Attenzzzioone!!

Kes arvab, et tal 23. juunil midagi tarka teha ei ole ja on saanud linnamelust mürgituse ja tahaks nautida tõelist maahõngu, siis järgmine pakkumine on just teile!

Kutsun kõiki teid ja teie sõpru/kaaslasi enda juurde Kiidjärvele lõbusalt Jaanipäeva tähistama!Kohustuslikus korras on kavas mõdu-orienteerumine. Heal algatusel ei puudu ka teised lustimised.

Soovitav kaasa võtta grillimismaterjal ja oma ###### jook, ööbijatel magamiskott ja madrats.
Ujumisriided, kuigi seni pole keegi neid kasutanud.

Väga alaealised ja huippu-sportlased peaksid ilma täiskasvanud saatjata enne kella 23-e lahkuma.

Osalemisest võiks mulle teada anda 22.06 õhtuks kas mob 5235168 või mailiteel annika.rm@mail.ee ja lisainfo samadelt aadressitelt.

Pildil: Mina - juba peoks ülesköetud.

Teie
Annika Rihma
PS! Mul on nüüd uus imago

Laager Põlvas

Aru on saada, et suvi on käes ja noored on põgenenud toast arvuti tagant sooja päikese kätte ning ka meiegi blog on võtmas nukraid mõõtmeid. Seega kirjutan paar rida praegu Põlvas toimuvast noorte ja juunioride laagrist.
Laager algas kohe peale pühapäevast teatejooksu, kui kõik kogunesid kokku lõdvestavaks jooksuks treener Annika Rihma ning tema abi Pireti juhtimisel. Tüdrukute jaoks sai 20-minutilisest lõdvestusest üks korralik segarežiimis jooks ning isegi treener Annika kell kippus alatihti piiksuma. Seejärel võtsime kõik nagu korralikud lapsed ikka ringi ning viisime läbi tubli pooletunnise võimlemis- ja venituskava.
Esmaspäev möödus meil kurvalt Vallota. Tüdrukud kamandati jällegi Annikaga tunnisele "lõdvestus"jooksule, mille jooksul tehti mulle selgeks ilmselge - mul puudub põhi, mille pealt edasi trenni teha. Jällegi sai lõdvestusest segarežiimi piiril jooks, kuna kartus salakavalas Intsikurmus ära eksida sundis end Annika tempos hoidma. Lõpetuseks jällegi kerge võimlemine. Teiseks trenniks jooksime lühikesed kreatiinfosfaadi lõigud ning peale taas võimlemine. Peab mainima, et Annika sobiks perfektselt Terevisiooni üheks neist aeroobikatibidest, kes varajasi ärkajaid unest raputavad.
Teisipäeva hommikul käisime Uniküla kaardil JWOCi radadega rinda pistmas ning sellega lõppeski minu jaoks see laager. Mõned tunnid hiljem olime juba mitmekesi teel Tallinna poole Metallica kontserdile, mille värvikatest sündmustest ka ehk kord keegi pajatada tahab.
Aga laager jätkub!!

Baltikate pildid

tegin mõned pildid, loodetavasti leiavad kõik midagi vaatamiseks:)

http://uk.pg.photos.yahoo.com/ph/nele_taba/my_photos

Alleaa

Mää-mää-mää,
magama jää,
magama jää,
allemää.
Nõnda tallele,
talle-mallele,
laulab Leeloke allemää.

Au-au-au,
vau-vau-vau,
kutsul on kutsu
hällilaul.
Nõnda krantsile,
krantsi-jantsile,
laulab Leeloke alleauh.

Muu-muu-muu,
unes on kuu,
uinu sinagi,
vissimuu.
Nõnda vissile,
vissi-lissile,
laulab Leeloke allemuu

Alleaa,
alleaa,
õhtul heliseb
üle maa.
Siis ka Leelole,
oma Leelole,
laulab emmeke alleaa.

Heljo Mänd, luulekogu "Seitse paid" 1971
-----------------------------------------

Lõpetuseks ka kuulsa Balkaari luuletaja Kaisõn Kulijevi unelaul:

"Niikaua kui püsivad mäed"

Magab mägi. Uinub Lumi kõrgel mäel.
Magab puuke aias halja särgi väel.
Nagu valged padjad pived suiku jäid.
Võngutavad unes kivid oma päid.
Päikenegi praegu puhketundi peab.
Linnupere ennast vaikselt sängi seab.
Sipelgate vilgas sagin vaikis ka.
Magusasti uinunud on ümar maa.
Maga! uni tuppa lipsab. Oota vaid!
Tasa sinu juurde tipsab sedamaid.


Ilusat lastekaitsepäeva lapsed!

PS! Markus, ega sa ei tea, kus kuradi kohas see Balkaari rahvas elab?

Tähtis teadaanne

PM Online kirjutas:

Rakvere Lihakombinaat alustab oma toodete eksporti Ghanasse, juuni alguses jõuab Aafrikasse esimene, 25-tonnine koorem külmutatud sea tagajalgu.

Head isu neegripoisid ja neegritüdrukud!

Üks-ühele võistlus

Esmaspäeval toimus Nõmme turu juures üks järjekordne ainulaadne Tarmaku võistlus - Eesti Sprindikarika II etapp - Üks-ühele võistlus. Jooks koosneb mitmest etapist, millest esimene on kvalifikatsioon. Võistleajad saavad tunni aja sees vabalt valitud ajal startida ning teatud arv pääseb edasi finaaliringidesse, kus moodustatakse paarid vastavalt kohale kvalifikatsioonis: omavahel lähevad kokku 1. ja 16., 2. ja 15., 3. ja 14. jne. Paar stardib samal hetkel, samale rajale erinevate suundades. Pool minutit enne starti saab kvalifikatsioonis parema koha saanud võistleja valida 15 sekundi jooksul endale meelepärasema raja suuna ning annab teise variandiga kaardi paarilisele. Igast paarist pääseb edasi varem finišeerinud võistleja. (kasutatud materjal SK Tallinna Kompass)
Otsustasin ka mina siis kaunil esmaspäevasel õhtul peale vaimselt koormavat geograafia riigieksamit minna Nõmmele kohale õnne proovima. Kvalifikatsioonirada läks üle ootuste halvasti Pääsesin võrdlemisi napilt finaali(naistest pääses 8 edasi, olin7.), kuna arvasin, et külmade lihaste puhul on tark tegu kohe alguses tõmbama hakata ning kolmandaks punktiks oli kaudnud nii keskendumine kui ka jõud. Seitsmes koht garanteeriti mulle kuuenda punktiga tehtud minutise veaga ning tunne, et see võistlus lõpeb järgmise ringiga, võttis võimust.


Esimeses ringis oli mul au minna kokku EMi koondise noorima liikme Katiga. Lootusetus meeleolus võtsin kaardi talt vastu ning asusin esimese punkti poole sörkima. Ees liikus kvalifikatsiooni võitnud Maria Zhuravskaja, kelle püüdsin kolmandas punktis kinni, kasutades ära metsa head nähtavust ning Maria kiireid sööste punktide poole. Katiga sattusime kokku võrdlemisi poole peal ning tundus, et mu rahuliku tempo taktika isegi töötas. Finiši poole joostes ei paistnud Katit kusagilt tulemas ning oma üllatuseks olingi ta alistanud. Hilisem kommentaar Kati poolt oli, et ta oli teineud vale kaardivaliku - jätnud endale pika etapi viimaseks.


Oma üllatuseks leidsin end vastamisi tundmatu nimega - Marit Zahknaga. Lähemal uurimisel selgus, et tegu on võrkpalluriga. Kvalifikatsioonis oli ta näidanud minust paremat aega ning kerge hirmuvõbinaga astusin stardijoonele. Rajal jooksin jällegi rahulikult, kuid suutsin jällegi veidi viga teha. Finišis teatas Juta mulle esialgu, et Marit oli enne juba lõpetanud. Paari minuti pärast jooksis ta aga finiši poole.. Oh seda rõõmu!

Seega olin pääsenud finaali ning pidin startima rind-rinnuti koondise raudvara Kirti Rebasega. Olles kindel peaaegu kindlas allajäämises ning juba ette õnnelik teise koha ja D20 klassi võidu eest asusin rajale võrdlemisi rahulikuna. Keset rada möödusime Kritiga teineteisest, st Kirti möödus minust, kes ma suutsin kaunilt ninali pikali käia. Hiljem ironiseeris ta, et tegin talle sügava kummarduse keset rada. Järelejäänud rada möödus kahtluse all, et naisteklassi sportlast võita suudan, kuid mingi lootus jäi siiski hinge. Finišile lähenedes olin veel teadmatuses, kuid kohe peale tulemuste mahalugemist kõlas Jüri Tarmaku hääl: "D21 võitja Grete Gutmann" Ja veel higeldavale tüdrukule suruti omalaadne auhind kätte. Oli üks tore hetk.
Rajad ise oli võrdlemisi lihtsad, sprindile kohased. Põnevaks tegi jooksu fakt, et Nõmme nõlva tuli igal ringil võtta korra, finaalis isegi kaks korda!! Minu jalad on tänaseni (tänu küll ka giidipraktikale) valusad ning oma 10 kõrgusjoont tegid tubli töö.
Viide
Tulemused

Teisipäevaõhtune tirimine

Eile sai tehtud esimene sellesuvine kiire lõigutrenn. Koos kursavend Silveriga käisime staadionil 200 m lõike tirimas ja kokku siis neid 6 korda umbes 2 minutiliste vahedega. Pealtvaadates tundub suhteliselt lihtne trenn, et suts ja valmis. Päris nii see asi siiski ei olnud, kuna lõigud läbiti vahemikus 28-30 sek, ja viimaste lõikude lõpus oli suur tahtmine ennast pikali visata. Kokku võttis trenn aega mingi 50-55 min ning hobune sai ikka korralikult vahtu aetud. Soovitan soojalt noortele. Tirige!