hea enesetunne ja füüsiline seis, - ütles võistluste direktor Julia Kovalenko. – Nad on väga mitmekesised loomad, neile on väga kasulik suur liikumiskoormus ja murdmaa jooks, nii et orienteerumine on hea lisa klassikaliste ratsuspordi aladele.“
Esimeste meistritena ratsuorienteerumises Novosibirskis said: Natalia Dejhina hobusega Kedr (vanem vanusegrupp) ja Elina Andreeva hobusega Volna (noorem vanusegrupp), detailsed tulemused ja fotod saab saidilt orienteering.nsk.ru. Päeva kangelaseks sai Aleksandr Ageev hobusega Souzg, kes sai teise koha vanemas vanusegruppis, - esimest korda ta sai hobusel sõita ainult nädal tagasi ning spetsiaalselt treenis nendel võstlustel osalemiseks!
Pärast autasustamist osalejaid ja kohtunikke kutsuti ratsuklubisse tee joomiseks. Orienteerujatele tavapärane rada üle arutlemine segunes jutudega hobuste käitumisest metsas. Saime teada palju uut hobustest ja ratsuvõistluste korraldamisest ning leppisime kokku, et järgmise aasta mai kuus kindlasti korraldame ühisvõistlusi. Kahtlemata, ratsuorienteerumisel Novosibirskis on tulevik!
Tõlgis: Sergei, ajakirjast "Азимут"

neljapäev, 3. mai 2012

Mis tagumik saab kulda EMil?

Norra koondis: "näeme Rootsis, rsk"!

esmaspäev, 30. aprill 2012

Alustame uut rubriiki- tõlked vene "orienteeruja"st

esmaspäev, 23. aprill 2012

Staar


"A lõpus ikka kiired jalad päästsid jah seekord, oli seda jõudu lõpus tõmmata eest ära"

reede, 20. aprill 2012

Intervjuu Valentin Novikoviga

- Valentin! Ütle, millest koosneb orienteeruja füüsiliste näitajate treenimine? Milline on peamine erinevus kergejõustiku treeningutest?
- Kõige suurem erinevus orienteerujate ja kergejõustiku atleetide vahel on see, et me peame palju jooksma metsas, nii orienteerumisega, kui ka ilma, samal ajal ka vahepeal tegema erinevat intervalltööd metsas. Nii peab jälgima, et oleks tasakaal teeradade, teede, tartaani, puhta ja rohelise metsa, suure sitkusega soode ja sammaldunud alade vahel.
- Milline on Sinul tasakaal?
- Tihti see sõltub võimalustest, kui on šanss minna metsa ja teha head trenni, siis lähed. Aga vahepeal oled sellistes kohtades, kui kõrval trenni jaoks ei ole metsa.
- Ehk siis kõige parem on alati teha trenne metsas?
- Ei. Oluline on, et orienteeruja peab ise panema õiged prioriteedid paika. Ta peab lähtuma sellest, kus viiakse läbi peamisi võistlusi, millisel maastikul. Juhtub, et võistlused viiakse läbi seal, kus orienteerumine ja läbitavus on kiired. Vahepeal pikematel distantsidel, sprindis on palju jooksmist teedel ja radadel, seega peaks treenima mõlemal moel. Umbes 50/50 - teed/mets, või kui võistlus toimub Skandinaavias, kus on tehniliselt raske maastik erinevate pinnavormidega, kaljune, kus on palju kive jalade all, siis sellise jooksu jaoks peaks ette valmistada ja harjuda sellega. Siis suhe võiks olla 70-80/30-20 - mets/teed.
- Räägi sellest, kuidas Sa teed pikaajalist jooksu.
- Kui see on ettevalmistamise periood: talvel, varakevadel - kaks pikka trenni nädalas, üks neist, näiteks, 20-25 km, teine siis umbes 30 km.
- Nii et sa arvestad kilometraazi, mitte trenni aja?
- Ma võtan arvesse kõiki neid parameetreid. Plaanis on mul kilometraaž. Ja pärast ma panen päevikusse tundide arvu. Treeningute analüüsides ma pigem arvestan tundidega.
- Kas Sa kasutad pulsivööd, ning mis pulsiga viid läbi pikaajalist jooksu?
- Jah, kasutan küll, ning nende puhul mulle meeldib see, et ma saan jooksul kontrollida jooksukiirust, kui palju jooksisin ning kui palju on veel jäänud. Ning pulssi muidugi kontrollin ka. Aga vahepeal juhtub, et laagris töötad juba kolmandat nädalat, on väga suur koormus, trenni ajal pulss on madal ning enesetunne on raske, siis tundub, et sa jooksed kõrgema pulsiga. Aga keha ei tõsta pulssi. See on organismi eripära ja antud juhul ei ole vaja kiiremini joosta.
- Kas on halb, kui nii juhtub?
- Ei, see on tavaline töökeskkond, selles olukorras ei tasu tempot suurendada, et oma pulssi tõsta. On vaja joosta tunde järgi.
- Kuidas Sa teed taastamisjooksu? Mis kiirusega, kui kaua?
- Pärast kiirusetöid tuleb sörkimine või natuke kiiremini ning 2 korda nädalas taastamistreening kuskil 45 kuni 70 minutit.
- Kui pikki otsi Sa jooksed intervalli jooksu ajal?
- See sõltub ettevalmistamise etappidest. Kui talvel, siis 400 meetrit, nii mägedes kui ka tasasel (mõnikord 200 m). Samuti teen kordustööd 2 kilomeetril.
Enne võistlusi on teistmoodi – sellise kava järgi: 600m, 400m, 200m, mitu seeriat. Sellist ettevalmistust viiakse läbi paar päeva enne võislust. Ning kaks päeva enne võistluste algust on lõigud 200 meetrit.
- Milline on puhkuse aeg või pikkus lõigude vahel?
- Mõnikord on sama pikk ning harva, kui pikkus on lühem.
- Kuidas käivad sinu graafikusse orienteerumise trennid, tehnilised trennid kaardiga? Mis kiirusega ja kui tihti sa jooksed kaardiga?
- Sõltub enesetundest ja ajast. Jooksmine metsas on väga energiamahukas: vähem kui 130 lööki metsas ei saa joosta. Kui ma olen väsinud ning vajan taastamist, siis eelistan jooksmist radadel. Orienteerumist lisan võimalusel. Mul on palju reise ja need tuleb ka arvesse võtta. Aga tehnilistele trennidele ka peab tähelepanu pöörama, tähtis on teha neid hea enesetundega.
- Kas on võimalik esialgu treenida füüsilisi omadusi ja seejärel sõita laagritesse ja korraldada trenne metsas kaardiga? Kuidas sulle meeldiks selline variant: 3 nädalat treenida radadel ja seejärel üks nädal teha orienteerumistreeninguid metsas?
- Ei, see on võimatu. Tuleb pidevalt ja regulaarselt teha tehnilisi trenne koos füüsilise ettevalmistamisega, sest pea, mõtlemine, treenib koos füüsiliste omadustega. Mõtlemisprotsessid distantsil on väga peen asi, kergelt lõhkuv, peab seda katsuma. Samas aga ei ole vaja üle pingutada, see väsitab pead. Siin töötavad samad põhimõtted, kui füüsiliste omaduste treenimisel. Peab vaatama ka heaolu järgi, igaühel on ju omad väsimuse piirid tehnilistes trennides.
- Tulles mitmepäevalisele võistlusele, kas Sa iga päev jooksed kiirelt, või ehk ühel päeval jooksed aeglaselt, et taastuda?
- Kui need on mitmepäevakud, kus ma võistlen ja on vaja näidata tulemust siis, muidugi, iga päev ma jooksen täie jõuga, sest tulemust arvestatakse kõikide päevade summa järgi. Kui aga need on treeningstardid, näiteks varakevadel, siis tavaliselt vaatan, kuidas on plaani järgi: mis päevadel joosta täiega, mis päevadel pikaajalise jooksmise tempos.
- Millised on alternatiivsed treenimise võimalused?
- Kasutan suuski ja ratast ka. Sel aastal aga kodus mind ei olnud peaaegu kogu talve, nii et suusatasin ainult umbes kolm korda. Sügisel aga sõitsin palju jalgrattaga, isegi osalesin FlashCross võistlustel, kus on vaja kaameraga sõita 6 tundi.
Üldiselt alternatiivtrennid on eriti kasulikud hooajadevahelisel ajal. Arvatakse, et sel ajal on kasulik muuta tegevust, on vaja aktiivselt liikuda, kuid mitte anaeroobses režiimis. On vaja liikuda nii, et kaasata töösse teisi lihaseid, ei ole isegi eriti oluline, mis see tegevus tuleb, isegi võid batuudil hüpata.
- Küsimus väga pikaajalistest treeningutest, kas neid peaks läbi viima madala kiirusega hooajadevahelisel ajal?
- Sel ajal saab teha matke 6 või rohkem tundi, kui on soovi. Seda peetakse aktiivseks puhkuseks. Selline töö annab ülejäänud kehale puhkust, taastab lihaseid, kõõluseid ja ettevalmistab tulevaste koormuste jaoks. See periood kestab umbes kuu aega.
- Kas Sa jooksed võistlusi või lõpusirgeid maksimaalse kiirusega enne peamisi hooaja starte?
- Jah, kuna kevadest juba algavad võistlused, mis on väga olulised minule, nt teatejooksud minu klubi eest, kus me jookseme kõrgemal tasemel (kaks neist on öösel). Samas on olemas ka teisi võistlusi, kus ma ka jooksen, võib öelda, MM-i tasemel.
- Kas see kuidagi mõjutab peamisi starte, maailmameistrivõistlusi? Kas peaks täie jõuga jooksma enne peamisi starte?
- Jah, peaks. See on nagu kergejõustikus: sa jooksed paremini iga stardiga, lood uusi reserve organismis. Aga ka siin peaks teadma, kui palju selliseid starte on soovitav läbi viia.
- Millal sellised stardid algavad?
- Orienteerumise hooaeg algab aprillis, mitte varem.
- Internetis on info maailma eliidist, nad kirjutavad, et treenivad 600-700 tundi või rohkem aastas. Mis kuulub sinna aega?
- (Naerab) See kõik on väga individuaalne, sest sinna kes mida kirjutab, keegi kirjutab seda kui teeb soojendust või nina nokib. See tähendab, et kõik selle aja paneb kirja, nii saab ka 800 tundi teha! Minu päevikusse lähevad ainult jooksime ajad ja ÜKE. Need andmed on stabiilselt sees. Oluline näitaja on see, kui palju inimene on jooksnud, samuti on oluline intensiivsus. On arvamusi, et kõige tähtsam on suhe intensiivsuse ja mahtu vahel. Aga intensiivsust on vaja õigesti valida, samuti see peab sobima trennide eesmärgiga ja sportlase hetkeseisuga. Ei ole vaja kergejõutiklaste plaane ja intensiivsust kopeerida. Treeningute ajal on parem arvestada oma pulsiga ja tundega.
- Kas see on tõsi, et parim trenn orienteeruja jaoks on võistlustel osalemine?
- Jah, ma arvan nii. Treeninguid on kindlasti vaja. Nende ajal sa võid keskenduda konkreetsetele ülesannetele. Aga võistlus on sinu võimete kontroll, sinu valmisoleku taseme kontroll, selle, kuidas sa teed kõike üheajaliselt, kuidas mõtled distantsi ajal, võistlus kontrollib kogu sinu tegevuste kompleksi.
- Tänan vastamast, Valentin! Edu võistlustel!
andybary.com

teisipäev, 17. aprill 2012

Venemaal võistlemas

Läinud nädalavahetusel käisid 16 Eesti orienteerujat Venemaal Pihkva lähedal võistlustel. Osalejaid oli kokku umbes 600. Kestis see kolm päeva.
Algas reedel sprindiga, jätkus laupäeval krossiga(nii oli juhendis kirjas) ja lõpetati pühapäeval lühirajaga. Maastikud olid väga kiired. Sprint oli pisut igavavõitu. Teisel päeval toimunud kross oli nime vääriline ja sisaldas rohkem ajudeta jooksu kui orienteerumist. Kolmandal päeval oli maastik sama kiire kui reedesel sprindil. Minu kiirus sprindil oli 5:14 ja lühirajal 5:19. Maastikud olid head ja soovitan teistelgi sinna kanti orienteeruma minna. Kui muidu ei tasu minna, siis võib tuua suhkrut, alkoholi ja tubakatooteid. Video(tehtud kolmandal päeval ja Kolla räägib tarka juttu)

Tulemused:
N12 NURM KELLI 3.koht +14:23
N55 TOBRELUTS MARJE 2.koht +6:11
M21A RJABYSHKIN SERGEI 2.koht +0:13
M21A POST RENE 3.koht +0:23
M75 JOHANSON KALJU 1.koht
Ülejäänutel jäi napilt puudu.
Rohkem pilte siin Rohkem tulemusi: siin

Treeningute ja võistluste süvaanalüüs

Geniaalsuse ja hullumeelsuse õhkõrn piir? link

Mies on kunnossa

teisipäev, 10. aprill 2012

Juuniorid Slovakkias laagerdamas

Juunioride MMi eellaager on selleks korraks läbi. Kokku käisime kaardiga maastikel 9 korda. Maastikutüüp oli vist kõigile uudne, karstimaastik. Tegu on  kiire maastikuga: pinnas on kõva, sood puuduvad(v.a lühirada) ja mets on valge. Samas leidub seal ka pool-lagedaid alasid, mis võivad kohati olla aeglase läbitavusega. Maastik oli mõnes kohas üsna kivine, mis raskendas jooksmist.
Laagri jooksul toimus ka 2 laagrivõistlust: sprint ja lühirada. 

Sprint:
Tüdrukute sprint (Kerstini teekond)
W20 2,3km 14kp                       M20 2,6km 18kp
1.Kerstin 17:43                          1.Sergei         15:23
2.Evely    18:14                          2.Alex           16:33
3.Marili    19:29                         3.Tõnis           16:36
4.Kaisa    22:19                         4.Rene            17:37
                                                       5.Uku-Laur     17:42

Lühirada:
Poiste lühirada (Tõnise teekond)
W20   3,9km 14 kp                                      M20   4,9km  19kp      
1.Evely      aeg salastatud                          1.Tõnis         36:33   
2.Kerstin   aeg salastatud                          2.Rene          38:03
3.Marili     aeg salastatud                          3.Uku-Laur 44:57
4.Kaisa     aeg salastatud                           4.Sergei        48:00
                                                                               5.Alex           52:38


Mõned kaardid tavaraja treeningmaastikest.
Ilma teedeta

Laagri viimane trenn


laupäev, 7. aprill 2012

Tervitused Slovakkiast

Nuu, tsaoo!

Treeninglaager on siiani olnud sjuuper elukool: iga päev kuuleme uusi pärleid Mr Rjaabalt, mida kõrva taha panna. Oleme teada saanud uusi pannkooginippe, üliõpilasetee, kuidas autos putru teha ja mida üleüldse eluks vaja läheb.

Ahhjaa, tüdrukud, Rjaaba ootab teie pilte!

teisipäev, 27. märts 2012

Püramiidi tipus

Sattusin vaatama huvitavat saadet, kus mulle vaatasid vastu koolist tuttavad näod.

"Inimesed suudavad järjest kiiremini joosta, kõrgemale ja kaugemale hüpata. Kuidas meie keha sellega toime tuleb, mis hoiab meid igapäevaselt vormis ja kus on üldse inimese võimete piir? Miks lapse lihased arenevad päevadega, kuid vanaduses muutuvad meie liigutused halvemini juhitavamaks ja aeglaseks? Inimese liigutustegevuse ja kehahoiu funktsiooniga seotud nähtusi ehk motoorikat uurib interdistsiplinaarne teadusharu - kinesioloogia, mille keskuseks Eestis on Tartu Ülikooli kinesioloogia ja biomehaanika labor."


Tehke sporti!

neljapäev, 22. märts 2012

Orienteeruja tellimise stipendium!

Tähelepanu noored, kes sündinud aastatel 1992 – 2002! Annan omalt poolt kolmele teie hulgast Orienteeruja tellimise stipendiumi.
Ehk teisisõnu: 3 noort, kes saadavad mulle oma aadressi ja kolm lauset sellest, miks nad Orienteerujat lugeda tahavad, saavad tasuta ajakirja tellimuse 2012. aastaks. Orienteerumistulemused ei mängi rolli, valiku teen teie saadetud põhjenduste -  ja kui need väga võrdsed, siis loosi alusel.
Seega kasuta võimalust ja kirjuta kohe: maretvaher@gmail.com, teemaks: tahan lugeda Orienteerujat, sest...


Kelle sünniaasta sellesse vahemikku ei jää, aga ikkagi oma ajakirja saada tahaks, kuid 10 eurot selle eest kuskilt võtta ei ole, võib ikkagi mulle kirjutada! Küll me midagi koos välja mõtleme. 

10 eurot on tõesti väike summa terve aasta ajakirjade eest! Igas numbris on vähemalt 40 lehekülge huvitavat lugemist ja uurimist. Seda on oluliselt rohkem kui reklaamist üleküllastunud nn klantsajakirjades, kus tavaliselt on vaid 1-2 huvitavat artiklit.

Tellida saab ka siit: http://www.orienteerumine.ee/ajakiri/telli.php

Miks tellida Orienteeruja?
- Orienteerujat on stiilne lugeda igal pool: bussis, rongis, pargipingil, kohvipausil või loengute vaheajal
- uuringud kinnitavad, et lugedes Orienteerujat rahvarohkes kohas, koged kaaskodanike siirast ja lugupidavat uudishimu
- küsitlused kinnitavad, et Orienteerujat loetakse läbi mitu korda, mõned ridadevahelised tekstid avanevad alles mitmekordsel lugemisel
- saad lasta oma loovusel õitseda: täienda ajakirja oma märkmete ning joonistustega! Kanna kaartidele oma rada ja liikumistee!
- trükitud ajakirja saab lugeda ka siis, kui internet ei levi või arvuti aku on tühi
- Orienteeruja aastakäikude näol saad endale koju unikaalse orienteerumisarhiivi, mida on põnev uurida ka aastate pärast

2012. a ilmumisplaan on järgmine:
1. number: toimetaja Mihkel Järveoja; kaastööde tähtaeg 15. märts, ilmub 17. aprillil
2. number: toimetaja Maret Vaher; kaastööde tähtaeg 23. mai, ilmub 19. juunil
3. number: toimetajad Eva-Maria Truusalu ja Kersti Ehala; kaastööde tähtaeg 28.
august, ilmub 24. septembril
4. number: toimetaja Markus Puusepp; kaastööde tähtaeg 5. november, ilmub 3. detsembril


Esimeses numbris on muuhulgas juttu sellest, kuidas...
... suvekoondis valmistub algavaks hooajaks
... Annika Rihma Hiinas trenni teeb
... ühele orienteerujale kaart pähe jäi, aga mõni mees ei saagi võsast välja
... Põhjapooluselt tagasi tsivilisatsiooni saab
... kasutatakse võistlustel GPS-jälgimist
... elatakse ja orienteerutakse Uus-Meremaal
... salaparoolid aitasid WinterXdreami võita
... kulgevad Ace Xdreami uue hooaja ettevalmistustööd
... ja millega joonistada orienteerumiskaarte
Lisaks lühiuudised, orienteerumiskaartidel põhinev mõistatus jm huvitavat igale maitsele. 

Maret Vaher

teisipäev, 20. märts 2012

Sankt- Peterburgi kandidaadid BMV`le

Äkki kellegile pakkub huvi vene koondise kandidaatide list BMVle. Ega muidu on neil sellel ajal katsekad jungadele ja mmle.

reede, 16. märts 2012

Noortele nuputamiseks!

Leidsin ühe Soome foto-o ülesande.

KP-d siin. Fotode kirjeldustes ka soomekeelne legend ja pildistamise nurk. Fotodele peale klikates saab neid suuremana näha.
Mulle ärge lahendusi saatke, tehke parem naaberklubi konkurentidega võistlus ja võrrelge omavahel tulemusi. Head nuputamist!

esmaspäev, 12. märts 2012

anekdoot

Kopeerisin otse kellegi teksti.


Rossco, I remember that. It was you, me and Oivind. The cashier asked

"Hey your from Canada. You guys a hockey team?"

"No we are on the Canadian Orienteering Team" Oivind responds

"Oh cool, good for you" says the cashier

"You know what orienteering is?" one of us says

"Yeah I do"

then on our way out the door

"good luck in the water" she says

"why the water?" we asked

"Well you use oars don't you?"


neljapäev, 8. märts 2012

Ilusam tüdruk saab auhinda.

Ega kuidas meie tüdrukud näevad välja? Saatke fotod!!!

neljapäev, 19. jaanuar 2012

pühapäev, 15. jaanuar 2012

Valentin Novikov MM-ist Prantsusmaal



Sel aastal me tulime MM-ile 10 paeva enne, et säästa raha ülesõitudest, aga et oleks ka võimalus tasumiseks kohalike spordikomiteede poolt. [...] Trennid läksid mul hästi, aga kuna see oli teine kokkupuude selle unikaalse maastiku ja väga spetsiifilise joonistamisega, oli kokkuvõttes vähe aega, et hakata kindlalt ja vigadeta jooksma. Pidi väga palju muutma oma orienteerumistehnikat, et kohaneda selle maastiku erisustega. Sellist ma kuskil peale MK-d Vulkaanias (siin samas Prantsusmaal) pole näinud. Ilmne on üks asi: liiga palju laagreid sellistes metsades ei ole palju. Sellest said aru kõik võiskonnad ja katsusid teha trenne siin kogu oma vaba aeg aastas.

On veel üks moment kaartide kohta MM-il. Eelmisel sügisel peale Annecy MK-d oli paljudel võiskondadeal ettepanek IOF-ile vahetada mõõtkava tavarajal 1:10000-le. Selle pärast, et kaart oli lugematu võistluskiirusel: liiga palju detaile ja objekte. Aga IOF-is otsustati teistmoodi ja kutsuti kaks rootslast, et need võtaks ära mõned objektid kaardilt ja teeks mõned üldistused. Tulemuseks oli selline kaart, et kui tahad sellel oma asukohta määrata, siis kõik augud valja näevad kaardil samasuguselt, kuigi nad on metsas oru ja siksakiga, mida muidu tavaliselt alati välja joonistatakse. Vot selle pärast ma pidin vahetama oma tehnika sellisele joonistamisele, rääkimata veel sellest üliraskest, ebaloogilisest maastikust.

MM-i ajal ma olin rahulik, sest häälestasin end varem ja üldse olin tasakaalukas. Samuti eelmiste aastate kogemus annab rahulduse. Joosta puhtalt võistluskiirusel sellises metsas oli peale kaht laagrit raske, aga kvalifikatsioonid ma läbisin kindlalt. Nagu selgus, need planeeriti lihtsamaks, sest raskemates kohtades oli kaart joonistatud vigadega. Sellest me saime aru pärast, trennis.

Tavaraja finaali alustasin veidi kiiremalt, kui vaja, aga hästi lugesin sisse, lugemata esimest punkti. Seal ma polnud näinud ringiga varianti mööda teeradu paremalt. Kui tulin rajalt ära, läksin mööda nõlva ja kaotasin ennast, tegin väikse vea. Edasi kõike sain lugeda hästi, väikeste pisivigadega. Pikal etapil 13.-le valisin algusest peale vale variandi paremalt ainult selle pärast, et mitte võtta pikka tõusu otse variandil. Mulle tundus, et paremalt on tõus väiksem. Sellel variandil ma kaotasin kohe 5 minutit. Edasi ma hakkasin väsima ja kiirus langes väga palju. Panin tähele tehnika osas tähele, et need, keda nägin, teevad vigu ja mina kokkuvõttes jooksen nendega võrdselt, aga pikkadel ettapidel jäin palju maha. Üldse alguses oli võitjaaeg lubatud 1:35. Thierry jooksis 1:47. Minu aeg tuli 2t. Selliseks maratoniks ma polnud aasta jooksul valmistunud. Käisid jutud, et see polnud korraldajate viga, vaid teiste võiskondade meelega eksitamine. Sest ettevaalmistus selliseks distantsiks on täitsa teine, kui arvestada veel kõrgusega 1100-1450m.

Lühiraja finaali ma tulin starti riski taktikaga. Ma teadsin, et tegin vähe trenne arusaamiseks sellest maastikust ja kaardistusest, et konkureerida medalitele. Aga läbida peatustega ja saada koht esikümnes polnud minu jaoks huvitav. Otsustasin tulla oma täiskiirusega, kuidas jaksan. Thierry variantidest on naha: ta sai aru, et ei saa usaldada seda kaardistust ja lihtsalt jooksis ringi mooda teeradu. Ja seda peale 3 aastat trenne kahe tunni sõidu kaugusel kodust! Ma selleni "nedoshurupil" (m6ttele ei tulnud). Esimesse ja teise punkti ei näinud reljeefi ümberjooksu paremalt. Läbisin ideaalselt, kuid tundsin, et jooksen tehika võimaluste maksimumil. Orienteerumise pingutus ja intensiivsus ületasid piiri. Edasi olid jooksuetapid kiirusele. Seitsmendale minnes otsustasin kannatada tõusu teerajal, peale seda ma isegi ei pannud tähele, kuidas kaotasin sidet kaardiga. Sellest etapist algas kõige tehnilisem raja osa. Nagu ma juba kirjutasin, kaart oli väga üldistatud. Väiksed lohud ja käänakud puudusid, augud ja künkad olid ühesugused; ja kui oled eksinud, siis leida end kaardil on topeltkeeruline. Ma tegin veel ühe vea 10. punktiga. Ma lihtsalt ületasin tehnika kiiruse, keesin üle. Ülejaanud etapid läbisin kindlalt. Kokkuvõttes tuli vigu üle 6 minuti.

Korraldajad üritasid teha MMi kõrgel tasemel, seda oli näha. Kuid olid sellised puudused, kui kottide transpordi hilinemine stardist finishini kuni 40 minti. Äraolek või arusaamatud vastused võistluskeskuses esindajate küsimustele. Majutus MMil on juba palju aastaid skeemiga mitu varianti erinevate hindadega. Iga võiskond valib hotteli oma rahakoi järgi, selle pärast me nägime ainult kaht teist koondist meie hotelis.

Olukord meie võiskonnas oli rahulik, kõik said hästi läbi omavahel, muidugi arvestamata koosolekut enne teadet, aga see on pikk jutt.

Minu jaoks järeldus peale seda MMi, et vaja kuidagi muuta tavarajaks valmistumist. Lühirajal reaalselt hinnata oma tehnikakiirust antud olukorras ja mitte hüpata trepiastmest üle. Teatest ütlen ainult, et Viktor Vasiljevitsh ei küsinud minu vigade põhjusi lühirajal ja arvas, et mina pole valmis tehniliselt selliseks maastikuks ja kaardiks. Kuigi ma ei olnud valmis konkureerima Thierryga, ikkagi riskisin. Aga teates on minu taktika kindlus. Ja ka enesetunne oli hea.
Tõlgitud: Sergei. Korregeeritud: Oleg ja Lauri
originaal

teisipäev, 10. jaanuar 2012

Orienteerumine Marsil



Kõike seda saab omal nahal proovida mängus Catching Features või imiteerige "lend" Marsile.

pühapäev, 8. jaanuar 2012

Eesti talv

Eile trennis (Värska) vs täna trennis (Tallinn)

Eestis on äärmiselt mitmekülgsed treeningvõimalused. Ainult mõni tunnike sõitu ja asud totaalselt teises maailmas. Ei saa mainimata jätta, et sellistes oludes, mis vasakpoolsel pildil näha, toimus EOL SO-laager.

reede, 6. jaanuar 2012

teisipäev, 3. jaanuar 2012

Ettepanek Vallole

Vot nii ta peab motiveerima sportlasi võistlustel:


ja kes ei ole saanud aru, tõlge:

Omski Gazmjas (gaasliha) kaotab Arhangelsi Kumerusele seisuga 3:0.
Poisid, poisikesed mu omad... uh olete mu võim. Oi kuidas ma teid armastan, armastan teid kõiki. Ärge olge nukrad, no 3-0, kellega ei olnud, eks ju? Te olete masin, olete gazmjas. Nuka, gazmjas, gazmjas, gazmjas, me oleme liha, me oleme gaas, vot. Pane suu kinni! Tõin teile - doping. Tean, et keelatud, aga mida teha? Koguge jõudu, nüüd kui jooksete välja, panete väravad sisse. Nu jäta, jäta teistele natukene, mida ahnitsed? Aitab, anna juba teistele juua. Jooge, koguge jõudu. Prokopenko - mäletad 98 sa vaevalt tabasid posti? Ai, see polnud sina, pole hullu. Zuravljov, miks sa tilgastusid? 39. eluaastal jalgpalluri karjäär alles algab, kõik hakkab käima hästi. Mida te, jooge, jooge, koguge jõudu. Epishev, mäletad, jaamal tulin su juurde ja ütlesin, kui sa seda kõike viskad ja alustad jalgpalli tegema, siis halvem ei ole. Sa veel ei tahtnud oma kodutuid sõpru jätta, et olete perekond. Näed, kuidas kõik hästi välja tuli? Leiba sööd iga päev, super. Kõik jooge, hästi jooge. Gatalski sa oled mu kallim mängija, ja pole hullu, et sul on pe***auk suur, polegi spordikotti  vaja- paned sinna kõik ja trenni. Noh - kõik proovisid? Kas hästi proovisid? Ma rääkisin ju sulle - ära ahnitse! Ahnitsesid! Kas teate mis see on? Dioksiin- surmav mürk. Aga vot see on vastumürk. Jood ja oled terve. No nii, teil on 45 minutit aega, et võrdustada seisu. Kui seda ei tee, siis vastumürki ei anna. Kiiresti tööle...
No vot väärtuslik surm jobule. Matame sind värava alla, vähemalt üks kord sinna saad. 

Sergei