Amatööri kartograafiakogemused vol.1

Olen märganud, et nii mõnelgi noorel orienteerujal on käsil oma väike kaardiprojekt. Tööde vilju ma kahjuks siiani näinud pole. Sestap räägingi natuke enda kogemustest selles valdkonnas. Loodan, et järgnev jutt annab huvilistele innustust oma koduümbruse kaardistamiseks või valmis tööde avalikustamiseks! Huvitav oleks vaadata mis kellelgi tehtud on. Kellel kaardipagas suur ja selle juurde käiv jutt venib pikaks, võiks oma teosed siinsamas blogis uue postitusena esitada!

Suur huvi kaartide vastu on mul olnud maast madalast. Ma ei kuulunud veel kõige nooremasse vanuseklassigi, kui legendaarsetes Kergatsi laagrites peeti kompostrijookse paljundatud hoovikaartidega, mille oli vildikate-pastakatega joonistanud Urmas Kannumäe. Igaühele anti stardis kontrollkaart, mille lahtrites olid läbitavate kontrollpunktide tunnusnumbrid. Ühegi võistluse tulemust küll kahjuks ei mäleta, aga see-eest on üritus ise eredalt meeles. Vaimustunult proovisin ka ise joonistada sama hoovi kaardi, kuid see ei tahtnud sugugi õnnestuda.

Aastad möödusid, kuni sain 10 aastaseks ja tegin ema abil tutvust programmiga Ocad, mis on vajalik kaartide digitaliseerimiseks. Esmased oskused vajasid väljundit, ning võtsin ette oma kodu ümbruse paberile kandmise. Seekord tuli välitöö ka palju paremini välja kui Kergatsil. Tööd alustada oli väga keeruline, sest alusmaterjal oli mul... valge leht (nagu kaardil kirjas)! Aga raskused ei takistanud ja paaripäevase pusimise järel sain oma esimese meistriteose valmis. Mäletan, et kui vanemad olid Rakveres Jüriööjooksul, tegin kodus naabrilastega oma võistluse. Sellepärast on ka leppemärgid kaardi ülalserva kantud. Nagu näha, ei osanud ma tookord veel printeritki õigesti kasutada...

Kose kaardi laiendustöö seisab juba mõnda aega. Võib loota, et kaart millalgi valmis saab ning sellel siis kevadine Võru valla auhinnavõistlus öises sprindis peetakse. Väike näidis samast kohast:

2002. aastal toimus OK Võru noorte laager Praali-Ootsipalu kaardi veerel. Seal saime üheks ülesandeks kaardistada taluhoov, millega pärast kompostrijooks teha. Töövahendite piiratuse tõttu jäi osa asju joonistamata ning kruusatee sai näiteks hoopis sinisega kaardile kantud. Kogenud kaardistajana sain töö kiiresti tehtud.

Järgmisel aastal toimus sama laager Nõva vallas Perakülas Arne Kivistiku talus. Taas pandi laagrilised kaarti joonistama, kuid seekord oli talu märksa keerukam. Kahuks ei leidnud ma ühtki eksemplari valmis tööst, ent kes on nimetatud kohas käinud, kujutab ette kui huvitav kaart see olla võis.

Järgmine kokkupuude kaardijoonistamisega oli Rootsis, oma "kodus", kuhu Sander Vaher oli kaardi joonistanud. Minu ülesanded piirdusid siiski kaardile paranduste kandmisega, mida muuseas tuleb igal aastal teha, sest hoov muutub pidevalt!

Jätkub...

Hüva muusikat

Siinkohal natuke mehest, kes on pärit päris omast maailmast, kelle igapäev võib kõrvaltvaatajlale tunduda kui performance. Tema seoseid spordimaailmaga on hämarad, mistõttu võib kallil lugejal tekkida küsimus, miks temast üldse kirjutada. Aga maailmas on inimesi, kellest ei saa üle ega ümber. Üks neist on Erkki Hüva.Aktiivsed Tartu tudengid peaksid õnnist trubaduuri ja poeeti tundma hästi kohvik Zavoodi klientuuri hulgast. Võib-olla olete teiegi Zavoodis istudes korraks lauast lahkunud ning naastes leidnud eest vaid tühjad klaasid ning vahuste vuntsidega mehe? Aga võib-olla olete filosoof-tekstikahuriga kohtunud linnaliinibussis? Võib-olla olete kuulnud isegi tema muusikat? Igaühel on temaga oma kogemus.

Siinkohal üks lõiguke Eesti Ekspressi artiklist, mis ilmunud 2000. aastal:
"Hüva paelus mind eelkõige kui väsimatu vestleja, tekstikahur, kes on nõus rääkima alati, igal pool ja kõigest. Kogu tema olek jutustab vaikimise võimatusest. Tal on vastus igale küsimusele, ka kõigile neile, mida talt keegi kunagi küsida pole märganud. Kuna tänulikke ja arusaajaid kuulajaid pole alati käepärast võtta, liigub Erkki Sokratesena Tartu tänavatel ning hoolitseb ise nii oma auditooriumi pideva olemasolu kui uuenemise eest. Tema isikus kohtuvad isehakanud rahvavalgustaja, (tänava)muusik, show-mees, dändi ja poeet."

Kahjuks pole tema muusika jõudnud laiema kuulajaskonnani, sest nagu mainitud EE artikkel ütleb: "Hüva viljeleb muusikat, mille vahele on raadioeetris pehmelt öeldes väga raske reklaami müüa". Üllatusena jõudis aga maestro muusika eelmisel nädalal ka R2 eetrisse, saatesse Rahva Oma Kaitse. Asjatundjad teavad, et just sinna see sobibki.

Et mitte oma tühiste sõnadega elukunstnikust valet muljet jätta, lugege ja kuulake natuke, mis on tema kohta öelda massimeedial:
Eesti Päevaleht
Eesti Ekspress
Õhtuleht
Reporter
YouTube

Tõeliselt hüvasid elamusi saab aga ikkagi kohvikust Zavood!

Mitmekülgne Martin Johansson

See noor andekas Rootsi koondislane katkestas 2007 aasta MM-i tavarajal kuumarabanduse tõttu, kuid juba kolm päeva hiljem oli mees jälle täkku täis ning võttis sprindipronksi. Sama värvi medali sai ta järgmiselgi aastal. Läinud aastal võitis ta ülivõimsalt O-Ringeni eliidiklassi. Viimastel maailmameistrivõistlustel lisaks sprindi 5. kohale, lootis ta ka edukalt esineda tavarajal, kuid kahjuks jõudis ta enne seda sattuda kurikuulsa teatedraama tähelepanu keskpunkti, kui astus umbes tosina sentimeetri sügavusele ora jalga.
Martini mitmekülgsus kajastub ka talispordialadel, seda just murdmaasuusatamises. Ta on võtnud medaleid Rootsi meistrivõistlustelt ning lisaks esindanud oma riigi koondist U23-klassi MM-il. Maailma kuulsaimal maratonil - Vasaloppetil - on ta sõitnud välja hämmastavad 57. ja 53. koha.

Foto internetist

Kui Eesti orienteerujatest suusafännid Otepää MK etapile omadele kaasa elama lähevad, siis ärge unustage hejatada ka seda tublit orienteerujat, sest ka tema on seal startimas! Rootsi murdmaasuusakoondise peatreener nimetab Martini ja veel kahe debütandi osalemist Otepää MK-l investeeringuks tulevikku. Hoidkem pöialt!

Muusikanõukogu

Kuna Pets on oma blogis metallist ära pööranud (viimased lood Fight With Tools ja Somewhere Over The Rainbow), siis üritan talle siinkohal toeks olla. See on tõenäoliselt 2009/2010 treeninghooajal minu kõige enimkuulat lugu olnud. Justament trennis klapid peas.

Mõttetööd

Aeg-ajalt leiab huvitavat ka mujalt kui internetist. Küsimus alloleva pildi kohta on väga lakooniline: "millega on tegu?"

Vastused palun lisada kommentaaridesse. Esimene õigesti vastanu saab auhinnaks võimaluse esitada uus küsimus (võimalusel uue jutuna, muidu kommentaarina).
Vihje: pilt on tehtud fotoaparaadiga!

Hollywood õpetab geograafiat

Orienteerumisjooks Pariisi tänavail

Maratonipäev, 19. juuli 1900 oli erandlikult kuum päev, lõpuks tõusis kuumus koguni 39 kraadini Celsiuse järgi. Ometi jooks toimus, seejuures uskumatu, kuid tõsi - start anti päeva kõige kuumemal ajal, kell 14.30. Jooksjad läbisid Boulogne'i metsas kõigepealt neli korda 500-meetrise ringi ja väljusid seejärel Pariisi tänavatele. 40,260 km pikkuse maratoni finiš oli jälle Boulogne'is. Kehvasti märgistatud rajal olid eelised prantslastel, kes orienteerusid tänavarägastikus paremini. Esimene katkestaja - Johan Nyström Rootsist - loobus juba esimesel staadioni läbitud ringil.

Pariisi olümpiamaratoni juhtis esialgu, läbi Bois de Boulogne'i, George Touquet-Daunis. Üldiselt on tänapäevani kõigis teatmikes jooksukirjeldused napid, kuid siiski on teada, et prantslane juhtis jooksu vähemalt pool maad ja teda jälitas teisena rootslane Ernst Fast. Kui Touquet-Daunis katkestas, asuski Fast liidriks. Enne viimast viit kilomeetrit juhtis ta maratoni kümneminutilise eduga. Kuid temagi oli sedavõrd kurnatud, et peagi möödusid temast Michel Théato ja Emilie Champion. Teistel andmetel olevat rootslane aga hoopis suunatud valele rajale ja enne kui ta suutis uuesti õigele trassile pääseda, oli kulunud hulgaliselt aega. Ameeriklane Arthur Newton oli teadlik, et juhtis poolel teel, kuid kui ta "võitjana" finišisse jõudis, kuulis ta imestunult, et on alles viies ja et võitja, Michel Théato Prantsusmaalt on läbinud lõpujoone juba tund aega varem. Ameeriklased esitasid 23-aastasele Théatole süüdistuse raja lühendamises, kuna ta tundis hästi linna tänavaid, kuid süüdistus lükati kohtunike poolt ümber põhjendusega, et kolmandaks tuli ju rootslane! Théato võitis jooksu ligi viieminutilise eduga teise prantslase Emilie Championi ees. Ernst Fast jäi maha juba ligi 40 minutiga, seetõttu on kahtlused võitja raja lühendamises jäänud püsima. Otseseid fakte aga kellelgi esitada polnud.

Kuningas T. (2002). Spordilegendid

Foto 1: Maraton algfaasis (19 startijast lõpetas vaid 6)
Foto 2: Võitja Michel Théato