Taaskord nägu

Iidsetel aegadel sai siia üles riputatud üks näost tehtud kaart. Ka Nele ehitas mingi sarnase asja. Mõlemad pildid/kaardid kahvatuvad minu geoinformaatika konspektist leitu kõrval:

Loodusfoto

Norra o-portaal OPN.no valis aasta orienteerumisfotoks pildi, millel figureerib kõigile teada-tuntud Looduse varjunime all treeniv ja võistlev üsnagi noor Eesti o-lootus. Või oli siiski o-Loodus. Aga edasi vaadake siit: pilt

Suhtleme!

Suur ärevus metsas! Liigub kuulujutt, et karul olevat surmamõistetute
nimekiri.
Kõik tahavad teada, kes on nimekirjas.

Esimesena kogub julguse kokku põder, läheb karu juurde ja küsib:
Ütle, karu, kas mina olen sinu nimekirjas?

Jah, ütleb karu, sina oled minu nimekirjas.

Hirmunud põder laseb jalga.
Kahe päeva pärast leitakse põder surnult.

Metsaelanike ärevus kasvab. Järgmisena katkeb metssea kannatus,
ta otsib karu üles ja küsib, kas tema on ka nimekirjas.

Jah, ütleb karu, ka sina oled minu nimekirjas.

Hirmunult jätab metssiga karuga hüvasti.
Kahe päeva pärast leitakse ka tema surnuna.

Nüüd vallandub tõeline paanika. Ainult jänes julgeb karu juurde minna
ja küsida: Karu, kuule karu, kas mina olen ka nimekirjas?

Jah, ütleb karu, ka sina oled nimekirjas.

Kuule, karu, kas sa saad mind nimekirjast maha tõmmata? küsib jänes.

Muidugi, pole probleemi, vastab karu.


Suhelge omavahel, inimesed!

Piiride tajumisest

Kust läheb piir tarbimise ja ületarbimise vahel? Kes oskab sellel õhkõrnal piiril kõndida, kes sellest üle astub? Alati ei ole "rohkem" hea ja alati ei pea "palju" tähendama küllust.

Pilt nr 1 - ilmselgelt on lõunasöögilauas piir ületatud ja veini paar klaasi liiga palju joodud
Pilt nr 2 - ilmselgelt ei ole suudetud oma ostukirge kontrollida ja mindud rolexi kellade ostmisel hulluks.

Lihtsalt niisama jutu jätkuks..

...mötlesin,et kirjutaks paarist asjast(viimasel ajal on siin blogis päris vaikne olnud).
Esiteks tahaks ma kiita Rootsi transporti.Kas poleks mitte tore mitte ainult nautida rongisöitu vaid ka muusikat sinna körvale?Ja selle all ma ei mötle mitte ipodist vöi cd-mängijast tulevat muusikat vaid elavat viiulimängu.Justnimelt..selline teenindus on meil siinmail.Kahju on vaid sellest,et mina olin praktiliselt ainuke,kes selles romantikat nägi..köik ülejäänud inimesed küürutasid mornilt oma ajalehtede taga ja saatsid vihaseid pilke püüdliku viiulimängija poole.

Treeningu poolepealt vöiks öelda,et mulle see öine metsas orienteerumine ikka ei meeldi.Eile oli jälle üks selline treening ning ühe punkti lähedal passis üks kits ja pörnitses mind oma siniste välkuvate silmadega.See oli kergelt öelda veidike hirmuäratav.Ning kahjuks on selliseid treeninguid siin palju ja juba ma kuulsin,et talvel hakatakse lampidega suusatama.Ei saa öelda,et ma oleks just väga vaimustunud.Kuid üks omapärane ning siin ka üsna tavaline viis öhtul metsas joosta, on nii,et puudele on väikeste vahedega kinnitatud väikesed helkuriribad,niiet kui lamp on peas, saab hölpsasti erineva pikkusega radasid maastikul läbida.Ainuke negatiivne asjaolu on see,et vahepeal on korraga näha mitut erinevas suunas asetsevat helkurit..siis peab täpselt teadma,kuhu poole enda rada kulgeb.

Ja täna sadas meil lumi maha.IKEAs oli juba oktoobri alguses jöulukaunistused üleval ning ka minu pere pidas vajalikuks juba siis endale jöulumustritega pakkepaberit hankida.
See aasta sai ka juba ebaharilikult vara piparkooke söödud.